Jää on tahke ehk kõva, jäätükk säilitab oma mahtu ja kuju, erinevalt sellest milleks ta võib muutuda - veeks, auruks, ja eriolukordades isegi plasmaks.
Ennvanasti olla olnud jääaeg, ja jää jäi kestma aastaringi, aastatuhandeiks. Tookord valitses jää oma kestvalt JÄÄVAS olekus.
Tänapäeval esineb jääd jäävas olekus Tšuksimaal ja mujal põhjas ning üldse polaaraladel.
Eestimaal esineb üsna palju jääd talvel,
aga mitte põhjas vaid vastupidi - veekogu pinnal.
Jää kaanetab kõik veed talvel,
sest jää tihedus on väiksem vee tihedusest.[1]
Enne "ronge, autosid, jalgrattaid" oli jää ja vee tiheduse iseärasused parasvöötme inimestele suur looduse kingitus.
Talveteedel sai liikuda määda jõgesid, järvi, soid ja rabasid.
Muhu, Hiiu, Vormsi, Piirisaare ning paljude teiste saarte elukad saavad kasutada jääteed mõne päeva või nädala ka tänapäevad.
Nad teevad seda omal vastutusel ja lühikesel ajavahemikul EV valvsal loal.
Võibolla just tšuksid on inimese JÄÄmise õpetajaks. Need tšuksid kes põhjas elavad, JÄÄVad ellu ja saavad liikuda mööda JÄÄd, mis ei ole jõe või järve põhjas vaid pinnal.
Käesolevas keelemängu JÄÄ ja JÄÄVUSE ja PÕHJA ümber mõlgub mul meeles eesti keeleruumi edukam keelemängur - Valdur Mikita[3]. Mõnikord ma kadestan teda, sest ta on ju oma mullis suutnuf mängida enda kätte võidu eesti keeleruumis tähelepanumajanduse[4] meistrina.
JÄÄ ja JÄÄVUS, JÄÄMINE on sobiv start eesti keeleruumist startimiseks, et uurida - kuivõrd ja mil määral meie keel meid aitab elu mõista, ning kuivõrd lihtsalt määrib mett moka peale ja eksitab.
------------------------------------------------
[1] http://vesikuielukeskkond.weebly.com/tihedus-ja-viskoossus.html
[2] Peter Sloterdiijk, Jumalahullus. 2019 lk. 14.
Sloterdijk juurdleb jäävuse kui jumala olemuse üle inimeste teadvuses. Ta saab sellesk tõuke Heiner Mühlmanni väitest: "Kuidas tekib transtsendents? Ta tekib aegluse vääritimõistmise kaudu."
Mühlmann on jätkanud:"Aeglane on liikumine siis, kui ta kestab ühest põlvkonnast kauem. Selle jälgimine oleneb koostööst inimestega, kes elasid enne meid, ja inimestega, kes elavad pärast meid."
[3] Valdur Mikita kirjatöödest esimesi on eesti kirjakeelega mängimise kogumik "Äparduse rõõm", 2000, 167 lehekülge.
[4] https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4helepanumajandus (vaadatud . augustil 2019). Eesti Vikis on Tähelepanumajanduse artikkel seni väga lõhike. Aga vasakult lähevad lingid teiste keelte ja materjalide juurde, kus saab süveneda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar