esmaspäev, 19. august 2019

3匸 Tšuksi ellujäämistarkus - teadmiseks.


1
Ellujäämise taktikad ja praktikad on saanud teemaks.
Sel puhul meenub tšuksi ellujäämistarkus, nagu seda selgitab ja püüab rakendada Gennadi Tšeurin (s 1952), kelle elutööks on eluujäämistarkuste arendamine ja õpetamine. Praegu töötab ta vastava  õppekeskuse juhina ja koolitajana Jekaterinburgis[1].   Minul õnnestus Tšeurini seletusi kuulata 2010 a. jõulukuul  kahel webinari konverentsil, mis neil aastatel regulaarselt toimusid TALGUJATE ja Jekaterinburgi NAVIGATSIJA vahel.
2
Tšeurin sattus ellujäämise teemale raadiofüüsika insenerina, kui tuli käia ekspeditsioonidel Siberi looduses koos tudengite ja noorte teadlastega. Haritud kaastöölistel kujunes suureks probleemiks metsikus looduses ellujäämine, inimesi tuli hakata selleks  eraldi  ette valmistama ja treenima. Varsi kujunes ellujäämisõpetus Tšeurini peateemaks. Oma karjääri tippsündmuseks ja õpetust määravaks kogemuseks peab ta 1982-83 toimunud   polaarekspeditsiooni [2].





3
6 inimest läbisid 8 kuu jooksul 10 000 km Tšukotkast Murmanskini, läbi polaaröö. Tšeurin kuulus ühte kahest  saatemeeskonnast, oli dublandiks  ja põhimarsruudil liikus ainult ühel 34-päevasel  lõigul.  Toetusmeeskonda juhtides tuli tal süveneda mõnda probleemi ja põhjarahvaste kogemusse veel sügavamaltki kui põhitegijatele osaks sai. Ekspeditsiooni raskusaste ja masstaap tegid selle tollase NSVL suursündmuseks. Raskusastme iseloomustamiseks - ekspeditsioonis osalejad võeti teeneliste polaaruurijate auliikmeteks, tavaliselt antakse see nimetus 15-18  polaartalvitumise eest.[3]
Osalejad  sai väga hea ettevalmistuse. Koolitus, treening, projekteerimine kestis 2 aastat. Parim polaarvarsustus, põhjapooluse vallutajate  ja sportmatkajate kogemustest jne. Ettevalmistuse ja ekspeditsiooni alguse  stiili nimetab  Tšeurin takkajärgi -  Briti metoodika. Ettevalmistusel ja retke alguses oli eeskujuks Dmitri Šparo kuulsusrikas grupp [4] .
4
Esimese 200 kilomeetri jooksul selgus, et polaaröö tuisus ja külmas osutus kogu põhjalik ettevalmistus kasutuks.  "Tohutu koguse "tsiviliseeritud koorma" kaasa tassimine muutus varsti sumaohtlikuks." Tuli visata ära kõik ülearune ja minna kergemana edasi, tšukside kombel. Ja siis hakkasid avanema tuhandeaastased põhjarahvaste saladused.
Ekspeditsiooni ees seisis valik - kas loobuda partei ja valitsuse usaldatud riigi 65. juubeli pühendatud ülesandest või .... hakata mõtlema. ja õppima. Kuidas siiski primitiivsed tšuksid polaaröös ja tuisus ilma tehnikata toime tulevad?
5
Minu meelest pidi just ühe toetusmeeskonna juht, tollal 30 aastane Tšeurin olema põhitegelane tšukside ja  marsuudile jäävate teiste põlisasukatega suhete korraldamisel  ning nendelt õppimises.  Tema edasist karjääri on põlisrahvastelt õpitu mõjutanud teistest rohkem.
6
Arusaadavalt on Tšeurin Venemaa patrioot ja seisab kodumaa soodsa tuleviku eest. Aga selle juures tõuseb esile tema suur sümpaatia ja  tähelepanu väikestele põhjarahvustele, eriti tšuksidele. Tema käsitluses on venelased ka põhja rahva mentaliteediga, tšuksidelt ja teistelt õppimine on venelasele nagu iidse jõu allika juurde minek.[5]  Üks temaga tehtud intervjuu kannab pealkirja "Väiksed rahvad päästavad maailma". [6]
7
Alguses juba kirjutasin, et osalesin  9 aastat tagasi neti-vestlustes Tšeuriniga. Hiljem jõudsid minuni tema kirjutatud ning läkitatud raamat ja CD, (Need on kolimiste tõttu sattunud kuhugi tagariiulisse ja hetkel ei leia üles). Mitu korda olen tema mõtete  ja näpunäidete juurde tagasi pöördnud.  Käesoleva teksti koostamisel vaatasin läbi osa materjale, mis Tšeurini ja 82-83 aasta ekspeditsiooni kohta Google annab.
Mõistan tolle ekspeditsiooni iseärasust ja saan aru et nii masstapset legendaarset sündmust lõpuni mõista vist ei saagi. Mõistan ka seda, et nii laias propagandaväljas ja kõrgete Moskva keskuste huvifookuses kulgenud eksootilise projekti käigus toimus ka asju, millest osalised ei soovi rääkida, millest ajalugu vaikib.
8
Seda enam, et põhjalikult ja pikalt ettevalmistatud projekt tuli käigult improviseerides ümber teha, Briti ellujäämistaktita tuli kõrvale heita ja käigupealt avastada/õppida/rakendada tšuksi stiil.  Seda enam, et kõik toimus kauges tuisus ning polaaröös - enamasti ei saa sarnastes oludes läbi ilma "Potjomkini külata" ja hilisematel piltidel ilutsebki potjonkinlus..  Tšeurinil on käsitlus kolme isiku konfliktoloogiast, see pole lihtsalt teooria[7]. Erimeelsused kohalikega olid ja Tšeurin ise oli esimene aju  läbirääkimistel. Usun, et kohalikelt ei varastatud ega võetud jõuga toidukraami ega muud.
9
 Kuigi materjalides, mida praegu ekspeditsiooni kohta kätte saab, on vasturääkivusi ja linnalegende, usun, et bluffi on selles legendis ja järeldustes vähe. Usun seepärast, et Tšeurini seletused kogukondliku grupi moodustamisest ja arendamisest on väga ilmekad ja langevad 100% kokku järeldustega, mis Talgujatel on kujunenud. vt. (allpool lõigud   18-21)

Edasi on minu  tõlked Tšeurini intervjuudest ja materjalidest, neid pole mõtet ümber seletada. Esialgu Ida-Siberi Pravda, 2007. a.
................
10
Ainult üks seik, mis kujunes tsivilisatsioonist tulnutele täismahus avatuseks. Kui nad olid tassinud jurta juurde oma varustuse lasu, said linnamehed  suure imestusega jälgida, kuidas tšukts valmistus minema külla naabrile, kes elas 300 kilomeetri kaugusel. Ta võtab narta, koerterakendi, õlakoti lihaga üheks päevaks ja jahinoa. See on kogu tema "varustus". Ja sellega läheb ta julgelt poole aasta pikkuse ööga tundrasse. Ilma püssita, raadiosideta, tikkudeta.
11
-Kas sa ei karda? - küsivad temalt linnamehed.
-Mida ma peaks oma koduses tundras kartma? - vastab tema naeratades.
-No tuleb karu ja ründab koerarakendit. Või siis rebivad näljased koerad kajuri enda puruks. Kui tuleb ette pahandus, mis sa teed?
-Ei tea.
-Sa ei tea, aga lähed!
-Noh, kui pahandus käes, siis tean...
Mõelgem, tšuks ei võta kaasa tohutut hulka varustust "igaks juhuks" (nagu teevad "tsivilisaeeritud" rändurid), sest ta ei tea, mis temaga konkreetselt teel juhtub. Aga ta teeb peamist - valmistab oma psüühika päästvate otsuste tegemiseks kriitilistel momentidel. Ja need otsused tulevad.
12
Ta jõuab naabri juurde, vaatamata kohtumisele karuga, liha puudusele, narta lagunemisele ja kõigile muudele jamadele. Mitte üheski märulifilmis ei näidata, milliseid imesid ta teeb, et ellu jääda. Aga see pole tema jaoks mingi kangelaslikkus, vaid harjumuse asi. Ta leiab alati väljapääsu olukordadest, mis meile näivad täiesti lootusetud. Kust tal tuleb selline võime?
13
Tšuks on kindel, et tema tundra teda ei kimbuta, kui ta ei võta sealt rohkem kui suudab ära süüa. Aga kui ta üle piiri võtab, saab tundra pahaseks. Ja siis võtab tundra temalt ära peamise - päästva lahenduse leidmise võime. Ning see usk ei peta teda kunagi: hea suhtumine ümbritsevasse keskkonda annab tšuksile isikliku julgeoleku garantii.  Nii ka teistele Kaug-Põhja elanikele. 
14
"Nad on leidnud võtme, millega saab avada psüühika varjatud võimed - lülitada tööle need 96% ajust, mis tavaliselt seisab tegevuseta! "[8] - hüüab Gennadi Tšeurin.  Lääne ja ida maailmas on sellised võimed ainult pühakutel ja geeniustel, aga põhja inimestel on see igal, kes aga elab oma esivanemate kombel.   
15
Veel üks tüüpiline olukord. 

Jahimees asutab tundrasse oma püüniseid kontrollima, need on pandud tal 200-300 km raadiuses ümber jurta. Koos saagiga koju tagasi jõuab ta alles kahe nädala pärast. Mehe ärasõidu järel keedab naine kodus perele iga pöev hommikuti väikeses katlas liha... Aga kolmandal hommikul hakkab naine äkki sagima ja paneb tulele suure paja.
-Miks nii? - küsime meie.

-Peremehel läks narta katki - ta jõuab kaheksa tunni pärast näljasena koju. - seletab hoolitseev naine.
Me peame seda naljaks, aga meie imestuseks ilmubki nimetatud ajal jahimees katkise nartaga. Ta tuli tagasi, et nartat parandada.

-Kuidas sa teadsid? - uurime meie naiselt. Meie küsimus on talle arusaamatu.
-Kuidas ei pea ma teadma, et mehel on raske? Ta on ju minu armastatud inimene.
Ja meie, "tsiviliseeritud inimesed", ei suutnud teda veenda, et meil puudub selline võime. Sest varem me isegi ei uskunud sarnaste juhtumiste reaalsusse, millest on juttu meie muinasjuttudes ja pühakute elulugudes. Aga siin valdavad selgeltnägemist tavalised inimesed ja peavad seda niisama loomulikuks, kui tavaline nägemine. Vähe veel, ta juhatab meile võtme, mis sellise võime käivitab: armastus kalli inimese vastu.
16
Jekaterinburgi ökoloogilise ellujäämise  ja ohutuse keskuse juures töötav analüütiline grupp uuris mitme aasta jooksul sarnaseid juhtumeid ja jõudis järeldusele, et põhjarahvad lihtsalt sureksid välja, kui ei valdaks LOOVAT MÕTLEMIST. st, võimet töötada ilmutuslikus olekus, milles sünnivad päästvad ideed. Selline mõtlemine lülitub "tsiviliseeritud" inimestel sisse väga harva eelkõige seepärast, et pole neile vajalik.
17
Milleks, näiteks, tarvis abikaasal seesmist selgeltnögemist armastatud mehe katkisest saanist, kui ta võib mehele helistada mobiiliga? Aga kui Tšukotka naisterahvas ei omaks mõttesidet oma mehega, siis ei saaks ta teada, millal ja kus mehele tema abi vaja läheb. Pere jääks ilma toitjata, see oleks võrdne surmaga.


Edasi lõike intervjuust 2006. a.

18
Põhjasmaadeke on omane hoopi erinev lähenemine Lääne ja Ida omast. Kui läänes ja Idas on hädavajalik eelnev instuktaaz, siis põhjas on selline praktiliselt keelatud. Sellepärast, et instruktaazi saanud inimene hakkab reaalses situatsioonis tegutsema "nii nagu õpetati". Aga inimese ettevalmistamiseks kõigiks võimalikeks sündmusteks, on vaja 11 tuh tundi. Lühemalt õpetatud inimene hakkab tegutsema standartse algorütmi kohaselt ja niimoodi hävib.
19
     Kas on tulnud pettuda inimestes, kellega teele asusite?

