laupäev, 26. oktoober 2019

3門1,Aleida Assmanni mulliröntgen. (Ennemuistine kuldaeg)

Mulle tundub, et 21. sajandi (Full World) närvilises olukorras  on Aleida Assmann (s. 1947) selleks lapsesuuks, kes häälitseb "Kuningas on alasti!" Meie, kes me jätkame tsivilisatsioonis ehk kirjutatud kultuurides konserveerunud kognitiivsete enesepettuste ajel, ei pruugi panna tähele selle tagasihoidliku hääle murrangulist võimalust.
joonis 1.
Katse illustreerida Aleida Assmanni käsitlust mälust.

Tavaks on kujunenud arusaam, et inimese kasutada on kahte tüüpi mälu:
a) igal inimesel (ja loomal?) on ajus isiklik bioloogial põhinev mälu;
b) inimestel on  kasutatav veel esimesest märksa võimsam kirjatarkusel ja märkidel põhinev mäluvõimendi või mälukonserv ja üsna hiljuti arendatud arvutite ja kunstmõistuse mälu.
Aleida Assmanni tekstides tõstetakse tähelepanuks, et ka tsiviliseeritud  maailmas püsib isikute vaheline sotsiaalne või kommunikatsiooniline ühismälu. See mõte pole just uudis, aga kõigis kultuurides käibib hinnang, et nimetatud kolmas mälu on tühine ja puudulik, ning haritud ja teovõimelised isikud suudavad selle "tühisuse" likvideerida ning kindlustavad oma mälu oluliselt paremate väliste mälukandjate või konservidega. Jagan tõsist kahtlust, et "tühise" ühismälu tõrjumine ja kindlate mälukonservide eelistamine on tsivilisatsioonis vanniveega koos lapse väljaviskamine.
Aleida Assmanni sõnumit toetab tugevalt tema abikaasa Jan Assmanni (s.1938) töödega egiptuse ja juudi kultuuriloo alal. Konkreetselt käistleb ta nn Moosese pööret, neid olusid ja loogikat, milles käivitusid monoteism ning kirjatarkus ja seega algas kirjutamata ühismälu tõrjumine ning kirjutatud kultuuristandardite arendamine.

Alljärgnev pole Aleida Assmanni mõtete tutvustus. Ma ainult lasen ennast inspireerida kirjutamatta ühismälu reaalsuse mõttest ja püüan seda joonistada/kirjutada lahti tehnilistele aladele omases käekirjas. Ma pean hetkel sellist inseneri kombel esitust ilmekaks ja täpseks. (Samas võib ka midagi niiviisi lihtsustades kaotsi minna). Ma nimetan siin oma seletust "röntgeniks"  Aleida Assmanni seisukohtadest. Tema enda tekstides lahatakse  asjatundlikult 20. sajandi Saksamaa ja Eurooma arengute traumasid ning nenden jälgi. Kultuur koosneb suures mahus inimkoosluste traumadest ja nende jälgedest.

--------------------
Aleida ja Jan Assmann on mõlemad alustanud egüptoloogidena. Viimati leian neid Kostanza ülikoolis. Jan jätkab egüptoloogia professorina, Aleida on kirjanduse professor.
Aleida paljudest tekstidest on mul tarvitada venekeelne tõlge:  " Длинная тень прошлого. Мемориальная культура и историческая политика."
Originaal:  "Der lange Schatten der Vergangenheit. Erinnerungskultur und Geschichtspolitik." Beck, München 2006.

Vene keeles on hiljuti esinenud  Aleida Assmanni teema Georgi Nikolaenko.
https://www.youtube.com/watch?v=nPOmS_Th2MU

Jan Assmanni raamatutest on eesti keeles olemas kaks:


0. Väline loodus
BIOLOOGILINE MÄLU
1. Geenimälu
2. Sünnipärased automaatpiloodid
3. Õpitud automaatbiloodid
4. Teadlik aktiivne tarkus
5. Loomulik keel
SOTSIAALNE  MÄLU
6.Sotsiaalne mälu
KULTUURIMÄLU
7. Asjades kantav mälu
8. Semiosfäär


Niisiis - ma üritan lahata  "puust ja punaselt" mälu korraldust inimese elus, seletada peenemalt visandit, mis üldjoontes tõin (joonis 1). Järgnevalt (joonis 2.) kujutan väga ammust kuldaja olukorra, enne kirjatarkuse tekkimist. Hiljem tuleb pilt tänapäevase tsivilisatsiooni olukorrast.

Joonis 2.
Muistise inimese mälu lähtudes Aleida Assmanni kolme mälu kontseptsioonist

Eristatavad mälutüübid on esitatud joonisel 2. vasakult paremale järjekorras, nagu evolutsioonilise vanuse järjestuses tavatsetakse seletada. Erinevate mälu kvaliteetide esitamine ühtses mõõtkavas on (hetkel?) küsitav, seepärast on joonisel  kastide laiused hinnangulised.

0.Väline loodus.
Inimese (ja loomade?) mälu toetab eluta loodus.
Juba enne elu tekkimist oli planeedil igavene kordumine kevad-suvi-sügis-talv. Mõistuse mõistatuslikul algajal pidi see kordumine mitmeaastalistel elukatele andma kindlust.st toetama mälu. Täiskkasvanud saavad  maailma uudistavale järeltulijale seletada, et talve järel tuleb kevad jne. Kes unustabm saab kontrollida, et vesi teeb märjaks, meri kohiseb jne. Välise maailma pidevus ja regulaarsus on nagu esimene püsimälu.
Kosmilise liikumise regulaarsuse regulaarne rütm kajastub peaaegu kõigis elusa ja eluta looduse protsessides. Kõigi statistiliste protsesside intensiivsuse jaotuses ilmneb planetaarne pulss, milles olemas kolm rütmi - 24 tundi, 27 päeva ja 365 päeva. 

24 tundi, 27 ööpäeva, 365 ööpäeva
Космические факторы в случайныц процессах. С. Э.Шноль. 2009.
http://www.ptep-online.com/books/shnoll2009ru.pdf

1.Geenimälu
Ürgsupis, milles keerulised molekulid tekkisid, kestis väga kaua,  võis moodustuda  nii moodustuda  nii keskmiselt  kui ülimalt keerukaid molekule.
Oluline oli see esimene millele omane iseenda koopiate loomine.
Selleks võis kuluda sadu miljoneid aastaid.
Kui oli esimene pikk ja endasarnase kopeerija, siis ta lihtsalt kopeeriski ennast ja ... meid sai palju ning meie üldises sugupuus on nüüd tohutu palju - kõiki baktereid, taimi ja loomi.
Aga kuna geenimolekulid on tohutu  pikad, siis ei õnnestu  täiesti täpne kopeerimine. Peaaegu(?) alati juhtub suure asja puhul pisikesi vigu - mutatsioone. See oli pikk ja kauakulgev eellugu.

Inimesel.
Kui ilmub ilma inimlaps, siis temasse kandub vanematelt geeniinfot 800Mbit+800Mbit=1.6GByt, ehk umbes 20-25 000geeni.

Genoomi võimalikud erinevused vanemate "originaalist"
Iga vastsündinu genoomis esineb hälbeid (mutatsioone)keskmiselt 60 geenis. Aga enamus on seal "statiste", kellest peaaegu midagi ei olene - üle 50. Alla 10 on  muutuse põhjustajaid. Enamus mutantidest  muudavad halvas suunas, üsna vähe elutegevuseks soodustavate muutuse kandjaid.
Näide.
Kui tegusaid mutatsioone-muutusi on  7, siis õdede-vendade geenierinevused on 7/25000= 0,028%. Nii väiksed erinevused "tööjooniste" osas on samade vanemate lastel.

2. Sünnipärased automaatpiloodid.
Limbilise ehk  loomse ajuosa töö on meile varjatud, nagu nähtamatute teenrite või orjade töö peremehele. Selle põhiosa kandjaks on ajutüvi, keskaju ja väikeaju  ürgne osa (Festigal nucleus) ning vana osa (Interposed nucleus) (vt joonis3) . Siin realiseeritakse geenides saadud informatsioon närvisüsteemi anatoomiaks. Lõviosa ehitamisest toimub looteetapis emaihus ja kasvamisel, täiskasvanu eas jätkub mõningane ümberehitamine ja modifitseerimine.
Organismi ehitamise ja arendamise käigus tuleb ette häid ja halbu aegu nii materjali (toitainete) kui muude keskkonnatingimuste osas. Seetõttu kujunevad ka ühemuna kaksikutest erinevad isikud. Õed vennad võivad võrsuda lausa anatoomiliselt erinevateks. Sellise muutlikkuse tõttu on loomulikum "normaalsest" kõrvalekandumine invaliidsuse suunas kui geniaalsuse suunas.   

Joonis 3
Kaasasündinud refleksid on kantud väike aju ürgses ja vanas osas.

3.Õpitud automaatbiloodid
Rahvakeeles lihasmälu, selgeks treenitud liigutused, mis  teenivad kindlalt nagu automaatpiloot. Sellised liigutuste täpsust ja meisterlikkust nõudvad oskused on inimeste puhul sõrmede osavus  kirjutamisel, nii käsitsi kui klaviatuuril, muusikariistade mängimine, tantsimine, võitluskunstid, käsitööoskused jne - kõik sellised oskused, mis nõuavad treenimist, seersandimeetodit. Lihasmäluliste oskuste omandamine algab ajukoore laubasagarates langetatud otsusega - "Alustada teed meisterlikkusele". (joonis 3)  Järgneb aju ristivao külgedel paiknevate kehaosi liigutavate  ja tunnetavate tsoonide poolt lihaste juhtimisega. Esialgu nõuab iga inimvaimu väljamõeldud uus liigutuse suurt tähelepanu. Algusest peale  suunatakse motoorikatsoonideskõrval dubleeriv info ka ajukoore all olevatesse basaal gangliatesse ning  väikeaju uude osasse. Need ajuosad valmistuvad liikumise korralduse ülevõtmiseks. Harjutamise käigus võtabki väikeaju   järjest rohkem juhtimist üle, et kõrgem ajukoor saaks mahti tegelda  inimlike "kõrgemate huvide" korraldamisega.

Joonis 3
Uue liikumise korraldamine ja õppimine ajus
Lihasmälu kvaliteedi nimel töötab tsensorina pidurdavate Purkinje neuronite süsteem, mis ei luba väikeajul võtta juhtimiseks neid liigutusi, mis pole veel heal tasemel omandatud. Ülevõtmist kontrolllib  nn teise järgu pidurdavatest neuronite süsteem, mis "automaatpiloodi"  piisava täpsuse juures tekitavad Purkinje barjääris lünga ja  hästi õpitu fragment  lülitub automaatpiloodi repertuaari. Väikeaju koore ja basaalkangliate tööjaotus on nii, et esimene juhib kõiki kordusi, ganglionid juhivad liikumismustri vahetamist ehk suuremat plaani.


Joonis4.
Liikumise automaatpiloodi tekkimine

Elukogenud inimesed teavad, et uued liigutused nõuavad omandamiseks suurt tähelepanu, vaeva ja aega, mistõttu elus esmatähtsad valdkonnad - toit, julgeolek, paljunemine võivad tahaplaanile jääda - võib kaasneda  heaolu langus või isegi surm. Ainult vähe vaeva kogenud noored on uuele avatud. 

4. Teadlik aktiivne tarkus.
Joonis 5.
Inimese sisemaailm  on nagu Kleini pudeli pind -  üleminek VÄLINE-SEESMINE on  sujuv, ilma selge piirita. Teisalt sobib inimese sisemaailma seletamiseks popuaarne Platoni koopaseina metafoor  - meie sisemaailmas sisu kajastab välist nagu koopaseinal veiklevad varjud. Veel täpsem analoog - camera_obscura või fotoaparaat.
Haritud inimeste tavas on tarkuse puhul eristada kahte:  
a)mälu,  (info säilitamist) ja 
b) infoga opereerimist, dünaamiliset kasutamist, loomist. 
Sellist lahterdamist on nüüd saanud populaarseks arvutustehnika kaudu.
Aju sees nii selget lahterdamist ei toimu, mõlemad prosessid toimuvad närvirakkude seoste ehk sünapsite baasil ühtemoodi. Aju närvivõrkudes ei saa nii üheselt eristada mälu ja  dünaamiliste protsesside kandjat,  selle uurimisel avaneb üllatavaid põhjuslikke seoseid meie ja maailma mõistmiseks.
 Aleida Assmani kolme mäluliigi kontseptsiooni (Joonis1 lahter 4) raames püsimine  on ajuteaduste mõttes  kunstliks ja ülelihtsustatud. Arvan, et selline lihtsustus on siiski vajalik, edaspidi saab minna nii süvitsi kui suures pildis konkreetsemaks.
Ette võetud keerulises teemas  katsun ma endale aimatavat teed selgitada nii, et toon esialgu mõned mulle tuttavadks saanud teesid kõrgema ajutegevuse kohta üldse  ja seejärel kitsamalt - püüan keskenduda ainult mälule.

Aju on reaalsuse mudelite koostamise ja töötlmise aparaat.
Teadvus, (mina, meie) saame "kasutada" vaid aju valmistatud mudeleid, mis kajastavad mõningaid reaalsuse aspekte, mis jäävad tegelikkuse suhtes  paratamatult lünklikeks ja sisaldvad  isegi eksitavaid moonutusi.

Aju peaasi pole mõtlemine
Aju on kujunenud pika evolutsiooni käigus toitumise, paljunemise ja sotsiaalse sobitumise teenidamiseks. Inimesele sageli omased "kõrgemad huvid" on bioloogilises mõttes mõttetu  lisakoorem.
Teisiti öeldes -
inimese  nn "sisemaailm" või tarkus ja kultuur ning  tsivilisatsioon
on meemide hüperaktiivne lubaküsimata initsiatiiv
iseteadlike geenide(Richard Dawkins) mängumaal.
Inimene vabadus on näiv ja saab  kesta ainult seni, kui ei minda üle geenide poolt  ulakale  jäetud piiri.

Inimene laseb ajul ennast teenida, ja see aju teenib nagu Kaval-Ants - kiiresti, oma nahka hoides ning peremehele mõistmatu loogika kohaselt.
 Jaan Aru on leebel moel ütelnud:
"Aju on meister vähestest andmetest suurte järelduste tegemises. See on alus inimeste nutikusele, aga kahjuks toob endaga kaasa ka probleeme, sest vahel teeb ta neid järeldusi kiiresti ja valesti."

 Kiired järeldused ongi enamuses. Seejuures  võivad kiired järeldused osutuda  pea pooltel juhtudel õigeks. Sest paljudel puhkudel, kus inimene mõne valiku tegemiseks ajusid ragistab - on põhjuslikud seosed juhuslikud, nagu mündiviskamise  kull tuleb pikas seerias 50%. Inimesele on intuitiivselt mõistetavad aritmeetilised tehted ja seevastu tõenäosuste segase maailma omandamiseni jõuavad senini vähesed - kui investeerivad tuntud 10 000 tundi harjutamist. 
Selle tõdemuse eest sai Kahnemann nobeli preemia. 
Kiire ja aeglane mõtlemine Kahnemann.



Joonis 6
Ajukoore tsoonid Wilder Penfieldi järgi. Valge ala on õppimise ja mõtlemise tööpind.





Inimese loomne osa areneb ja toimib geneetiliselt kinnitatud jooniste järgi.  Aju ehitavad geenid olema ja toimima närvirakkude võrguna. Seejuures on geenid reaalsuse mudeleid kandva ajukoore kujunemise ja töö osas üsna "lõdvad". Seepärast võivad lähisugulasedki ajukoore poolest erineda palju rohkem kui näo või kehakuju poolest. Lisaks seavad geenid ajutöö üldplaani juhtimiseks hormoonid ja neurotransmitterid, keemia. Keemiline sisu vaheldub  ajus jällegi küllalt ettearvamatult.

Võib olla sobib ajutegevuse pildina ette kujutada tohutu suurt vabameelset hipilaagrit. Lillelaste erksameelsuse varjus peitub laiskus ja möödavaatamine regulaarsuset. Meie pildis elab see laager samas kohas ja samas vaimus aju evolutsiooni ürgsest algusest alates. Sügavamal, ürgsetes ja vanades kihtides/keskustes jätkub toonane tegutsemine, vanad on muutunud stabiilseks ja "korralikuks" - need on täiskasvanud ja vanad hipid. Nooremaid ei rahulda sageli (isegi korralike!) vanade oskused, noored aktivistid tekitavad mitmete vanade funktsioonide dubleerimise, sageli vana lähedusse aga mõnikord kaugele.

Meie ajukoores (hipilaagris) on üheselt paigas mõned kindla elulise teenuse tsoonid (joonis 6) sisend-väljund sensoorsete keskuste näol.   Kui mõnesse sensoossesse keskusse saabub värsle info, (kui hipilaagri mõnda väravasse või kioskisse saabub välisilmast auto pakkide, moonagal musga või ka millegi halvaga) siis mõned lähedaltelkivad ja ärkvelolevad hipid või muidu traksis hipid reageerivad sobivalt. Mõned (täpselt raske ennustada, millised) sensoorse tsooni lähedal olevad neuronid reageerivad saabuvale infole - tekitavad lühiajalise voolutsükli koos naabritega ja sisendi kordumisel hakkavad ehitama lausa sünapsit. Uute närviseoste tekkimine on seda kiirem ja kindlam, mida tugevam on sisend seda kiiremini kinnistub muutus närvivõrgus. Mitut liiki sisendit - nägemine, kuulmine, maitse, lõhn, lihasetöö - korraga kindlustavad kiire ja tugeva jälje neuronvõrgustikus. Mida rohkem seoseid, seda kiiremini jääb meelde.

Inimese ajukoor on  evolutsiooniliselt uus organ, siin on juhusel märgatav mõju. Nii päeval kui öösel tekivad  ja kaovad  närvirakke ühendavaid sünapseid suurusjärgus 800 miljonit, seejuures võrdlemisi vabas mustris.

lühimälu ja pikkmälu
Mäletamine, igakordne uuestikirjutamine



Joonis 7.




Mustaga on näidatud  püsimälu piirkonnad ajukoores
Joonis 8.
Püsimälu teeniva paarisorganid koore all, hüpokampus ja striatum
Mõned arvud inimese ajukoore kohta

ajus umbes 83 miljardit närvirakku
neist16 miljardit ajukoores
ajukoor on massist 82%
pind 2500 sm2
kuus kihti närvirakke
kogupaksus 1.5-4.5 mm,

Aju suudab meeles pidada 1000 kuni 10 000 nägu.
Heade tuttavate infomahus suudab mälu hoida keskmiselt 150 (Dunbari arv) isikut.

ligi 200 kognitiivset nihet
https://throughthelookingglassnews.wordpress.com/2018/01/05/cognitive-bias-codex-188-systematic-patterns-of-cognitive-deviation-defined/

5. Keel ja kõne
Keel oli evolutsiooni värav inimesete maailma. Aleida Assman pole oma mälukäsitluses keelt puudutanud. Ma aran siiski, et inimese keel kannab ka mälu funktsiooni. Tõsi, keelevormide ja sõnade poolt kantav mälu ei pruugi olla igale alati tähele pandav. Aga kõneleja keel kannab tema tema minevikku, suhtluspartneri häälduse ja aktsendi järgi saame aru - kas too on elanud viimased aastad meie keeleruumis või võõrsil, kas ta tema ema on õpetanud talle meie keelt või mõnda muud.  Vanasõnad on elutarkuse meelespidamise tööriistad. Kõnekujundites korduvad metafoorid on ilmaasjade meelespidamise vahendid.

Muistsed targad või šamaanid ei pruukinud targutada sõnades peituvate minevikujälgede üle. Meie kaasajal oskab iga keskharidusega inimene märgata,  millised sõnad kannavad sotsialismikümnendite mõjutust, millised on pärit üle 100 aasta tagusest baltisaksa mõjust.
Õppinud keeletargad oskavad lugeda sõnades ja grammatikas väga vanade muistsete olude jälgi-   

Võib arvata, et toonased inimesed -  enne kirjatarkuse päralejõudmist - suhtusid keelde ja kõnelemisse teisiti kui meie. Arvatavasti ei oldud toona tähenärijad pööramise, käänamise ja hääldamise suhtes. Kui lapsi lugema, st tähti veerima ei õpetatud, polnud vajadust märgata sõnade liigendamist häälikuteks. Igaüks kõneles nii, kuidas tal vanemate inimeste juttu kuuldes  külge jäi. Võimalik, et ka toona peeti kellegi keelt teiste omast ilusamaks. Mis võis toonase inimese tarvis kõnelemises ilusat olla? Oletan, et ei olnud probleemiks, kuidas laps põristab  - "r-rebane" - kas kurgupõhjast või keelega hamarida katsudes. Või ütles hoopis -"lebane". Võib arvata, et foneetika võis mõne võrra ujuda küllalt vabalt. Mõne iseäraliku kõnega ja muidu meeldejääva isiku kõnepruuk võis saada eeskujuks noortele. Mõne põlve jooksul võis sõnade häälitsemise tava märgatavalt muutuda.
Saarlaste laulev kõnepruuk meenutab rootslaste kõne lainetamist. Kas sattus arvukalt Rootsi noorikuid Saaremaale, tuues muutuse Saare laste emakeelde?
Võib olla on võrokeste järsud sõnalõpud sakslaste haukuvast kõnest pärit? 

