OJA om RÕNGAS

 OJA om RÕNGAS

Agu Vissel

Kõnõld 5. juulil 2024 Toruplatsi jutlusõn. Tootseni Tõnis ja Sommeri Lauri olli kullõja.

Võru Toruplats ütles/käkk muutumist.
Toruplatsiga ütles aovaim inemisekeeli umma parlast tähendüst. Tast saa lukõ, et aovaimu sisu om muutus. Välläütlemine “Võru” tähendäs parlatsõn riigikeelen ja Põhja-Eesti kiräkeelen rõngast. Kost siin sääne nimi liinal?
Liina nimi om tulnu  saksa k Werro  vai vinne k. Верро mõisast. Mille oll mõisal sääne nimi? Kunagi ammu ma esi juurõli tallõ nime üle ja mõtli lõpus nii, et inne liina tan olnu mõisa oll Põlva khk veere pääl ja Veere mõisast sai kuigi läbi tõlkmiisi “Werro”.
Saarõ Evar kirutas(1), et nime alusõs om Võro oja (parlanõ Koreli oja) ja võrõndik, egatahes vesi.
Arhiivest ja muist kotussist om timä löüdnü sändsit nimmi: Hof ferrow,  Weremoisa,  Wohro kivi (veski), Der kleine Förro Fluss (Koreli oja kotsilõ), Forro oja, Võrõng, (hauakotus), Wõrung ja viil mitmist. Oja võrõng om olnu Wõro mõisa nime alusõs.
Mu latsõiän oll inemiisil ja ka latsil võru kiil kimmält selge, kiräkiil sai koolin kah küländ ruttu selges. Tuudaigu kiräkiilt õks võõrastadi. Raamatide kaudu saadi teedä, et Põhja-Eestin kutsutas rõngast “võru”.
Edimädse klassi paiku loi ma “Kevadet” ja säält ma sai arvu, et Arnol oll rohkõmb raamadutarkust ja timä oll saanu aimdusõ, et raamadurahvas kuts  rõngast  “võru”. “Kevade” koolipildikõisi aigu 130 aastat tagasi Tartumaal  “võru” sõnna es tarvitada vai oll eriline eksootilise maiguga asi. Tuu tulõ vällä raamadu neländan pildin, ku Tuuts ähvärdäs Teelega naada “plaani pidämä” ja Arno pakk, et timä tuu Tootsiõ kotust võru. Ja sõs saa es Arno üüse maada ja vei hädäga kuuli tüninivitsa. Tuuts tiiäes  “võru” sõnna, tuu oll raamadu sõna. Nii sai ma ( 50-dide lats Võrumaal) arvu edimädse lugõmise aigu ja arva siiäni.
 Lõuna-Eestin inemiisile nakas  “rõngas om võru” tiidmine tulõma aolehtiga tsaariaigu. 20 aastasaal võeti joba Võrumaal  jutus, et Võru liin om rõnga liin.
Arhitektel om olnu platsi joonistamise võistlus 1999,  2000 ja 2015 aastal. Edimäidsi aastide võitja omma olnu Tormiste Villem, Valgu Veronika ja Kadariku Ott - noorõ näide stuudiumi lõpuaastil.  2015 aasta võistlusõst omma jäle netin nätä(2) ja zürii soovituisiga üten 2019. ka valmis ehitet. Vällämõtlõjist nimmätäs kõgõ sakõmbalõ Tormiste Villemit (s. 1975).  Tormiste om ka muusikamiis ja reisimiis. Rõnga muudu säet torrõst Võru keskplatsi pääl ütles, et sääne piäs olõma liina müübli. Ja timäle, Põhja-Eestin kasunulõ om loomulik, et võru om rõngas. Tuukõrd, 2015 aasta võistlusõlõ saadõtust viieteistkümnest tüüst kolmõl om teemas rõngas.
21 aastasaa vaim om muutumine ja tan platsi pääl muutumise “loogikat” näütäs  rida: oja => rõngas => toru.
__________
(1) Evar Saar. Võru nime päritolust. https://keeljakirjandus.eki.ee/535-540.pdf
(2)  https://arhliit.ee/wp-content/uploads/2015/03/protokoll_loplik_voru.pdf

 

ŠAMAANIREISI SÄÄDMISEST

Agu Vissel

Kõnõld 5. juulil 2024 Toruplatsi jutlusõn. Tootseni Tõnis ja Sommeri Lauri olli kullõja.

Egatsuku globaalsit ja kohalikõ häti kuulutadas, aga üts osa turismist või saia inemiisi herätäjäs ja pästjäs. Suurõmb osa turismi eläs kah säänest samma copy/paste kõrdusõga ahvitarkust, minka mii umma egapäivä elämi ja millest Tootseni Tõnis om paksu "Ahvide pasteet" kirutanu. Sändses jääs ka  poolõpääväne huvireis vai mii tunni pikkunõ "Mii liin, Mii kiil" tan platsi pääl. Ahvitarkusõst korõmbalõ jõudmise tiiots vai tulõvadsõ tarkusõ idukotus om Ulvil tulõtõrjõ torniga huunõ edimädse kõrra pääl, reisifirman.

Šamaanireis vai vahtsõ sünnütämise müsteerium om sändsesama mahu ja mustriga ku reis Kreeka- vai Egiptimaalõ. Ega Egiptusõn käümine parlast muudu ei muuda ahvi inemises. Muutusõs olulie om reisikõrraldusõ mustri - ku pikk tii, ku pallu inemiisi, kui inemise kokku saias,  kui süüümine  ja magamine kõrraldõt, kost raha võetas ja mis kygõ päämine - kuimuudu sõnnu,  juttu ja muud tiidüst liigutadas, et inemise asja man püsüs, tüllü ei lähäs jne. Et Egiptpimaad saas nättüs ja tervüse ma kodu agasi jõvvas. Et Tarkusõmaal saas käütüs ja terve mõistusõ man ja targõmbalt äripäivä tagasi jõvvas.

Tarkusõmaad ja  mõistusõ otsmist seletädäs mitut muudu - šamaan käü tarkust otsman tõsõn ilman, Vanan-Kreekan kõrraldadi müsteeriumõ, Herman Hessel oll Kastaalia ja Klaaspärlimäng, Vinnemaalt sai toona algusõ ODI mäng. Võro liinaplatsi pääle säeti torrõga muutumise aomärk ja platsi veeren väikene kontor kon tarvitadas inemises saamise mustrit.  

Tarkusõmaad vai Kastaaliat ei olõ maakaartõ pääl märgit. Kastaalia ehitädädäs kokku ütskõik kon, kohe tarkusõ otsja inemise ummi tarku hätiga ja mõistligu kõrraldusõga pää kokku pandva. Kui hulga otsõ omvajja kõrraga kokku sõlmada reismise jaos? 

Löüdä sändsq inemise: 

a) tahtva saia Egiptussõ; 

b) kellel om sõidus ja elämises raha; 

c) saava tüü mant, kotust, muist kohustuisist priis; 

d) kallendri aig, miä passis kõigilõ; 

      ...n)?.

Vanarahvas ütles, et kõrdamine om tarkusõ imä. Vahtsõnõ tiidüs om, et tarkusõimä nakkas lagunõma (sünnütämä vahtsõt) ku Tarkusõ Kastaalian om sõlmat sändse asja:

       a) Tarku hädäliidsi om umbõs 25. 

       b) hädä seletämises, vaidlõmises ja vastusõs võetas vähembält 3-4 üüpäivä. Tähtsä om elukõrraldus, magamine jne (1). 

Vahtsõnõ asi sünnüs tarvilikõ köüdüssidega päie seen närvivõrgun paika, nii kujunõs inemisega sändsen müsteeriumin. Poolõ tunninõ asi lät ütest kõrvast sisse tõsõst vällä. Vahtsõnõ tiidüs seletäs - maatõn puhastas konsolidiirmine suurõ osa juhuslikku meelest minemä. Uus saa inemise osas sõs, ku om inemise jaos tähtsä mitu päivä ja mitu üüd järjest.

25 vai kats tosinat inemist ja 3-4 üüpäivä om optimaalnõ. Vähämbä arvu inemiisi süntees saa rutõmb valmis a tarkus sünnüs lahjõmb. Ku rohkõmb tarku tulõ kokku uma hädäga, saa müsteerium targõmb, võimsamb, a aigu kulus vällä jõudmises rohkõmb. 50 inemist saava valmis nädäliga. Aga suurõmb kõrraldus lätt mitmast otsast keerulidsembäs.

Kastaalia ehitämises vai otsmises kutskõ appi  pikäreisi kõrraldajit, ohvitsiire ja rokitähti olõ ei vajja.

Kastaalia ehitämises vai otsmisõs kutskõ appi pikäreisi kõrraldajit, ohvitsiire ja rokitähti olõ ei vaia.

____

(1) https://betshy.com/2023/12/04/the-mystery-of-memory-consolidation-how-our-brains-secure-our-memories/