3比 mulli ületamisel jõuame võrguni.

3比 mulli ületamisel jõuame võrguni.

Mulli metafoori asemel saaks kasutada ka võrku.
Konstruktiivset positiivset joont ongi vist kohasem arendada võrgu metafooris. Paraku on aga Eesti (ja terve praeguse maailma) võrgustikus niipalju puudulikke seoseid, haigeid sõlmi ja lihtsalt auke, et üldpilt  on räbal. Samas  jääb enamus hea tahte algatusi eraldi vaadates  ühekülgseteks. Peaaegu igal sõlm on milleski poolik, haratud seosed  puudulikud, halvemal juhul on puudus teadvustamatta või maskeeritud  meeldivaks präänikuks.  Sellist igast sõlmes ja seoses parandamise nõudmine ja parandamise püüdmine sarananeb kevadise loodusega, kus kõigis pungades ja juurtes tuikab. Kuid kevadine loodusseoste üldine muutus on kosmiliselt ja evolutsiooniliselt "paika loksutatud". Tänases ühiskonnas tuleb aga iga pungitavat punga eraldi õppida, uurida - kas pungitava jõud, mis pungakatteid lõhub vabastab Hea või Kurja. Narmendavad pungakatted on segiläbi ebasoodsate fluktueerivate  nuriatsetega. Igas sõlmes on midagi puudu, igas sõlmes toimub seoste valimine ja loomine, ja ennekõike OTSIMINE. Otsimine tähendab sageli paljude variantide läbilappamist. Näiteks müügimehel tähendab edukas kliendiotsing kümmekonna kontakti läbiproovimist. Enne kui minna suurde müügivõrku on parem uurida ja treenida ühe kliendi või sõlme peal, ühe mulliga. Millised mullid ja milliste tunnuste järgi on sobivad. millised võib puruks torgata.
Paljude tähelepanu hajutavate  sõlmedega puudusi täis suur võrk on suur räbal asi. Mulli metafoor jõukohasem.

Mulli metafoor on esialgu parem.
Seepärast pean ma paremaks kasutada meie olude kirjeldamisel positiive eelhoiakuga võrgu asemel  iroonilist mulli kujundit. Kahtlase eluvõimega mull annab mõtlemisele teravama kontrasti, ning joonistub välja ülepaisutatud kasvulootus ja lõhkemisohtu kandev teadmatus. Või eksiarvamuse ja neid eristav piir. Paljude puudulike sõlmedega võrk on segasem kui üheviisi ettevõetav mull.
Edasi
Kui saab  selgeks küllalt palju mulle, st  selguvad nende kandvad ja ka lõhkemisohtu tõotavad aspektid, siis on mõistlik minna üle võrgu arendamise metafoorile.  Mull mind ei ehmata, üksiku mulli ma näen läbi (peaaegu). Palju mulle korraga, st vaht, ei mobiliseeri mind küll kaasa töötama. Vaht tähendab mulle lootusetut segadust, jääb üle ainult põgeneda või siis pühkida vaht minema.

Maailma parim irooniline mulliekspert Sloterdijk ei ole ehk minuga nõus, tema soovib küll töötada vahuga. Tema suurteose kolmas köide kannab just pealkirja "VAHT"[1].  Sloterdijki  lugemisel olen ma Vahu jätnud edaspidiseks. Natuke võõrastav on, tema teised tekstid intrigeerivad rohkem.
Võib olla ma pole veel kasvanud vahuni?

Tuleb nõustuda Lakoffi seletusega metafooride tähtsusest meie elus. [2]  Kasutatavad metafoorid määravad oluliselt meie mõtteruumi. Kui ma ennast meenutan, siis peaksin ehk kontrollima oma sõjanduse ja abielutehnika kohta kasutatavaid metafoore. Sõjanduse sõjaühendid jutus  väärib eraldi tähelepanu. Aga lühidalt saaks siinkohal jätakata abielutehnikat või seksi puudutavalt, see valdkond on paljudele aktiivsetele inimestele hästi arusaadav.

Näiteks seksiturul:
"Iga lits kiidab oma xxxx!" See on eelkõige mullilik metafoor. Iga tegutseb eelkõige üksi.
Võrgunduse tüüpi metafoor  abielutehnikas või seksiturul meie oludes   ei tööta vist hästi. Muidugi - võimalik, et ma lihtsalt pole selle alaga piisavalt hästi kursis.

Võrk ja seks on küll olemas seksuaalse vaimsuse kõrgpilotaazis. Ma mõtlen tantristlikke rituaale Khajuraho templi stiilis. Kusagilt on jäänud meelde, et mingi kõrgtaseme tantristlik ühendus või  rituaal pidi nõudma 12 või isegi 16 kõrgtaseme osalejat ühes mustris.

Oletan - Eestis nii kõrget kultuuri polegi.
Erootika sobib metafooriliselt mulliga pareminei miksida kui võrguga.

Aga militaarsest metafoorist vaja hiljem pikemalt arendada.
 ----------------------------

[1] Võrgus on kättesaadav venekeelne tõlge. Panin siia vene sisukorra "Vahust".  http://talgujad.tartu.ee/sloterdijk/Sloterdijk_Sfaarid3_Mullid_sisu.pdf

[2]  George Lakoff, Mark Johnson. Metafoorid, mille järgi me elame. TLÜ kirjastus 2011.

3冫Jäävus

Jäävus on jää iseloomus üks olulisem külg.
Jää on tahke ehk kõva, jäätükk säilitab oma mahtu ja kuju, erinevalt sellest milleks ta võib muutuda -  veeks, auruks, ja eriolukordades isegi plasmaks.

Ennvanasti olla olnud jääaeg, ja jää jäi kestma  aastaringi, aastatuhandeiks. Tookord valitses  jää oma kestvalt  JÄÄVAS olekus.

Tänapäeval esineb jääd jäävas olekus Tšuksimaal ja mujal põhjas ning üldse polaaraladel.
Eestimaal esineb üsna palju  jääd talvel,
aga mitte põhjas vaid vastupidi - veekogu pinnal.

 Jää kaanetab kõik veed talvel,
sest  jää tihedus on väiksem vee tihedusest.[1]
Enne "ronge, autosid, jalgrattaid" oli jää ja vee tiheduse iseärasused  parasvöötme inimestele suur looduse kingitus.
Talveteedel sai liikuda määda jõgesid, järvi, soid ja rabasid.
Muhu, Hiiu, Vormsi, Piirisaare ning paljude teiste saarte elukad saavad kasutada jääteed mõne päeva või nädala ka tänapäevad.
Nad teevad seda omal vastutusel  ja lühikesel ajavahemikul EV valvsal loal.

Võibolla just tšuksid on inimese JÄÄmise õpetajaks. Need tšuksid kes põhjas elavad, JÄÄVad ellu ja saavad liikuda mööda JÄÄd, mis ei ole jõe või järve põhjas vaid pinnal.

Käesolevas keelemängu JÄÄ ja JÄÄVUSE ja PÕHJA ümber mõlgub mul meeles eesti keeleruumi edukam keelemängur - Valdur Mikita[3]. Mõnikord ma kadestan teda, sest ta on ju oma mullis suutnuf mängida enda kätte võidu eesti keeleruumis tähelepanumajanduse[4] meistrina.

JÄÄ ja JÄÄVUS,   JÄÄMINE on sobiv start eesti keeleruumist startimiseks, et uurida - kuivõrd ja mil määral meie keel meid aitab elu mõista, ning kuivõrd lihtsalt määrib mett moka peale ja eksitab.

------------------------------------------------
[1]  http://vesikuielukeskkond.weebly.com/tihedus-ja-viskoossus.html

[2] Peter Sloterdiijk, Jumalahullus.  2019 lk. 14.
Sloterdijk juurdleb jäävuse  kui jumala olemuse üle inimeste teadvuses. Ta saab sellesk tõuke Heiner Mühlmanni väitest: "Kuidas tekib transtsendents? Ta tekib aegluse vääritimõistmise kaudu."
Mühlmann on jätkanud:"Aeglane on liikumine siis, kui ta kestab ühest põlvkonnast kauem. Selle jälgimine oleneb koostööst inimestega, kes elasid enne meid, ja inimestega, kes elavad pärast meid."

[3] Valdur Mikita kirjatöödest esimesi on  eesti kirjakeelega mängimise kogumik  "Äparduse rõõm", 2000,   167 lehekülge.

[4]  https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4helepanumajandus   (vaadatud . augustil 2019). Eesti Vikis on Tähelepanumajanduse artikkel seni väga lõhike. Aga vasakult lähevad lingid teiste keelte ja materjalide juurde, kus  saab süveneda.