Kõnelemise tarkust ja kunsti teenivad  vasaku poolkera koores kaks tsooni. Suu motoorika keskuse lähedal paiknev Broka tsoon korraldab kõne moodustamist ja kõnelemist, kuulmiskeskuse lähedal paiknev Wernike keskus korraldab kõnest arusaamist.
Niimoodi paiknevad emakeelt teenendavad tsoonid   97% paremakäelistel ja 60% vasakukäelistel. Teise keele valdajatel inimestel olevat teise keele teenidamine teiselt ajupoolelt. Kakskeelselt kasvanud lastel olevat mõlemad keeled valdavalt vasakul poolkeral. Nimetatud Broca ja Wernike tsoonis või lähedal on ka muu  keelekasutus - kirjutamine ja lugemine, niisama kurttummade viipekeel, pimedate kompimiskiri.

Niimoodi on keele korraldamine ajukoores valdavalt seatud. Nagu eelnevalt juba  ajukoore kujunemise kohta seletatud - pole välistatud väiksesed või isegi suured  kõrvalekaldumised.




Karjaloomadel oli olemas oma liigisisene keel, sageli anti signaale häälega.

Inimeseks saamise teel oli suur edasiminek selline aju, mis võimaldas keelepeksu. St - kujunes ja arenes hoogustuvalt võime suhelda minu ja sinu vahel asjadest ja isikutest mis ei kuulunud "minu juurde siia" ega "sinu juurde sinna" vaid kusagile kõrvale, kellegi teise juurde eemal, ja hoopis teises ajas. Kujunes eeldus abstraktseks jutuks.

"Nüüdisinimese poolt ligi 70 tuhande aasta eest omandatud lingvistilised oskused võimaldasid tal tundide viisi keelt peksta. Usaldusväärne info selle kohta, kellele võib kindel olla, tähendas seda, et väiksemad rühmad said laieneda ning sapiens sai luua senisest tõhusamaid ja keerukamaid koostöövorme."
Yuval Noah Harari Sapiend  lk 37
Robin Dunbar. Grooming, Gossip. and the Evolution of Language. 1998

6. Sotsiaalne mälu 
Sotsiaalse mälu teema tõstatas Maurice Halbwachs (1877-1945) aastal 1925. Käesoleva kirjutise ajendiks on Aleida Assmanni tööd. 
Kui kaasaegne närvivõrgu kvaliteediga inimene ja sellelga kaasnev keel "said valmis" 70 000 aastat tagasi (vt p5), siis üle 60 000 aasta sellest arenes inimlik tarkus ilma kirjatarkust ja muud välismälu kasutamatta - sotsiaalases keskonnas ja anti põlvest põlve edasi suuliselt ja rituaalides. Suur tähtsus oli nn vanarahva tarkusel, mis sõnas ja teos oli noorte omaks võetava aluseks.   

Siinkohal kasutatakse veel, peaaegu samas tähenduses mõistet - kommunikatsiooniline mälu. Sest inimene ise või üksinda on lihtsalt lihakeha, ei suuda elada ilma suhtluse ja hooleta.

Kommunikatsiooniliselt ei saa olla olemas üksikut inimest, persooni või isikut. Igas siseilmas on mudelid vanematest, õdedest-vendadest ning kõigist teistest,kelle hoolitsus ja tajupiiridesse jäämine võimaldas füüsiliselt kasvada ja areneda, kelle liigutusi, ilmeid ja häälitsusi väikese pärdikuna hakkasime järele aimama ja hiljem teadvustama - seostes ja sisus.

Dunbari arv - teostub siin.

kollektiivne mälu tekib 
inimeste ruumilises läheduse, 
regulaarses interaktiivuses 
ühise eluviisi 
ja ühiste mälestuste 
tingimusyes

KULTUURIMÄLU
7. Asjades kanduv mälu.
Loomulikeks mälukandjateks on ka inimeste tehtud ja tarvitatavad asjad. Maja milles elatakse, tööriistad, tarbeasjad, riided - nendes kandub tegija oskus järeltulevatele põlvedela, saades eeskujuks järeletegemise jaoks.

8. Semiosfäär.
Märke mitmesuguste mõtete ja meeleolude tähistamiseks on jäetud väga ammu.
Genevieve von Petzinger on süstematiseerinud 26 geomeetrilist märki, milliseidd on leitud kiviaja inimeste jäetuna paljudes maailma paikades.
http://www.bradshawfoundation.com/geometric_signs/geometric_signs.php
Võib oletada tähtsaid mõtteid kandvte märkide,  nn protokirja tarvitamist ammu enne päris kirja loomist.

Aga märkides kantava välismälu maht oli siiski üsna kasin tollal, enne päris kirja.