Inimese negatiivsed iseärasused ilnevad siis, kui püütakse koondada mõttekaaslaste kollektiiv. Tavaliselt hakkab juhtisik valima osalejaid oma ideele ja iseloomule vastavalt. Inimesed, kes tema juures töötavad, häälestavad end tema järgi.  Ekstremaalsuses ilmneb inimese tõeline olemus. See, mida me nimetame negatiivseks, on lihtsalt sobimatus selle tunnusega, mille alusel juht valiku tegi.
20
     Aga kui inimene hakkab perutama ja räägib: "Ma ei lähe rohkem edasi, jätke mid siia?"
Kui moodustatakse mitte kollektiiv aga kogukond, kes kõik on juba loomuselt erinevadja ja kõik teavad teise iseärasustest, siis sellised perutamised ei saagi sündida. 

Kollektiiv - see koondab ühtemoodi mõtlejaid, 
kogukond - ühest asjast aga erinevalt mõtlejaid.  
Just kogukonnas on suheid võimalik kujundada negatiivsete vastasseisude välistamise suunas. Kui inimene heidab lumme ja räägib - jätke praegu mind. Ma puhkan natuke ja siis ruttan teile järele - siis selline on ülejahtumise kolmanda staadiumi tunnus. Proffessionaal ei lange ise ega lase omal meeskonnal selliseni minna, ta märkab ülejahtumise teist staadiumit ja rakendab abinõud juba siis.
21
           Tuleb olukordi, mis inimesest ei olene. Tehnika ja varustus, ütleb üles, narta laguneb....
Põhja metoodikas tehnikat ja varustust polegi.  See, mis inimene omas teadmatuses välja mõtleb, osutub tundras talle täiesti kasutuks. Narta lagunemine on absoluutselt normaalne asi, narta läheb katki neis kohtades, kus ta peabki katki minema. Inimene teab, kuidas nartat parandada. Narta katkiminek on umbes seesama, mis porise ilmaga on määrdunud kingad. See pole ju maailmalõpp, inimene teeb harjaga paar liigutust ja jalanõu saab jälle puhtaks.


Praegu lõpetuseks.
Mida saab (tuleb) tšuktsi tarkusest rakendada meil? Arvan, et copy/paste stiilis ei sobi meile midagi.
Tšeurini seletus nõuab juurdlemist. see pole 2x2=4 teema. Mõtlemisruumi avardamiseks kirjutasin ma ŧšuktsidele mõeldes ühe keelemängu JÄÄVUS. https://mullitus.blogspot.com/2019/08/3jaavus.html

Loodan, et meie ellujäämise harrastajad annavad hinnangu.


viited
--------------------------------------------
[1] https://sbis.ru/contragents/6662063807/668501001
[2]Полярная экспедиция, wiki.ru

[3] https://www.mintrans.ru/ministry/awards/awards/18
[4] Шпаро, Дмитрий Игоревич wiki.ru
[5]  2003-2010 valminud tekst.  Läänes on võitja ehk Briti kolonialistide ellujäämise psühhotüüp. Idas on vaatleja ehk jooga psühhotüüp. Põhjarahvastel ja venelastel psühhotüüp on tegevuslik, keskkonnaga kooskõla arvestav.
http://www.sibir-put.ru/index.php?option=com_content&task=view&id=89&Itemid=
[6]  https://iddp.ru/malyie-narodyi-spasut-czivilizacziyu/
[7]  Tšeurini huvi taga konfliktoloogia vastu arvan ma olevat läbirääkija ja grupi loomise suurt kogemust. Tõsi - kolme osaleja eelistamisest ei saa ma hästi aru. Võib olla nii - kahe konkurendi puhul jääb rivaalitsemine pendeldama, uut ei sünni. Kolme rivaali korral hakkab juht vahetuma mööda ringi ja kohapeal sünnib uus tarkus.
https://vimeo.com/41478138
 [8] See väide aju töö kohta on ammune ja visa  linnalegend. Selgub, et uuema psühholoogia ja ajuteadusega Tšeurin kursis pole.
https://et.wikipedia.org/wiki/10_protsendi_m%C3%BC%C3%BCt

1 kommentaar: