laupäev, 26. oktoober 2019

3門1,Aleida Assmanni mulliröntgen. (Ennemuistine kuldaeg)

Mulle tundub, et 21. sajandi (Full World) närvilises olukorras  on Aleida Assmann (s. 1947) selleks lapsesuuks, kes häälitseb "Kuningas on alasti!" Meie, kes me jätkame tsivilisatsioonis ehk kirjutatud kultuurides konserveerunud kognitiivsete enesepettuste ajel, ei pruugi panna tähele selle tagasihoidliku hääle murrangulist võimalust.
joonis 1.
Katse illustreerida Aleida Assmanni käsitlust mälust.

Tavaks on kujunenud arusaam, et inimese kasutada on kahte tüüpi mälu:
a) igal inimesel (ja loomal?) on ajus isiklik bioloogial põhinev mälu;
b) inimestel on  kasutatav veel esimesest märksa võimsam kirjatarkusel ja märkidel põhinev mäluvõimendi või mälukonserv ja üsna hiljuti arendatud arvutite ja kunstmõistuse mälu.
Aleida Assmanni tekstides tõstetakse tähelepanuks, et ka tsiviliseeritud  maailmas püsib isikute vaheline sotsiaalne või kommunikatsiooniline ühismälu. See mõte pole just uudis, aga kõigis kultuurides käibib hinnang, et nimetatud kolmas mälu on tühine ja puudulik, ning haritud ja teovõimelised isikud suudavad selle "tühisuse" likvideerida ning kindlustavad oma mälu oluliselt paremate väliste mälukandjate või konservidega. Jagan tõsist kahtlust, et "tühise" ühismälu tõrjumine ja kindlate mälukonservide eelistamine on tsivilisatsioonis vanniveega koos lapse väljaviskamine.
Aleida Assmanni sõnumit toetab tugevalt tema abikaasa Jan Assmanni (s.1938) töödega egiptuse ja juudi kultuuriloo alal. Konkreetselt käistleb ta nn Moosese pööret, neid olusid ja loogikat, milles käivitusid monoteism ning kirjatarkus ja seega algas kirjutamata ühismälu tõrjumine ning kirjutatud kultuuristandardite arendamine.

Alljärgnev pole Aleida Assmanni mõtete tutvustus. Ma ainult lasen ennast inspireerida kirjutamatta ühismälu reaalsuse mõttest ja püüan seda joonistada/kirjutada lahti tehnilistele aladele omases käekirjas. Ma pean hetkel sellist inseneri kombel esitust ilmekaks ja täpseks. (Samas võib ka midagi niiviisi lihtsustades kaotsi minna). Ma nimetan siin oma seletust "röntgeniks"  Aleida Assmanni seisukohtadest. Tema enda tekstides lahatakse  asjatundlikult 20. sajandi Saksamaa ja Eurooma arengute traumasid ning nenden jälgi. Kultuur koosneb suures mahus inimkoosluste traumadest ja nende jälgedest.

--------------------
Aleida ja Jan Assmann on mõlemad alustanud egüptoloogidena. Viimati leian neid Kostanza ülikoolis. Jan jätkab egüptoloogia professorina, Aleida on kirjanduse professor.
Aleida paljudest tekstidest on mul tarvitada venekeelne tõlge:  " Длинная тень прошлого. Мемориальная культура и историческая политика."
Originaal:  "Der lange Schatten der Vergangenheit. Erinnerungskultur und Geschichtspolitik." Beck, München 2006.

Vene keeles on hiljuti esinenud  Aleida Assmanni teema Georgi Nikolaenko.
https://www.youtube.com/watch?v=nPOmS_Th2MU

Jan Assmanni raamatutest on eesti keeles olemas kaks:


0. Väline loodus
BIOLOOGILINE MÄLU
1. Geenimälu
2. Sünnipärased automaatpiloodid
3. Õpitud automaatbiloodid
4. Teadlik aktiivne tarkus
5. Loomulik keel
SOTSIAALNE  MÄLU
6.Sotsiaalne mälu
KULTUURIMÄLU
7. Asjades kantav mälu
8. Semiosfäär


Niisiis - ma üritan lahata  "puust ja punaselt" mälu korraldust inimese elus, seletada peenemalt visandit, mis üldjoontes tõin (joonis 1). Järgnevalt (joonis 2.) kujutan väga ammust kuldaja olukorra, enne kirjatarkuse tekkimist. Hiljem tuleb pilt tänapäevase tsivilisatsiooni olukorrast.

Joonis 2.
Muistise inimese mälu lähtudes Aleida Assmanni kolme mälu kontseptsioonist

Eristatavad mälutüübid on esitatud joonisel 2. vasakult paremale järjekorras, nagu evolutsioonilise vanuse järjestuses tavatsetakse seletada. Erinevate mälu kvaliteetide esitamine ühtses mõõtkavas on (hetkel?) küsitav, seepärast on joonisel  kastide laiused hinnangulised.

0.Väline loodus.
Inimese (ja loomade?) mälu toetab eluta loodus.
Juba enne elu tekkimist oli planeedil igavene kordumine kevad-suvi-sügis-talv. Mõistuse mõistatuslikul algajal pidi see kordumine mitmeaastalistel elukatele andma kindlust.st toetama mälu. Täiskkasvanud saavad  maailma uudistavale järeltulijale seletada, et talve järel tuleb kevad jne. Kes unustabm saab kontrollida, et vesi teeb märjaks, meri kohiseb jne. Välise maailma pidevus ja regulaarsus on nagu esimene püsimälu.
Kosmilise liikumise regulaarsuse regulaarne rütm kajastub peaaegu kõigis elusa ja eluta looduse protsessides. Kõigi statistiliste protsesside intensiivsuse jaotuses ilmneb planetaarne pulss, milles olemas kolm rütmi - 24 tundi, 27 päeva ja 365 päeva. 

24 tundi, 27 ööpäeva, 365 ööpäeva
Космические факторы в случайныц процессах. С. Э.Шноль. 2009.
http://www.ptep-online.com/books/shnoll2009ru.pdf

1.Geenimälu
Ürgsupis, milles keerulised molekulid tekkisid, kestis väga kaua,  võis moodustuda  nii moodustuda  nii keskmiselt  kui ülimalt keerukaid molekule.
Oluline oli see esimene millele omane iseenda koopiate loomine.
Selleks võis kuluda sadu miljoneid aastaid.
Kui oli esimene pikk ja endasarnase kopeerija, siis ta lihtsalt kopeeriski ennast ja ... meid sai palju ning meie üldises sugupuus on nüüd tohutu palju - kõiki baktereid, taimi ja loomi.
Aga kuna geenimolekulid on tohutu  pikad, siis ei õnnestu  täiesti täpne kopeerimine. Peaaegu(?) alati juhtub suure asja puhul pisikesi vigu - mutatsioone. See oli pikk ja kauakulgev eellugu.

Inimesel.
Kui ilmub ilma inimlaps, siis temasse kandub vanematelt geeniinfot 800Mbit+800Mbit=1.6GByt, ehk umbes 20-25 000geeni.

Genoomi võimalikud erinevused vanemate "originaalist"
Iga vastsündinu genoomis esineb hälbeid (mutatsioone)keskmiselt 60 geenis. Aga enamus on seal "statiste", kellest peaaegu midagi ei olene - üle 50. Alla 10 on  muutuse põhjustajaid. Enamus mutantidest  muudavad halvas suunas, üsna vähe elutegevuseks soodustavate muutuse kandjaid.
Näide.
Kui tegusaid mutatsioone-muutusi on  7, siis õdede-vendade geenierinevused on 7/25000= 0,028%. Nii väiksed erinevused "tööjooniste" osas on samade vanemate lastel.

2. Sünnipärased automaatpiloodid.
Limbilise ehk  loomse ajuosa töö on meile varjatud, nagu nähtamatute teenrite või orjade töö peremehele. Selle põhiosa kandjaks on ajutüvi, keskaju ja väikeaju  ürgne osa (Festigal nucleus) ning vana osa (Interposed nucleus) (vt joonis3) . Siin realiseeritakse geenides saadud informatsioon närvisüsteemi anatoomiaks. Lõviosa ehitamisest toimub looteetapis emaihus ja kasvamisel, täiskasvanu eas jätkub mõningane ümberehitamine ja modifitseerimine.
Organismi ehitamise ja arendamise käigus tuleb ette häid ja halbu aegu nii materjali (toitainete) kui muude keskkonnatingimuste osas. Seetõttu kujunevad ka ühemuna kaksikutest erinevad isikud. Õed vennad võivad võrsuda lausa anatoomiliselt erinevateks. Sellise muutlikkuse tõttu on loomulikum "normaalsest" kõrvalekandumine invaliidsuse suunas kui geniaalsuse suunas.   

Joonis 3
Kaasasündinud refleksid on kantud väike aju ürgses ja vanas osas.

3.Õpitud automaatbiloodid
Rahvakeeles lihasmälu, selgeks treenitud liigutused, mis  teenivad kindlalt nagu automaatpiloot. Sellised liigutuste täpsust ja meisterlikkust nõudvad oskused on inimeste puhul sõrmede osavus  kirjutamisel, nii käsitsi kui klaviatuuril, muusikariistade mängimine, tantsimine, võitluskunstid, käsitööoskused jne - kõik sellised oskused, mis nõuavad treenimist, seersandimeetodit. Lihasmäluliste oskuste omandamine algab ajukoore laubasagarates langetatud otsusega - "Alustada teed meisterlikkusele". (joonis 3)  Järgneb aju ristivao külgedel paiknevate kehaosi liigutavate  ja tunnetavate tsoonide poolt lihaste juhtimisega. Esialgu nõuab iga inimvaimu väljamõeldud uus liigutuse suurt tähelepanu. Algusest peale  suunatakse motoorikatsoonideskõrval dubleeriv info ka ajukoore all olevatesse basaal gangliatesse ning  väikeaju uude osasse. Need ajuosad valmistuvad liikumise korralduse ülevõtmiseks. Harjutamise käigus võtabki väikeaju   järjest rohkem juhtimist üle, et kõrgem ajukoor saaks mahti tegelda  inimlike "kõrgemate huvide" korraldamisega.

Joonis 3
Uue liikumise korraldamine ja õppimine ajus
Lihasmälu kvaliteedi nimel töötab tsensorina pidurdavate Purkinje neuronite süsteem, mis ei luba väikeajul võtta juhtimiseks neid liigutusi, mis pole veel heal tasemel omandatud. Ülevõtmist kontrolllib  nn teise järgu pidurdavatest neuronite süsteem, mis "automaatpiloodi"  piisava täpsuse juures tekitavad Purkinje barjääris lünga ja  hästi õpitu fragment  lülitub automaatpiloodi repertuaari. Väikeaju koore ja basaalkangliate tööjaotus on nii, et esimene juhib kõiki kordusi, ganglionid juhivad liikumismustri vahetamist ehk suuremat plaani.


Joonis4.
Liikumise automaatpiloodi tekkimine

Elukogenud inimesed teavad, et uued liigutused nõuavad omandamiseks suurt tähelepanu, vaeva ja aega, mistõttu elus esmatähtsad valdkonnad - toit, julgeolek, paljunemine võivad tahaplaanile jääda - võib kaasneda  heaolu langus või isegi surm. Ainult vähe vaeva kogenud noored on uuele avatud. 

4. Teadlik aktiivne tarkus.
Joonis 5.
Inimese sisemaailm  on nagu Kleini pudeli pind -  üleminek VÄLINE-SEESMINE on  sujuv, ilma selge piirita. Teisalt sobib inimese sisemaailma seletamiseks popuaarne Platoni koopaseina metafoor  - meie sisemaailmas sisu kajastab välist nagu koopaseinal veiklevad varjud. Veel täpsem analoog - camera_obscura või fotoaparaat.
Haritud inimeste tavas on tarkuse puhul eristada kahte:  
a)mälu,  (info säilitamist) ja 
b) infoga opereerimist, dünaamiliset kasutamist, loomist. 
Sellist lahterdamist on nüüd saanud populaarseks arvutustehnika kaudu.
Aju sees nii selget lahterdamist ei toimu, mõlemad prosessid toimuvad närvirakkude seoste ehk sünapsite baasil ühtemoodi. Aju närvivõrkudes ei saa nii üheselt eristada mälu ja  dünaamiliste protsesside kandjat,  selle uurimisel avaneb üllatavaid põhjuslikke seoseid meie ja maailma mõistmiseks.
 Aleida Assmani kolme mäluliigi kontseptsiooni (Joonis1 lahter 4) raames püsimine  on ajuteaduste mõttes  kunstliks ja ülelihtsustatud. Arvan, et selline lihtsustus on siiski vajalik, edaspidi saab minna nii süvitsi kui suures pildis konkreetsemaks.
Ette võetud keerulises teemas  katsun ma endale aimatavat teed selgitada nii, et toon esialgu mõned mulle tuttavadks saanud teesid kõrgema ajutegevuse kohta üldse  ja seejärel kitsamalt - püüan keskenduda ainult mälule.

Aju on reaalsuse mudelite koostamise ja töötlmise aparaat.
Teadvus, (mina, meie) saame "kasutada" vaid aju valmistatud mudeleid, mis kajastavad mõningaid reaalsuse aspekte, mis jäävad tegelikkuse suhtes  paratamatult lünklikeks ja sisaldvad  isegi eksitavaid moonutusi.

Aju peaasi pole mõtlemine
Aju on kujunenud pika evolutsiooni käigus toitumise, paljunemise ja sotsiaalse sobitumise teenidamiseks. Inimesele sageli omased "kõrgemad huvid" on bioloogilises mõttes mõttetu  lisakoorem.
Teisiti öeldes -
inimese  nn "sisemaailm" või tarkus ja kultuur ning  tsivilisatsioon
on meemide hüperaktiivne lubaküsimata initsiatiiv
iseteadlike geenide(Richard Dawkins) mängumaal.
Inimene vabadus on näiv ja saab  kesta ainult seni, kui ei minda üle geenide poolt  ulakale  jäetud piiri.

Inimene laseb ajul ennast teenida, ja see aju teenib nagu Kaval-Ants - kiiresti, oma nahka hoides ning peremehele mõistmatu loogika kohaselt.
 Jaan Aru on leebel moel ütelnud:
"Aju on meister vähestest andmetest suurte järelduste tegemises. See on alus inimeste nutikusele, aga kahjuks toob endaga kaasa ka probleeme, sest vahel teeb ta neid järeldusi kiiresti ja valesti."

 Kiired järeldused ongi enamuses. Seejuures  võivad kiired järeldused osutuda  pea pooltel juhtudel õigeks. Sest paljudel puhkudel, kus inimene mõne valiku tegemiseks ajusid ragistab - on põhjuslikud seosed juhuslikud, nagu mündiviskamise  kull tuleb pikas seerias 50%. Inimesele on intuitiivselt mõistetavad aritmeetilised tehted ja seevastu tõenäosuste segase maailma omandamiseni jõuavad senini vähesed - kui investeerivad tuntud 10 000 tundi harjutamist. 
Selle tõdemuse eest sai Kahnemann nobeli preemia. 
Kiire ja aeglane mõtlemine Kahnemann.



Joonis 6
Ajukoore tsoonid Wilder Penfieldi järgi. Valge ala on õppimise ja mõtlemise tööpind.





Inimese loomne osa areneb ja toimib geneetiliselt kinnitatud jooniste järgi.  Aju ehitavad geenid olema ja toimima närvirakkude võrguna. Seejuures on geenid reaalsuse mudeleid kandva ajukoore kujunemise ja töö osas üsna "lõdvad". Seepärast võivad lähisugulasedki ajukoore poolest erineda palju rohkem kui näo või kehakuju poolest. Lisaks seavad geenid ajutöö üldplaani juhtimiseks hormoonid ja neurotransmitterid, keemia. Keemiline sisu vaheldub  ajus jällegi küllalt ettearvamatult.

Võib olla sobib ajutegevuse pildina ette kujutada tohutu suurt vabameelset hipilaagrit. Lillelaste erksameelsuse varjus peitub laiskus ja möödavaatamine regulaarsuset. Meie pildis elab see laager samas kohas ja samas vaimus aju evolutsiooni ürgsest algusest alates. Sügavamal, ürgsetes ja vanades kihtides/keskustes jätkub toonane tegutsemine, vanad on muutunud stabiilseks ja "korralikuks" - need on täiskasvanud ja vanad hipid. Nooremaid ei rahulda sageli (isegi korralike!) vanade oskused, noored aktivistid tekitavad mitmete vanade funktsioonide dubleerimise, sageli vana lähedusse aga mõnikord kaugele.

Meie ajukoores (hipilaagris) on üheselt paigas mõned kindla elulise teenuse tsoonid (joonis 6) sisend-väljund sensoorsete keskuste näol.   Kui mõnesse sensoossesse keskusse saabub värsle info, (kui hipilaagri mõnda väravasse või kioskisse saabub välisilmast auto pakkide, moonagal musga või ka millegi halvaga) siis mõned lähedaltelkivad ja ärkvelolevad hipid või muidu traksis hipid reageerivad sobivalt. Mõned (täpselt raske ennustada, millised) sensoorse tsooni lähedal olevad neuronid reageerivad saabuvale infole - tekitavad lühiajalise voolutsükli koos naabritega ja sisendi kordumisel hakkavad ehitama lausa sünapsit. Uute närviseoste tekkimine on seda kiirem ja kindlam, mida tugevam on sisend seda kiiremini kinnistub muutus närvivõrgus. Mitut liiki sisendit - nägemine, kuulmine, maitse, lõhn, lihasetöö - korraga kindlustavad kiire ja tugeva jälje neuronvõrgustikus. Mida rohkem seoseid, seda kiiremini jääb meelde.

Inimese ajukoor on  evolutsiooniliselt uus organ, siin on juhusel märgatav mõju. Nii päeval kui öösel tekivad  ja kaovad  närvirakke ühendavaid sünapseid suurusjärgus 800 miljonit, seejuures võrdlemisi vabas mustris.

lühimälu ja pikkmälu
Mäletamine, igakordne uuestikirjutamine



Joonis 7.




Mustaga on näidatud  püsimälu piirkonnad ajukoores
Joonis 8.
Püsimälu teeniva paarisorganid koore all, hüpokampus ja striatum
Mõned arvud inimese ajukoore kohta

ajus umbes 83 miljardit närvirakku
neist16 miljardit ajukoores
ajukoor on massist 82%
pind 2500 sm2
kuus kihti närvirakke
kogupaksus 1.5-4.5 mm,

Aju suudab meeles pidada 1000 kuni 10 000 nägu.
Heade tuttavate infomahus suudab mälu hoida keskmiselt 150 (Dunbari arv) isikut.

ligi 200 kognitiivset nihet
https://throughthelookingglassnews.wordpress.com/2018/01/05/cognitive-bias-codex-188-systematic-patterns-of-cognitive-deviation-defined/

5. Keel ja kõne
Keel oli evolutsiooni värav inimesete maailma. Aleida Assman pole oma mälukäsitluses keelt puudutanud. Ma aran siiski, et inimese keel kannab ka mälu funktsiooni. Tõsi, keelevormide ja sõnade poolt kantav mälu ei pruugi olla igale alati tähele pandav. Aga kõneleja keel kannab tema tema minevikku, suhtluspartneri häälduse ja aktsendi järgi saame aru - kas too on elanud viimased aastad meie keeleruumis või võõrsil, kas ta tema ema on õpetanud talle meie keelt või mõnda muud.  Vanasõnad on elutarkuse meelespidamise tööriistad. Kõnekujundites korduvad metafoorid on ilmaasjade meelespidamise vahendid.

Muistsed targad või šamaanid ei pruukinud targutada sõnades peituvate minevikujälgede üle. Meie kaasajal oskab iga keskharidusega inimene märgata,  millised sõnad kannavad sotsialismikümnendite mõjutust, millised on pärit üle 100 aasta tagusest baltisaksa mõjust.
Õppinud keeletargad oskavad lugeda sõnades ja grammatikas väga vanade muistsete olude jälgi-   

Võib arvata, et toonased inimesed -  enne kirjatarkuse päralejõudmist - suhtusid keelde ja kõnelemisse teisiti kui meie. Arvatavasti ei oldud toona tähenärijad pööramise, käänamise ja hääldamise suhtes. Kui lapsi lugema, st tähti veerima ei õpetatud, polnud vajadust märgata sõnade liigendamist häälikuteks. Igaüks kõneles nii, kuidas tal vanemate inimeste juttu kuuldes  külge jäi. Võimalik, et ka toona peeti kellegi keelt teiste omast ilusamaks. Mis võis toonase inimese tarvis kõnelemises ilusat olla? Oletan, et ei olnud probleemiks, kuidas laps põristab  - "r-rebane" - kas kurgupõhjast või keelega hamarida katsudes. Või ütles hoopis -"lebane". Võib arvata, et foneetika võis mõne võrra ujuda küllalt vabalt. Mõne iseäraliku kõnega ja muidu meeldejääva isiku kõnepruuk võis saada eeskujuks noortele. Mõne põlve jooksul võis sõnade häälitsemise tava märgatavalt muutuda.
Saarlaste laulev kõnepruuk meenutab rootslaste kõne lainetamist. Kas sattus arvukalt Rootsi noorikuid Saaremaale, tuues muutuse Saare laste emakeelde?
Võib olla on võrokeste järsud sõnalõpud sakslaste haukuvast kõnest pärit? 

Kõnelemise tarkust ja kunsti teenivad  vasaku poolkera koores kaks tsooni. Suu motoorika keskuse lähedal paiknev Broka tsoon korraldab kõne moodustamist ja kõnelemist, kuulmiskeskuse lähedal paiknev Wernike keskus korraldab kõnest arusaamist.
Niimoodi paiknevad emakeelt teenendavad tsoonid   97% paremakäelistel ja 60% vasakukäelistel. Teise keele valdajatel inimestel olevat teise keele teenidamine teiselt ajupoolelt. Kakskeelselt kasvanud lastel olevat mõlemad keeled valdavalt vasakul poolkeral. Nimetatud Broca ja Wernike tsoonis või lähedal on ka muu  keelekasutus - kirjutamine ja lugemine, niisama kurttummade viipekeel, pimedate kompimiskiri.

Niimoodi on keele korraldamine ajukoores valdavalt seatud. Nagu eelnevalt juba  ajukoore kujunemise kohta seletatud - pole välistatud väiksesed või isegi suured  kõrvalekaldumised.




Karjaloomadel oli olemas oma liigisisene keel, sageli anti signaale häälega.

Inimeseks saamise teel oli suur edasiminek selline aju, mis võimaldas keelepeksu. St - kujunes ja arenes hoogustuvalt võime suhelda minu ja sinu vahel asjadest ja isikutest mis ei kuulunud "minu juurde siia" ega "sinu juurde sinna" vaid kusagile kõrvale, kellegi teise juurde eemal, ja hoopis teises ajas. Kujunes eeldus abstraktseks jutuks.

"Nüüdisinimese poolt ligi 70 tuhande aasta eest omandatud lingvistilised oskused võimaldasid tal tundide viisi keelt peksta. Usaldusväärne info selle kohta, kellele võib kindel olla, tähendas seda, et väiksemad rühmad said laieneda ning sapiens sai luua senisest tõhusamaid ja keerukamaid koostöövorme."
Yuval Noah Harari Sapiend  lk 37
Robin Dunbar. Grooming, Gossip. and the Evolution of Language. 1998

6. Sotsiaalne mälu 
Sotsiaalse mälu teema tõstatas Maurice Halbwachs (1877-1945) aastal 1925. Käesoleva kirjutise ajendiks on Aleida Assmanni tööd. 
Kui kaasaegne närvivõrgu kvaliteediga inimene ja sellelga kaasnev keel "said valmis" 70 000 aastat tagasi (vt p5), siis üle 60 000 aasta sellest arenes inimlik tarkus ilma kirjatarkust ja muud välismälu kasutamatta - sotsiaalases keskonnas ja anti põlvest põlve edasi suuliselt ja rituaalides. Suur tähtsus oli nn vanarahva tarkusel, mis sõnas ja teos oli noorte omaks võetava aluseks.   

Siinkohal kasutatakse veel, peaaegu samas tähenduses mõistet - kommunikatsiooniline mälu. Sest inimene ise või üksinda on lihtsalt lihakeha, ei suuda elada ilma suhtluse ja hooleta.

Kommunikatsiooniliselt ei saa olla olemas üksikut inimest, persooni või isikut. Igas siseilmas on mudelid vanematest, õdedest-vendadest ning kõigist teistest,kelle hoolitsus ja tajupiiridesse jäämine võimaldas füüsiliselt kasvada ja areneda, kelle liigutusi, ilmeid ja häälitsusi väikese pärdikuna hakkasime järele aimama ja hiljem teadvustama - seostes ja sisus.

Dunbari arv - teostub siin.

kollektiivne mälu tekib 
inimeste ruumilises läheduse, 
regulaarses interaktiivuses 
ühise eluviisi 
ja ühiste mälestuste 
tingimusyes

KULTUURIMÄLU
7. Asjades kanduv mälu.
Loomulikeks mälukandjateks on ka inimeste tehtud ja tarvitatavad asjad. Maja milles elatakse, tööriistad, tarbeasjad, riided - nendes kandub tegija oskus järeltulevatele põlvedela, saades eeskujuks järeletegemise jaoks.

8. Semiosfäär.
Märke mitmesuguste mõtete ja meeleolude tähistamiseks on jäetud väga ammu.
Genevieve von Petzinger on süstematiseerinud 26 geomeetrilist märki, milliseidd on leitud kiviaja inimeste jäetuna paljudes maailma paikades.
http://www.bradshawfoundation.com/geometric_signs/geometric_signs.php
Võib oletada tähtsaid mõtteid kandvte märkide,  nn protokirja tarvitamist ammu enne päris kirja loomist.

Aga märkides kantava välismälu maht oli siiski üsna kasin tollal, enne päris kirja. 










esmaspäev, 9. september 2019

0_mull_nr_null

Oma mull tundub  alati ehedam tegelikkusest.
Ennevanasti polnud sest hullu, sest inimene ei eksinud kaugele loodusest;  Inimesel polnud valitseda mingeid jõumasinaid ja ta võis aegajal üsna hullu või juhuslikku juttu ajada, aga sõnade taga polnud võimendeid. Loodus vedas inimese tema lõppjaamani nagu hea hobune veab purupurjus puhast lori rääkiva voorimehe.
Aga nüüd - kõiksugu võimendite ajastul - sõnakoodideset käivituvad tehnoloogiad ning ja parim tarkust taotlev mõttelõng võib osutub poolikuks või ekslikuks võimsuste juhtimisel. Enamasti meile meeldivad meie omad mõtted.  Ainult nad on enamasti poolikud või ekslikud ... teenivad mingit jama. Mullid.
Jama vastu - tarvis läbida järgmine kolmesammuline plaan: 
1. teadvustada mullide vältimatu valitsemine [1] inimeste maailmas;
2. mullide üldised omadused
         ja konkreetsed omadused elus ettetpuutuvatel mullidel;
3. oludele sobivate parimate  mullikoosluste ehitamine.

Inimesed ei pääse oma mulli seest kuhugi.
Tegelikkusele lähnemise võimalus - leppida mullimaailmaga ja ehitada-sobitada endale nats avaram mulli-kooslus.
 ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Olulised mullid ja MINU (2018/19) mullid.

Akadeemilise mulje tarvis võib sõnastada ka teisiti:
    "mull"                    ->            "mudel"
    "mulli-kooslus"      ->       "süsteemimõtlemine"

Aga parem oleks hoiduda akadeemilisest mullist.
Parem oleks püsida sarnase lihtsa siiruse, sõnakasutuse ning kainuse juures, milles aeg-ajalt mõne poe taga võetakse arutluseks, et kas miski on tegelikult või mull.
Sest palju põlvi elukorraldusi  suunanud valgustus on pimestavalt  "ülevalgustatud" ja vaatamiseks vaja tarvitada kainestavaid filtreid.  

Akadeemilise või teadusliku mulli sees leidub vaieldamatult ka kaineid ja selgeid rosinaid, neid oleks rumal põlata.

Loosungid.
Kõik mullid päevavalgele!
Kehtestada range järelvalve sõna "tegelikkus" kasutamisele!
😄   😩

----------------------------------------------------
[1] Mullide "vältimatu valitsemine" tuleb mõista tõesti üldkehtivalt, kehtib ka iga üksiku Mina või meie puhul.
Seepärast pean ma ka ise esitama arusaamise oma enda mullist. Natuke hiljem.

pühapäev, 8. september 2019

2屮 Talgujate mull.

-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Me olime ilmsi sealpool Arkadia teed
ma sammusin teisel kaldal
aga nüüd ikka-jälle siin tagasi
räsit lill, autisti-uhkus ja hallad.[1]
SISU
Luulelises tihekõnes.
Teooria ja praktika e. sõna ja teo põimitus.
Mõttetalgu dünaamika ja rütm
-Sisu, ajuprotsesside ja väe-elamuste kujunemine.
-Sisu, teema arenemine.
Muutused osalejate ajus, otsmikusagarates.
Väe-elamuse ajukeemia.
Süsteemimõtlemine.
Talgujate mull.
Viited



Luulelises tihekõnes.
Arvan, et siia ette motoks seatu värsid on piisavalt õnnestunud ja täpsed, et eesti Talgujate mulli ja vene ODI mulli  olemust seletada. Paraku saab selle värsikatsetuse headust hinnata  ainult see napp grupp inimesi, kellele sai osaks siin vihjatud "teise kalda" kogemus 80-90 aastatel[2].

Mõttetalgute ja ODI protsess on meie elutavas nii harjumatu ja paljutahkne, et "siiapoole" seletamine pole seni kuigi hästi õnnestunud. Parim seletaja Aleksander Levintov on kirjutanud romaani MÄNG (Igra).[3]   Tema kurdab  "teise kalda" tutvustamisest (sellest loobumist) "siinpoolsetele" nii:
         "Mängu läbinud isikud vaikivad kodus  mitu päeva, saades aru, et seletada kogetut on võimatu, aga taluda kuulajate kaastundlikke pilkusid, milles peegeldub hinnang et oled hulluks läinud ja katus sõidab - kellele see meeldib?"

Ma teen siin omapoolse katse tutvustada - katsun visandada lühidalt, üsna laia pintsliga "teise kalda" teed ja pilti. Nagu värsid alguses.
Esimesed värsid on positiivsed, osutavad õnnelikule kogemusele otsitavast tulevasest elukorraldusest. Ma usun tänase päevani, et meie 30 a. tagasi kogetu  (eriti eesti variant) on üks olulisemaid samme maailma tänaste probleemide lahendamisele, nn teise renesansi otsingul, milleks ülesande on püstitanud
         -Albert Schweitzer,
         -Rooma Klubi,
         -etnofuturistid
         -ja paljud teised.
Ma olen püüdnud maailmas ringi vaadates, otsida meiega võrdset või paremat, aga kahjuks pole leidnud põimsuse, väekogemuse ning (tollase) süsteemimõtlemise poolest lähedast või võrdset.
Lõpuosa värsid on tõdemus - olles 80-90-datel jõudnud  palju edasi, ei suutnud me siiski kogu põimsust või kogu süsteemi adekvaatselt hoolitseda ja kuidagi märkamatult ... ärkame jälle siin kaldal tagasi. Ja siinpool peaaegu ei teatagi meie tehtust ning tegusast aktiivsusest.

Meil on veel alles reisikaardid, inimesed on enamuses veel elus ja adekvaatsed. Aga kahjuks me ei saavuta enam sidusust ümritsevaga.
Kibe tõdemus - me oleme samasugune ühekülgne MULL, nagu ümberringi järjest puhutakse oma meelisteemasid, kõik mingist küljest väga head, aga eluvõimeks piisavat sidusust teiste voorustega ei leia, ei märka otsidagi.
Kõigil jääb kaks võimalust...



Teooria ja praktika e. sõna ja teo põimitus.
Positiivse võimaluse nimel  alustan ma pilti lõuendi või kanvaa (või malelaua)  paikasättimisega.
Maailmaparandamisel on praegu tarvis ületada see võõrandumine, mida kiire raamatutarkusel põhinev kasv ja spetsialiseerumine on loonud. On vaja et korraga ( või piisava regulaarsusega) suudaksime olla tegusad ja sidusad vähemalt kolmes maailmakihis:
1)Raamatutarkuse maailmas konserveeritud tarkused. Standardid, mudelid, seadused jne.
2)Inimeste praktiline elukogemus. Pidevalt muutuv, situatiivne ja sageli ainult ajudes kantav.
3.Kommunikatsioon, informatsiooni ja tarkuse liigutamine - ajude, mälukonservide ja kõikvõimalike kandjate vahel kõigis võimalikes kanalites.

Mõttetegevuse ja kommunikatsiooni skeemi põhi

Vene kolleegid on selle kanvaa kujundanud niiviisi kolmelõimsena ja arendanud sellise lahterduse, millel arendatakse süsteemse mõttetegevuse ja kommunikatsiooni baasskeem[4]. Igas arenduses joonistub selline kanvaa täis tegevusi, kommunikatsioone ja mudeleid ning standarte kujutavaid märke ning seoseid.

Elus tähendab selline skeem, et, projektis osaleb aktiivselt vähemalt kolme tüüpi tarkust:
  • raamatutarkus, mitmesugused tarkuse "konservid" ja mudelid;
  • praktiline kogemus konkreetses valdkonnas;
  • kõikvõimalike kommunikatsioonide arendamise tarkus. 
Seda skeemipõhja kasutades oleme võrrelnud vene ODI ja eesti mõttetalgut nii. Vene kolleegidel on püsinud põhihuvi nn puhta mõtte ja mudelite juures. Eestis on püütud rohkem arvestada konkreetset eluvajadusi ja asjassepuutuvate inimeste vajadusi ning võimalusi.
Vene ODI
Eesti mõttetalgu
 Või siis ruudu-lipu metafoori sõnutsi - vene ODI on olnud rohkem "raamatu-usku" ja eesti mõttetalgu rohkem "kõnelemise usku".

Selline skeemipõhi kujunes välja enne arvutite laia levikut. Ma arvan, et tänapäeval peaks ehk lisama baasskeemile ka neljanda kihi kunstmõistuse ja ITK tarvis. Pole selgust, kuidas siia kunstmõistuse kiht lisada, ma ise tavatsen seda siduda M ja M-K kihti.
Selline baaspõhimõte tähendab, et igas maailmaparandamise (ja kodulähedases) projektis tuleb korraga (vajaliku regulaarsusega) kaasata mitmeid eritüüpi kompetentse ja aktiivsust ja korraldada nii, et erinevad kompetentsid hakkaksid üksteisest aru saama, et oleks võimalik üksteise keelest ja tõdedest aru saada, sünteesida ühised lahendused, kammida välja vead. St mitte suvaline, vaid eri kommunikatsioonide loomust arvestav dünaamiks, rütm. Asja arenedes on aegajalt tarvis taas talitada erinevate kompetentside sidusus, teha täiendused ja parandada vead. Sellise baasskeemi alusel on lihne jälgida - mis osas edenemine on hea ja kus halb, kus udune või lausa tumm. Pika jutu asemel saab näidata näpuga - See!.

Minu pintsel on sunnitud siin minema veel laiemaks, lausa nüriks. Asi sellest, et eesti kontekstis puudub mõttetegevuse  müistel vajalik liigendatus ja lahtiseletatus, mille mitmekümne aasta vältel arendasid välja Moskva Metodoloogilise Ringi inimesed[5] Kuigi vene metodoloogias on ka hetkel kasin aeg (minu hinnangul - ühekülgsusest tingitud mull), on vene keeles nüüd мыследеятельность - Štšedrovitski koolkonna algatuse mõtte ja teo maastik koos muu sinna kuuluvaga - niivõrd lahtiarutad, et selle loogika ja keele ning  kontekstiga on tuttav umbes miljon inimest.
Eestlased on  siinkohas märksa konservatiivsemad, meie kultuuriruumis valitseb Moosese metafoor - alguses oli sõna, seejärel tuleb ehk mõte ja mõnel juhul tegu. Vankumatu usk sõna jõusse, täpsemalt - kirjasõnasse. Eks ta ole.

Mõttetalgu dünaamika ja rütm
Nüüd saan ma seletada edasi, kuidas õnnestus toona erinevaid kompetentse siduvates meeskondes kujundada üksteisemõistmine ja mõtteväe kasv.

joonis 3.

Mõttetalgu korraldamiseks kutsutakse kokku vajalikke kompetentse omavate inimeste grupp. [6]
Suuremas grupis kujuneb targem tulemus ning võimsam vägi, aga kulub ka rohkem aega. Eestis on korraldatud kuni 150 inimesega mõttetalgut, siis kulub üle nädala aega. Veel suurema kooslusega läheb keeruliseks.
Alla 20 inimesega jääb kasinaks, liiga suur osa tulemusest tuleb täita "hea usuga."

Optimaalne korraldamise keerukuse ja tulemuse headuse mõttes on 3 rühma, igas 7 inimest, seega kokku natuke üle 20. Mõni ei saa lõpuni olla. 21 kokku on ilus number.

Põhiline osa organiseeritud tööst toimub rühmades, rühmatöö kestvus on tund-poolteist lühem söö söögivahest, 3 tundi, sellele järgne tund-poolteist rühmade ühist koosolekut, kus rühmad näitavad, seletavad üksteisele oma tulemusi, esitavad küsimusi jne.
Seega on üks tsükkel:

3h rühmades + 1-2 h ühiselt  =5h (söögivahe)

Söögivahe on arutamise tsükli loomulik ja optimaalne pikkus. 3 tunniga jõutakse optimaalses 7-inimese rühmas oma mõtted välja ütelda, üksteisest aru saada ja ühistulemus vormistada, kauem inimesed hästi ei jõuagi arutada. Kui vahepealse infoergastuseta jätkata peale sööki, siis palju uut juurde ei tule, inimesed lihtsalt kordavad ja süvendavad hommikust juttu.

Ühisistungil tulemust esitades, teisi kuulates ja küsides/vaieldes/selgitades saavad inimesed uusi ideid ja erjastust jätkamiseks. Sel viisil saab probleemisse süvenedes ja ilma hajumata jätkata, kuni jõutakse osalevate inimeste mõtete ja võimete parima sünteesini. Optimaalne mõttetalgu pikkust on hinnatud 7 tõõtsüklit, ("söögivahet"). Väiksearvulisemal koosseisul saabub lahendus ja küllastus väiksema arvu säägivahedega, suuremal kauem. Sinna vahele mahub siis vastav arv öid.

Kõike juhib kogenud talgujuht. Tema valmistab eelnevalt teiste abiga oma metafoorimaailmale ja visioonile vastava liikumis-skeemi. See skeem ei sisalda mingeid ekspertlahendusi, pigem  on see "logistiline" arenguskeem, et igat töötsükli alustades anda rühmadele soovitus - millises suunas minna, mis tuuli arvestada, milles süvitsi jne. Sellise juhi olemasolu võimaldab püsida tempos, välistab pikad vaidlused teelahkmetel. Vabal maal ja demokraatia oludes inimesed rühmas kokku tulles kaaluvad ja otsustavad - milliseid talgujuhi soovitusi arvestada.
Hea on, kui osa võtab veel teisi, kellel varasem koostöökogemus talgujuhiga. Rühmajuhtidena saab kaasata ka värskeid tuutavaid, kel inimestega töö soodumus olemas.

Sisu, ajuprotsesside ja väe-elamuste kujunemine.

Siinkohal püüan piirduda ainult järmiste "värvide" kasutamisega:
- Dunbari arv(urida) - iseloomustab hulki, kui palju erineva põimsusastmega intellektuaalseid  reaalsuse mudeleid aju suudab koostada ja hoida[7].
- Neuronvõrgu muutuste loomulik dünaamika ja kiirus (ajus)[8]
- Kvaalid - iga aju omanik saab elamuse ja info ainult oma aju protsessidest; aga ühegi teise aju produktsiooni või sisu ehedalt "ei näe".[9]
- Dopamiiniring, õnne-elamust teenivate neurotransmitterite toimimine.[10]

Ma simuleerin, nagu oleks mul viimatiosutatud neljas teemas süvitsi arusaamist võimaldav haridus ja kraadid olemas. Ja püüan asja populaarselt seletada.
Sisu, teema arenemine.
Rühmatööde ja üldistungite vahelduvas reas süvenevad inimesed üksteise sisusse, hakkavad üksteise motiividest ja isiklikust sõnastikust järjest paremini aru saama. Teisisõnu - kaaslase ja tema ja seotud mudel minu ajus kujuneb täielikumaks, adekvaatsemaks. Ajurakkudes kantud kaaslaste mudelid nihkuvad Dunbari reas paremate tuttavate suunas. Töö on intensiivne aga mitte üleforseeritud, nii et aju "ei jookse kokku" nägude ja juttude  ülekülluse ega muu info ülitiheduse tõttu. Süvenedes toimub asjade  korduv vaatlemine ja sõnastamine eri külgedelt.

Muutused osalejate ajus, otsmikusagarates.
Kordamine on üks tingimus info kinnistumisel närviseostes - püsimälusse salvestumisel. Teineks püsimälusse salvestumise tajaks on mitu ööd und  mõttetalgu jooksul. Marcus Raichle [11] uurimuse kohaselt toimub une ajal ja jõudeaja mõttehulkumistes püsimälu moodustamine, elektrisignaalide poolt kantud lühimälu teiseneb  närvirakkude uuteks seosteks, närvivõrgu anatoomia muutub, aju anatoomia muutub ja püsib... uute muutusteni Intensiivne rühmatõõ ja vaidlused, sellega vahelduvad põgusad üksi peetavad sisekõned ja une ajal toimuv uute närviseoste loomine on kõik kokku pea sees toimuv intellektuaalsete mudelite "sisemise karja ümberkujnemine", ajuanatoomia rikastub.

Nagu joonisel 2 osutatud - optimaalselt kulub sellleks 7 söögivahet, see hõlmab ka 3 ööd.
Niisiis -  kulub umbes 4 ööpäeva, et    küpseks 20+ inimese koostöös sünergiline mõttetöö tulemus ja inimete ajudes kiinistuvad uued neuronseosed.

Inimesed ise ei taju, kuivõrd ja millal  nende aju anatoomia ja püsimälu sisu muutub. Inimene "ei, näe om aju sisse", ei oma oma enda ega ka teise inimese neuronvõrgu kaarti, selle muutumist. Inimene võib ainult tunda väsimust vaimutööst, heitlikke otsinguunenägusid.

Seni oli jutt muutustest, mis toimuvad mõttetalgul suuresti osalejate inimesele õnnistatud ajukoore otsmikusagaras - kasvad uued närviseosed, mis kannavad uut pilti ja täiendusi reaalsuse mudelite võrgustikus, tekivad ka  täiesti uued mudelid. Need uuendused neurovõrgus kannavad:
- uut arusaamist teemast, mida arutati
- ja uut sügavamat arusaamist inimestest, kes arutamisel osalesid.
Aga käsitlematta ei saa jätta ka muutusi limbilises (loomses) ajus.

Väe-elamuse ajukeemia
Heas mõttetalgus toimuvad muutused osalejatel kogu organismis, aga võibolla kaalukamaks saavad  muutused nn. limbilises ajus, mis meile pärandatud ajast, kui me ahvide sarnased olime,  või veel varasemad pürgijad ellujäämise nimel.

Organismi muutuste ( = arenguga) ning elamustega  kaasnevad muutused  hormoonide ja neurotransmitterite vallas. Ega täpselt saagi siin ka ütelda, kas enne on muna või kana.
Biokeemia on nii uus ala, et eksimise riski vältides julgen korrata populaarset hinnangut - hormoone on organismis üle 100 ja neurotransmittereid 50. Kliinilised uuringud puuduvad, aga vaatluste põhjal on mõttetalgute puhul kõnelda nn õnnehormoonist oxidotsiinist  ja iseäranis neurotransmitterist dopamiinist.  See kuulub endogeensesse biokeemiasse, mida organism ise korraldab. Mõttetalgute ja ODI kogemuse juurde kuuluvad teemad, mille puhul kasutatakse sõnu talgumeeleolu, mängueufooria ja muud positiivset elamust kirjeldavad sõnad. See on siseringis omamoodi avalik saladus, sellest on räägitud küllalt, aga asjalikult peaaegu mitte.[12]  Selliste kogemuste sisu on  (joonis 3) kujutatud ülemises osas, kus joon näitab nn "väe" muutumist mõttetalgu või mängu käigus. Rühmatööde ja üldistungite käigus toimub teemasse süvenemise  ja seostepildi  arenemisega elamuslik küpsemine, meeleolus valdavalt tõusev muutus. Kuni lõpuks jõutakse antud seltsonna ja ressursside küllastava lahenduseni, mille juures enamus osalejaid tunnevad selget  ühtekuuluvust ja katrsist, eufooriat.

Joonis 4.

 Kui mõttetalgu veterani ajus talamus saab nägenis- ja kuulmiskeskusest  informatsiooni talguolukorrast, ja suunab selle rutiinselt otsmikusagarasse ning seal leitakse püsimälus kindlaid jälgi eelnenud õnnestavast talguelamusest, siis lähevad närviimpulsid keskaju tegmentaalsesse alasse, siis käivitub keemia, nagu isamaalisel eestlasel laulukaare alll veerand tundi  enne laulu "Mu isamaa on minu arm". Sealsamas tegmentaalses alas ja ajutpatsis hakkab nõristuma dopamiini ja teisi lähedasi neurotransmittereid. Kehtestub roheline liiklus õnne suunas (kui just midagi väga vussi ei lähe), siis saab edasi toimuda ainult tõus.    See on nagu vanal alkohoolikul - piisab  poolest pitsist lahjendatud puupiiritusest ja peas küpseb laulupidu, kus Ernesaks ise tõuseb pulti.
Seevastu ilma ettehäälestuseta organism ei reageeri väikesele doosile laviinilaadselt. Algajal vaatab veterandide elevust esialgu imestusega. Positiivses meelsues hakkavad kaasa mängima muidugi peegelneuronid ning tihenevas kommunikatsiooni- ja  mõttevoolu võitudes kasvab järkjärgult ka algaja õnnekeemia, kuni jõutakse ühele lainele. Ja nagu täheldatud - 7 rühmatöö tsüklit või söögivahet ja mitu ööd kulub, seni kuni ka algajal toimuv veenvalt püsimälusse sööbib. Ning sel juhul käivitub järgmine kord dopamiini õnnering kiiresti temal ka. 

Kellele mõjub alkohol või muu keemia õnnestavalt, peaksid saama aru, millest on jutt. Ainult siin pole tegu mõnuainete manustamisega vaid organismi enda siseregulatsiooniga.
Mõnuga kaasneb sõltuvus, soov kogeda uuesti ja üha uuesti. Seejuures on iseloomulik, et järgnevatel kordadel saabu meeleolu tõus varem. Veteranid saavad tunde sisse üsna alguses või isegi enne reaalset talgut, plaanitsdes või juttu tehes lülitab ootusärevus kujutlusmehhanismi käima.

Süsteemimõtlemine.
Mõttetalgu või ODI protsessi käivitamine/arendamine/hoolitsemine nõuab arvukalt inimeste ja muude ressursside kaasamist, see on terve kompleksne keeruline süsteem. Lisaks sõltub see vähemalt mõttetalgu variandis palju situatiivsetest oludest ja kaasatavatest isikutest. Üldiselt  tunnustatud süsteemimõtlemise mudelit selle jaoks polegi välja arendatud.
Ilma erilisele asjalikkusele pretendeerimatta visandan sellise kolmest(neljast?) sfäärist koosneva põimituse süsteemseks käsitlemiseks:
-Talgutehnika. Eesti Talgujatel on kõige enam tähelepanu ja arendust siin toimunud - rühmaadünaamika, psühholoogia, head töövõtted jne.
-Refleksioon
-Üldine orgtöö ja sidusus, enne ja pärast jne.
-Kunstmõistus(?) Igasugused IT vahendid, internet jne, mis järjest enam juurdub.


joonis 5.


Süsteemimõtlemine kipub olema keeruline. Eriti pidevalt muutuvaid inimesi (pidevad probleemikohti) hõlmava  süsteemi puhul on see keeruline. Peaaegu alati, kui õnnestub midagi teha väga hästi, selgub et komplekselt on seal juures mõned teised asjad, mis tähelepanuta jäid. Kogematta. Nagu eelmine kord...

Peaaegu alati tekib ladusa süsteemi asemel ühekülgne  MULL.
Mullituste sebimine.




Talgujate mull.
Miks talgujad siiski mull?? Miks pole seda kõike näha, millest kirjutan? Miks mull nagu mujalgi?

Põhjus on sama mis teistegi mullide puhul.  Kui kõigekülgset süsteemi ei suuda hoomata, siis kujuneb ühe meeliskülje mull. Nii ODI kui Mõttetalgutega on samamoodi. Ma ei hakka seekord seletam kõiki 3-4 sfääri. Piirdun talgutaehnikaga, see on kahtlemata Talgujate tugevam sfäär.  Selle arendamisele kulus toona peaaegu kogu tähelepanu.
Selle sama talgutehnika sees kujunes ka lõhe või veelahe, mis kasvas  veteranide ja uute vahele.  80-datel oli sotsialistlik riik ja riigil aega küll. Joonisel 3 osutatud  küllastuse ja väe kulimineerimise aeg - 7 või rohkem söögivahesid oli tavaks ainult alguses. Minu jaoks pöördelised pöevad  augusti  17.-22. 1987. on kokku 6 päeva. Sinna mahub piisavalt  päevi kogemiseks ja öid kinnistamiseks.

Edasi muutus perestroika kiireks ja tihedaks, Talgujate asi sai nõutuks ja kõik tahtjad ja tellijad tahtsid tulemust võimalikult ruttu kätte saada. Talgugrupi vedajate kogemus kasvas - nad riskisid  saavutada tulemus  lühema ajaga. Vastu tulles "tarbijate soovile" hakatigi piirduma lühema ajaga.

Aasta või paar  hiljem oli 4-päevaseid ning pikemaid talguid väga harva ja kuna teemad ning seltskonnad vaheldusid, siis uustulnuk ei saanudki kogeda korduvat mitmepäevast talgut.[13]
See tähendab - uute inimeste jaoks  ei toimunud seda neurovõrgustiku ümberkujunemise küpsemist, mis kunagi alustajatele osaks sai. Ei saanud kujuneda veteranidele omast kaifi või enorfiinilaksu, ei kujunenud soodsat endogeense keemia sõltuvust - jäid üsna argised kenad koosolekud.

See tähendab, et  tulemuseks  tähendusse jäi ainult tekstimustand ja joonised vajaliku projekti jaoks. Osalejate sidusus nin siduv elamus, mis algusaegadel nagu iseenesest saabus, jäi nüüd ära. Eesti mõttetalgutesse kujunes ka venelastele sarnane "raamatuusk".
Vastu tulles tellijate soovile teostus oluline muutus, lihtsustumine ühekülgsuse ehk MULLI suunas.






--------------------
Viited
[1]Kirjutasin need luuletusemoodi read  hommikul 20.08.2019 kella 8 paiku hommikul, kui taasiseseisvumise riigipüha puhul esinesid Vikerraadios Liia Hänni, Maimu Berg ning arvan, et veel tarku ning  teenekaid naisi. Takkajärgi - nene naiste  jutud sattusid vist siiski juhuslikult minu "teise kalda" seletuse taustaks, olin ise juba mitu hommikut ärganud mõtteseostega - "kuidas seda lavastada".

[2] Eestist oli kõneksolevas "teise kalda" arendamises süvitsi sees umbes 50 inimest, 2009. aastal püüdsime meenutada  TALGUGRUPI koosseisu,
http://talgujad.forum.co.ee/t48-talgugrupp
Vahepeal on toiminud aeg, unustus ja ka surm, ning sidusaks on jäänud "ruutjuur 50" inimest. Episoodilisi osalejaid, kes ka andsid tookord oma panuse, oli märksa rohkem - võibolla 1000 ringis. Aga kõigil polnud õnne süveneda, kõigi mälus ei pruugi siin kõneksvõetu erineda tavalistest koosolekut.
  Venelastel  esitavad oma mälupildi umbes 250 aktivisti.
https://www.fondgp.ru/old/gp/personalia%3Ffull=1.html

[3]http://v2.circleplus.ru/personalia/odi/levintov/about/igra.zip

 [4]https://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%B5ttetegevus

 [5] Moskva Metodoloogiline Ring

[6]  http://talgujad.forum.co.ee/t26-meetodi-luhitutvustus

[7]

[8]
http://www.neuroscience.ubc.ca/CourseMat/Diekelmann2010.pdf
Jaan Aru. Ajust ja Arust. lk93
[9]
https://www.folklore.ee/tagused/nr24/uuus.htm
[10]
Dopamiiniringis on juttu allpool - ajukeemia punktis
[11]   https://en.wikipedia.org/wiki/Marcus_Raichle 

[12] http://talgujad.forum.co.ee/t345-eufooriast
http://talgujad.forum.co.ee/t330-topic

[13]  http://talgujad.forum.co.ee/t146-leid-3-01-9-11-1990-olid-mottetalgud-mt-94-kuni-mt-135

laupäev, 31. august 2019

3大小不一 Ruudu(Triibu)Lipu nägemus

Umbes 10 aastat oleme nüüd Talgujatega püüdnud tegutseda nagu Dumas  musketärid "20 aastat hiljem." Oleme katsunud taaselustada 80-90. aastate sünergiat,  sõna ja teo ühtsust.[1] Tulemus on nigelam kui Dumas kirjatükis.

11. augustil Meeksis oli mul võimalus  kõnelda tulevikutee (Renessans 2) otsimisest Kaika Suveülikooli sildi all. Pealkirjaks sai „Kõnõlamiseusust elukõrraldusõn, innevanast, parla, tulõvikun“.
Kõnelemisusu sõna võttis kasutusele Aare Hõrn,  tuntud Seto vedosnik. Enne Seto Kuningriigi mängu alustamist osales Aare tegusalt Võro Seltsis VKKF ja on tänaseni selle seltsi liige.  2009. aasta lõpus rääkis  Aare kõnelemisusu vajadusesest raamatuusu taustal. Kahjuks pole edasist arendamist olnud.

Meeksi kõneluse tarvis ettevalmistades turgatas pähe pilt, millel on  väga selge metafoor näost-näkku loomuliku kõne ja kirja(raamatu)kultuuri vahekorrast. 
See on nende kahe kultuuri põimitus:

KIRJA(RAAMATU)USK
k
õ
n
e
u
s
k

Kirjatarkust sümboliseerivad hästi Eesti (või mõne muu trikoloori) horisontaalsed triibud ja kõnelemisetarkust tähistavad siin lipusse põimitud Lõuna-Eesti mõnede kihelkondadele omistatavad seelikutriibud. 


KIRJA(RAAMATU)USK
KIRJA(RAAMATU)USU märkimiseks sobivad siis mitme horisontaalse triibuga riigi lipud, nag eesti, läti, leedu, vene, saksa ja kümneid lippe üle maailma veel.
Kiri ja raamat on mälu võimendid. Need annavad mõtetele loodusliku mäluga võrreldes tohutu eelise ajas ja ruumis. Selline vägi on väga mugav ja meelitav. Ajule on omane kokkuhoid, püüd näha võimalikult vähe vaeva info saamisel, salvestamisel ja levitamisel. Raamat on parem kui nõder pea, pornograafia on parem kui seks.
    Kiri toob võidu.
Kiri võimaldab mõtete ja väärtushinnangute levimise ja säilitamise "üle aegade".
Kirjatähes kantav teave on kiirelt tirazeeritav mistahes masstaapides.
Kiri liitis Lääne maailma, liitis suure Hiina.
Kiri võimaldas monoteistliku religiooni levimise pärast Moosest.
Kiri võimaldas igapäevaelus märkamatute universaalsete seaduste avastamise tarkade ja järjekindlate poolt  ja levimise kõigile kirjaoskajatele kasutamiseks.  TEADUS!.
Kiri võimaldas tsivilisatsiooni.
   Kiri toob kaotuse
Aju oluliseks tööprintsiibiks on energia kokkuhoid. Aju eelistab maailma tunnetamisel igal võimalusel kodeeritud poolprodukti ja jätab tahaplaanile "vaevarikka" isiklike meeltega uurimise.
Kiri põhjustas inimese võõrandumise loodusest
Kiri tõrjus tahaplaanile inimeste sensoorsete võimete arengu. Lapsed eelistavad selgeid multfilme segastele mängulugudele ja püüavad hiilida mööda loomulikust elu osalusvaatlusest. Praegused põlved tunnevad loomi, linde, taimi siltide järgi, mis pildi all.
Kiri põhjustas FULL WORLD olukorra, tsivilisatsiooni plahvatusliku arengukiiruse ja paljude hinnangul seisab ees inimese lõpp maa peal.

Kõnelemiseusk

Kõnelemine loomuliku loodusliku kommunikatsiooni mõttes - toimub näost näkku ja sarnaneb  ürgse kirjatarkuse eelse loodusrahvaste kõnelemisega. Aga meie käsitluses saab kõnelemise intensiivsust ja infotihedust ning mõtet sünnitavat väge  oluliselt tõsta - loodusrahvaste juures ettetulevaga võrreldes. (Seda on alguses osutatud Talgujate praktikas palju kordi kogetud).
Eeldatakse, et väekõneluses osalejad kasutavad ainult oma loomseid ja inimestelt pärimuslikult saadud vahendeid. Tsiviliseeritud vahendid nagu välised infokandjad - tekstid, raamatud, uued IT vahendid - tohib abiks kasutada väga mõõdukal ja  targal doseerimisel.  Vällismälu kasutamine on lubatud  "kaljujooniste tasemel". Väekõnelemise korraldamisel kasutatakse inimaju loomulikule tööle omaseid tingimusi:
• osalejate hulk kooskõlas Dunbari[2] arvude reaga;
• protsessi dünaamika ja rütm vastavalt rühmadünaamika seaduspärasustele;
• juures on metodoloogiline saatmine, pidepunktide täheldamine (refleksioon), org-tegevus.
• Hädavajalik on, et lõviosa sellisest aktiivsusest toimuks praktiliselt ja piisavas mahus, nii et paljudel osalejatel jõuaksid tekkida uued närviseosed, elukorras uued käitumistavad.
Tugitoolisport, arvutimäng, tekstide laikimine või levitamine  silmast-silma suhtluse teemal on väga nigel vahend. Enesepettus.

Kaupo Vipp "Lokaalravitsuse" vaimus on  Renessanss2 arenguks vajalik elukorralduse põimsusastme vähendamine - väikesteks Robin Dunbari osutatud arvukusega kogukondadeks, kus autarkiliselt elatakse.
On arvatud, et autarkiliste asustusüksusteni lihtsustumine toimub niikui-nii.
Ma usun ka, et toimub. Ainult selleni jõudmiseks kulub miinimum 3 põlve, (aga võibolla 30 põlve), läbida tuleb väga pingeline (verine) õppimisaeg ja selle "harjutamise" hulluses hävitavad harjutajad üsna tõenäoliselt üksteise üldse.

Me oleme kõik üles kasvanud raamatuusu kommunikatsioonides, tugitoolispordi vaimus. Me ei oska, ei tavatse näost näkku suhelda isegi enam Vargamäe litside meeste primitiivsel viisil. Mis siis veel rääkida olukorrast, kui probleem on nats keerulisem kui kruntide vahel kraavis vee juhtimine.  Me jätkame kommunikatsiooni EMPTY WORLD harjumuste kohaselt - üleüldine tugitoolisport ja liivakasti kindralite mäng.
"Lokaalravitsuses" osutatud inimesemõõtu kogukonnad FULL WORLD olukorras saavad võimalikuks, kui piisavalt palju inimesi omandavad taas oskuse inimesemõõtu olukorras suhelda. Rohkem kui "omandavad taas" - loomulikku, ilma võimenditeta suhtlus kogemust on vaja ületada tihendatud mõtte või väekunsti tasemel.

Nimetatud kahe kultuuri eristuse ja koostöö kohta kokkuvõtvalt:
-headusega tuleb töötada silmast silma, näost näkku;
-võrdsusega ja universaalsuega tuleb töötada universaalsetes, globaalsetes või universumaalsetes massiivides;
-need kaks peavad suutma pidada läbirääkimisi, ei saa kustutada või välistada teist.

Midagi konkreetset.
Kõige lihtsam on kujutada ette eluterve inimesemõõtu tulevikuarendust hariduskorralduses.
Vladimir Volovik[3] on kirjutanud pika artikli, kuidas õpetaja ja laps saaksid üksteise siseilmu külastades üksteist vastastikku uurida ja koos areneda.
Paar lõiku:
"... laps on nagu teise, meist kõrgemalt arenenud tsivilisatsiooni saadik, tulnukas tulevikust, sattudes minevikku , uurib meid nagu Mikluhho-Maklai uuris paapualasi. Ta elab meie keskel, õpib meie keelt, meie müüte, meie majandust. Ja meie, paapualased, võime kui tahes väge mõelda, et meie õpetame teda. Aga tegelikult uurib ta meid ja seejuures õpib meilt ka ise."
........

"...rändur, mediaator ja stalker on üks tähtsaim sisemine roll kaasaegsel euroopa inimesel, nagu ka kogu Euroopa maailma jaoks tervikuna. Ja me oleme liiga uudishimulikud, et kulutada kogu elu endas kaevamisele. Mediaator pöördub mõlemasse maailma. Ta läheb ära ja tuleb tagasi. Ja ma pean väärtuslikuks mõlemaid suundi. Vastupidi, ma olen kohanud liigagi palju inimesi, kes kogu oma jõu kulutasid enesearengule, vaadates seda nagu ühe või teise töö eeltingimust. See on väga kurb pilt, mis on seotud pedagoogikaga, kuna siin tõukab enese arendamine elu ja eneseaktualiseerimise pärastiseks, aga see on üks peamisi pedagoogilisi "lollitamisi".


Renessans2  = piki ja põikitriibud kokku.
Voloviki visioonis arendatakse ränduri metafoori, kes erinevate ilmade vahel reisides annab endale aru, millises maailmas ta parasjagu on, millises keeles ja loogikas kus tuleb suhelda, areneda.

Minule tundub veel ilmekam kahe (või rohkema) loogikaga triipudest muster, lõimitus.
Eesseisev Renessans2 on seletatav kahe komponendi mustrina, milles lõimuvad:
1) praeguse võõrandunud tsivilisatsiooni saavutused. (Raamatuusk)
2)paradiisiaia-aegse loomuliku, ilma füüsiliste ja mentaalsete võimenditeta elu. (Kõnelemiseusk)

 See kahe kultuuri kokkusobitamine peaks toimuma kaunis sarnaselt, nagu kujunes 15. sajandil alanud renessansi ja valgustuse puhul. Tookord valitses Kristlik monoteism. Otsivad haritlased alustasid piibliseletuste kõrvale Kristuse eelse Kreeka tarkade - Aristotelese ja teiste temaaegsete tarkuse ning kunsti toomist. Tookord toimus  antiikajast tarkuse toomine ja arenemine üsna aeglaselt ning puudutas esialgu küllalt väikest osa elanikonnast. 1505. a. hakkas Aldus Manitus[4] oma  sõpruskonnaga välja andma Kreeka tekste odavates trükiväljaanetes ja edasi järk järgult hakkas arenema kiirenevas tempos, kuni 19. saj lõpus hakati Euroopas märkama, et üle piiri hakkab tsiviliseeritus kasvama....
Renessans1 polnud "uus luud", monoteistlik ristiusk kandis mingit osa vanast rollist edasi, ainult tõmbus koomale järk järgult. Kirikul on paljude inimeste jaoks tähtsus tänini. 

Seega
Renessans pole uue luua taktika - üsan palju suure pildi universaalsest loogikast jääb püsima.
See pole samuti mingi segu - ei liha ega kala.

See on selgepiiriline
muster 
SUURE MEIE
 ja 
väikeste meiede
 põimitusest.

Maailmas toimides inimene liigub (reisib - Voloviki sõnul)  nende loogikate vahel. Pidada silmas, et "igas kirikus kehtib oma pühakiri".
Minu triibulipu metafooris - universaalse loogika värvid on horisontaaltriibus ja inimeselähedase umweldi triibud on kootud sinna sisse vertikaalselt.

Ennemuistsest erinev on see, et inimeselähedane umwelt on mõned põlved tagasi tegelikult hävinud. Sellest on järel ainud jäljed muuseumides, raamatutes, tugitoolispordis.
Inimeste silmast-silma elutava on tarvis peaaegu nullist  taastada, ja kosutada....

Üks asi on siin SUURE MEIE kihis, millest esialgu ei taha valjuhäälselt kuulutada.
Meie mitmed universaalsed põhimõtted peavad mõnevõrra muutuma, et teha ruumi inimeselähedastele umweltidele.
St kõigi riikide, institutsioonide, akadeemiate jne põhimõtted on kujunenud ja jätkavad Empty Wold stiilis. See on meile harjunud ja armas. Mitmetes harjunud asjades tuleb ümber õppida....

Ma osutan selle delikaatse asja puhul väliseestlase Ilmar Tammelo 1982. ilmutatud ridadele:

"Armastusekäsk, mida me peame järgima tänapäeval, ulatub meist ajaliselt väga kaugele lahutatuteni. Eetiliselt usutav humanitarism tänapäeval peab loomulikult hõlmama meie kultuurilist pärandit. Too tuleb aga veelkord üle vaadata, anda talle hinnang. Selle käigus saame me aru, et meil tuleb ta mitmes mõttes ületada. See osutub paratamatuks teaduse ja tehnika progressi suhtes koos kõigi tema võlude ja valudega, sest ta on loonud täiesti uue inimliku situatsiooni ning tekitanud täiesti uued raskused. On selge, et mineviku suured mõtlejad, niisamuti meie riikide põhikordade  loojad, religioonide rajajad ja teaduse pioneenrid, kes panid aluse traditsioonilisele humanitarismile, ei näinud ega saanudki ette näha probleeme, mis on inimkonna  ees täna. Nende poliitiline, moraalne ja õiguslik Valgustus ei suuda meid meie hädas aidata. Sellest ei jätku, et hoida ära tulevaste põlvkondade võib-olla veelgi suurem häda. Nii ootame me paratamatult vajaliku uue Valgustuse eestkõnelejailt, et nad suudaksid ületada ajaloolise pärandi ja konstrueerida selle uue Valgustuse. Mind teeb sügavalt murelikuks ettevõtlikkuse puudumine. Samuti see, et puuduvad plaanid poliitiliseks, moraalseks ja õiguslikuks toimimiseks. Dogmaatilised ideoloogiad, millega kaasneb piiratus  ja teatud mõttes religioosse dogmatismi haridusvaenulikkus, ei lase meil vabaneda minevikust. Nad takistavad meid esinemast mõistuse advokaatidena. Nad võtavad meilt julguse seista silmitsi tänapäeva ja tuleviku väljakutsetega. [5]

Eks ta ole...

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx
[1] Eestis oli 80-90. a. mõttetalgute praktikasse reflekteerimisvõime tasemel  haaratud umbes 50 inimest,http://talgujad.forum.co.ee/t48-talgugrupp Jooksvalt osalejaid võis olla mitu tuhat.  
Venelastel oli põhimõtteliselt sarnaseid aktiviste umbes 250.  https://www.fondgp.ru/old/gp/personalia%3Ffull=1.html 
Lühidalt on juttu siin blogis https://mullitus.blogspot.com/2019/07/mina2.html
p2."Minagi olin arkadia teel". Kirjutan varsti Talgujate mullist pikemalt .

[2] https://et.wikipedia.org/wiki/Dunbari_arv

[3] Ukrainas elava Vladimir Voloviki artikkel "Šamaanitrumm. Pedagoogika paljastamine."
http://exinimene.blogspot.com/2013/02/hariduse-arengu-pohilised-suunad.html

[4] https://en.wikipedia.org/wiki/Aldus_Manutius 

[5]  Ilmar Tammelo. Õiglus ja hool. Ilmamaa 2001., lk.24.

esmaspäev, 19. august 2019

3匸 Tšuksi ellujäämistarkus - teadmiseks.


1
Ellujäämise taktikad ja praktikad on saanud teemaks.
Sel puhul meenub tšuksi ellujäämistarkus, nagu seda selgitab ja püüab rakendada Gennadi Tšeurin (s 1952), kelle elutööks on eluujäämistarkuste arendamine ja õpetamine. Praegu töötab ta vastava  õppekeskuse juhina ja koolitajana Jekaterinburgis[1].   Minul õnnestus Tšeurini seletusi kuulata 2010 a. jõulukuul  kahel webinari konverentsil, mis neil aastatel regulaarselt toimusid TALGUJATE ja Jekaterinburgi NAVIGATSIJA vahel.
2
Tšeurin sattus ellujäämise teemale raadiofüüsika insenerina, kui tuli käia ekspeditsioonidel Siberi looduses koos tudengite ja noorte teadlastega. Haritud kaastöölistel kujunes suureks probleemiks metsikus looduses ellujäämine, inimesi tuli hakata selleks  eraldi  ette valmistama ja treenima. Varsi kujunes ellujäämisõpetus Tšeurini peateemaks. Oma karjääri tippsündmuseks ja õpetust määravaks kogemuseks peab ta 1982-83 toimunud   polaarekspeditsiooni [2].





3
6 inimest läbisid 8 kuu jooksul 10 000 km Tšukotkast Murmanskini, läbi polaaröö. Tšeurin kuulus ühte kahest  saatemeeskonnast, oli dublandiks  ja põhimarsruudil liikus ainult ühel 34-päevasel  lõigul.  Toetusmeeskonda juhtides tuli tal süveneda mõnda probleemi ja põhjarahvaste kogemusse veel sügavamaltki kui põhitegijatele osaks sai. Ekspeditsiooni raskusaste ja masstaap tegid selle tollase NSVL suursündmuseks. Raskusastme iseloomustamiseks - ekspeditsioonis osalejad võeti teeneliste polaaruurijate auliikmeteks, tavaliselt antakse see nimetus 15-18  polaartalvitumise eest.[3]
Osalejad  sai väga hea ettevalmistuse. Koolitus, treening, projekteerimine kestis 2 aastat. Parim polaarvarsustus, põhjapooluse vallutajate  ja sportmatkajate kogemustest jne. Ettevalmistuse ja ekspeditsiooni alguse  stiili nimetab  Tšeurin takkajärgi -  Briti metoodika. Ettevalmistusel ja retke alguses oli eeskujuks Dmitri Šparo kuulsusrikas grupp [4] .
4
Esimese 200 kilomeetri jooksul selgus, et polaaröö tuisus ja külmas osutus kogu põhjalik ettevalmistus kasutuks.  "Tohutu koguse "tsiviliseeritud koorma" kaasa tassimine muutus varsti sumaohtlikuks." Tuli visata ära kõik ülearune ja minna kergemana edasi, tšukside kombel. Ja siis hakkasid avanema tuhandeaastased põhjarahvaste saladused.
Ekspeditsiooni ees seisis valik - kas loobuda partei ja valitsuse usaldatud riigi 65. juubeli pühendatud ülesandest või .... hakata mõtlema. ja õppima. Kuidas siiski primitiivsed tšuksid polaaröös ja tuisus ilma tehnikata toime tulevad?
5
Minu meelest pidi just ühe toetusmeeskonna juht, tollal 30 aastane Tšeurin olema põhitegelane tšukside ja  marsuudile jäävate teiste põlisasukatega suhete korraldamisel  ning nendelt õppimises.  Tema edasist karjääri on põlisrahvastelt õpitu mõjutanud teistest rohkem.
6
Arusaadavalt on Tšeurin Venemaa patrioot ja seisab kodumaa soodsa tuleviku eest. Aga selle juures tõuseb esile tema suur sümpaatia ja  tähelepanu väikestele põhjarahvustele, eriti tšuksidele. Tema käsitluses on venelased ka põhja rahva mentaliteediga, tšuksidelt ja teistelt õppimine on venelasele nagu iidse jõu allika juurde minek.[5]  Üks temaga tehtud intervjuu kannab pealkirja "Väiksed rahvad päästavad maailma". [6]
7
Alguses juba kirjutasin, et osalesin  9 aastat tagasi neti-vestlustes Tšeuriniga. Hiljem jõudsid minuni tema kirjutatud ning läkitatud raamat ja CD, (Need on kolimiste tõttu sattunud kuhugi tagariiulisse ja hetkel ei leia üles). Mitu korda olen tema mõtete  ja näpunäidete juurde tagasi pöördnud.  Käesoleva teksti koostamisel vaatasin läbi osa materjale, mis Tšeurini ja 82-83 aasta ekspeditsiooni kohta Google annab.
Mõistan tolle ekspeditsiooni iseärasust ja saan aru et nii masstapset legendaarset sündmust lõpuni mõista vist ei saagi. Mõistan ka seda, et nii laias propagandaväljas ja kõrgete Moskva keskuste huvifookuses kulgenud eksootilise projekti käigus toimus ka asju, millest osalised ei soovi rääkida, millest ajalugu vaikib.
8
Seda enam, et põhjalikult ja pikalt ettevalmistatud projekt tuli käigult improviseerides ümber teha, Briti ellujäämistaktita tuli kõrvale heita ja käigupealt avastada/õppida/rakendada tšuksi stiil.  Seda enam, et kõik toimus kauges tuisus ning polaaröös - enamasti ei saa sarnastes oludes läbi ilma "Potjomkini külata" ja hilisematel piltidel ilutsebki potjonkinlus..  Tšeurinil on käsitlus kolme isiku konfliktoloogiast, see pole lihtsalt teooria[7]. Erimeelsused kohalikega olid ja Tšeurin ise oli esimene aju  läbirääkimistel. Usun, et kohalikelt ei varastatud ega võetud jõuga toidukraami ega muud.
9
 Kuigi materjalides, mida praegu ekspeditsiooni kohta kätte saab, on vasturääkivusi ja linnalegende, usun, et bluffi on selles legendis ja järeldustes vähe. Usun seepärast, et Tšeurini seletused kogukondliku grupi moodustamisest ja arendamisest on väga ilmekad ja langevad 100% kokku järeldustega, mis Talgujatel on kujunenud. vt. (allpool lõigud   18-21)

Edasi on minu  tõlked Tšeurini intervjuudest ja materjalidest, neid pole mõtet ümber seletada. Esialgu Ida-Siberi Pravda, 2007. a.
................
10
Ainult üks seik, mis kujunes tsivilisatsioonist tulnutele täismahus avatuseks. Kui nad olid tassinud jurta juurde oma varustuse lasu, said linnamehed  suure imestusega jälgida, kuidas tšukts valmistus minema külla naabrile, kes elas 300 kilomeetri kaugusel. Ta võtab narta, koerterakendi, õlakoti lihaga üheks päevaks ja jahinoa. See on kogu tema "varustus". Ja sellega läheb ta julgelt poole aasta pikkuse ööga tundrasse. Ilma püssita, raadiosideta, tikkudeta.
11
-Kas sa ei karda? - küsivad temalt linnamehed.
-Mida ma peaks oma koduses tundras kartma? - vastab tema naeratades.
-No tuleb karu ja ründab koerarakendit. Või siis rebivad näljased koerad kajuri enda puruks. Kui tuleb ette pahandus, mis sa teed?
-Ei tea.
-Sa ei tea, aga lähed!
-Noh, kui pahandus käes, siis tean...
Mõelgem, tšuks ei võta kaasa tohutut hulka varustust "igaks juhuks" (nagu teevad "tsivilisaeeritud" rändurid), sest ta ei tea, mis temaga konkreetselt teel juhtub. Aga ta teeb peamist - valmistab oma psüühika päästvate otsuste tegemiseks kriitilistel momentidel. Ja need otsused tulevad.
12
Ta jõuab naabri juurde, vaatamata kohtumisele karuga, liha puudusele, narta lagunemisele ja kõigile muudele jamadele. Mitte üheski märulifilmis ei näidata, milliseid imesid ta teeb, et ellu jääda. Aga see pole tema jaoks mingi kangelaslikkus, vaid harjumuse asi. Ta leiab alati väljapääsu olukordadest, mis meile näivad täiesti lootusetud. Kust tal tuleb selline võime?
13
Tšuks on kindel, et tema tundra teda ei kimbuta, kui ta ei võta sealt rohkem kui suudab ära süüa. Aga kui ta üle piiri võtab, saab tundra pahaseks. Ja siis võtab tundra temalt ära peamise - päästva lahenduse leidmise võime. Ning see usk ei peta teda kunagi: hea suhtumine ümbritsevasse keskkonda annab tšuksile isikliku julgeoleku garantii.  Nii ka teistele Kaug-Põhja elanikele. 
14
"Nad on leidnud võtme, millega saab avada psüühika varjatud võimed - lülitada tööle need 96% ajust, mis tavaliselt seisab tegevuseta! "[8] - hüüab Gennadi Tšeurin.  Lääne ja ida maailmas on sellised võimed ainult pühakutel ja geeniustel, aga põhja inimestel on see igal, kes aga elab oma esivanemate kombel.   
15
Veel üks tüüpiline olukord. 

Jahimees asutab tundrasse oma püüniseid kontrollima, need on pandud tal 200-300 km raadiuses ümber jurta. Koos saagiga koju tagasi jõuab ta alles kahe nädala pärast. Mehe ärasõidu järel keedab naine kodus perele iga pöev hommikuti väikeses katlas liha... Aga kolmandal hommikul hakkab naine äkki sagima ja paneb tulele suure paja.
-Miks nii? - küsime meie.

-Peremehel läks narta katki - ta jõuab kaheksa tunni pärast näljasena koju. - seletab hoolitseev naine.
Me peame seda naljaks, aga meie imestuseks ilmubki nimetatud ajal jahimees katkise nartaga. Ta tuli tagasi, et nartat parandada.

-Kuidas sa teadsid? - uurime meie naiselt. Meie küsimus on talle arusaamatu.
-Kuidas ei pea ma teadma, et mehel on raske? Ta on ju minu armastatud inimene.
Ja meie, "tsiviliseeritud inimesed", ei suutnud teda veenda, et meil puudub selline võime. Sest varem me isegi ei uskunud sarnaste juhtumiste reaalsusse, millest on juttu meie muinasjuttudes ja pühakute elulugudes. Aga siin valdavad selgeltnägemist tavalised inimesed ja peavad seda niisama loomulikuks, kui tavaline nägemine. Vähe veel, ta juhatab meile võtme, mis sellise võime käivitab: armastus kalli inimese vastu.
16
Jekaterinburgi ökoloogilise ellujäämise  ja ohutuse keskuse juures töötav analüütiline grupp uuris mitme aasta jooksul sarnaseid juhtumeid ja jõudis järeldusele, et põhjarahvad lihtsalt sureksid välja, kui ei valdaks LOOVAT MÕTLEMIST. st, võimet töötada ilmutuslikus olekus, milles sünnivad päästvad ideed. Selline mõtlemine lülitub "tsiviliseeritud" inimestel sisse väga harva eelkõige seepärast, et pole neile vajalik.
17
Milleks, näiteks, tarvis abikaasal seesmist selgeltnögemist armastatud mehe katkisest saanist, kui ta võib mehele helistada mobiiliga? Aga kui Tšukotka naisterahvas ei omaks mõttesidet oma mehega, siis ei saaks ta teada, millal ja kus mehele tema abi vaja läheb. Pere jääks ilma toitjata, see oleks võrdne surmaga.


Edasi lõike intervjuust 2006. a.

18
Põhjasmaadeke on omane hoopi erinev lähenemine Lääne ja Ida omast. Kui läänes ja Idas on hädavajalik eelnev instuktaaz, siis põhjas on selline praktiliselt keelatud. Sellepärast, et instruktaazi saanud inimene hakkab reaalses situatsioonis tegutsema "nii nagu õpetati". Aga inimese ettevalmistamiseks kõigiks võimalikeks sündmusteks, on vaja 11 tuh tundi. Lühemalt õpetatud inimene hakkab tegutsema standartse algorütmi kohaselt ja niimoodi hävib.
19
     Kas on tulnud pettuda inimestes, kellega teele asusite?

Inimese negatiivsed iseärasused ilnevad siis, kui püütakse koondada mõttekaaslaste kollektiiv. Tavaliselt hakkab juhtisik valima osalejaid oma ideele ja iseloomule vastavalt. Inimesed, kes tema juures töötavad, häälestavad end tema järgi.  Ekstremaalsuses ilmneb inimese tõeline olemus. See, mida me nimetame negatiivseks, on lihtsalt sobimatus selle tunnusega, mille alusel juht valiku tegi.
20
     Aga kui inimene hakkab perutama ja räägib: "Ma ei lähe rohkem edasi, jätke mid siia?"
Kui moodustatakse mitte kollektiiv aga kogukond, kes kõik on juba loomuselt erinevadja ja kõik teavad teise iseärasustest, siis sellised perutamised ei saagi sündida. 

Kollektiiv - see koondab ühtemoodi mõtlejaid, 
kogukond - ühest asjast aga erinevalt mõtlejaid.  
Just kogukonnas on suheid võimalik kujundada negatiivsete vastasseisude välistamise suunas. Kui inimene heidab lumme ja räägib - jätke praegu mind. Ma puhkan natuke ja siis ruttan teile järele - siis selline on ülejahtumise kolmanda staadiumi tunnus. Proffessionaal ei lange ise ega lase omal meeskonnal selliseni minna, ta märkab ülejahtumise teist staadiumit ja rakendab abinõud juba siis.
21
           Tuleb olukordi, mis inimesest ei olene. Tehnika ja varustus, ütleb üles, narta laguneb....
Põhja metoodikas tehnikat ja varustust polegi.  See, mis inimene omas teadmatuses välja mõtleb, osutub tundras talle täiesti kasutuks. Narta lagunemine on absoluutselt normaalne asi, narta läheb katki neis kohtades, kus ta peabki katki minema. Inimene teab, kuidas nartat parandada. Narta katkiminek on umbes seesama, mis porise ilmaga on määrdunud kingad. See pole ju maailmalõpp, inimene teeb harjaga paar liigutust ja jalanõu saab jälle puhtaks.


Praegu lõpetuseks.
Mida saab (tuleb) tšuktsi tarkusest rakendada meil? Arvan, et copy/paste stiilis ei sobi meile midagi.
Tšeurini seletus nõuab juurdlemist. see pole 2x2=4 teema. Mõtlemisruumi avardamiseks kirjutasin ma ŧšuktsidele mõeldes ühe keelemängu JÄÄVUS. https://mullitus.blogspot.com/2019/08/3jaavus.html

Loodan, et meie ellujäämise harrastajad annavad hinnangu.


viited
--------------------------------------------
[1] https://sbis.ru/contragents/6662063807/668501001
[2]Полярная экспедиция, wiki.ru

[3] https://www.mintrans.ru/ministry/awards/awards/18
[4] Шпаро, Дмитрий Игоревич wiki.ru
[5]  2003-2010 valminud tekst.  Läänes on võitja ehk Briti kolonialistide ellujäämise psühhotüüp. Idas on vaatleja ehk jooga psühhotüüp. Põhjarahvastel ja venelastel psühhotüüp on tegevuslik, keskkonnaga kooskõla arvestav.
http://www.sibir-put.ru/index.php?option=com_content&task=view&id=89&Itemid=
[6]  https://iddp.ru/malyie-narodyi-spasut-czivilizacziyu/
[7]  Tšeurini huvi taga konfliktoloogia vastu arvan ma olevat läbirääkija ja grupi loomise suurt kogemust. Tõsi - kolme osaleja eelistamisest ei saa ma hästi aru. Võib olla nii - kahe konkurendi puhul jääb rivaalitsemine pendeldama, uut ei sünni. Kolme rivaali korral hakkab juht vahetuma mööda ringi ja kohapeal sünnib uus tarkus.
https://vimeo.com/41478138
 [8] See väide aju töö kohta on ammune ja visa  linnalegend. Selgub, et uuema psühholoogia ja ajuteadusega Tšeurin kursis pole.
https://et.wikipedia.org/wiki/10_protsendi_m%C3%BC%C3%BCt