EESTI JA MAAILM OLÕS SAANU OLLA PARÕMB Kitüjutt Tammelolõ
Fantaasia - olõs Ruus saanu presidendis, olõs Eesti 100. juubel ja maailm olnu targõmb.
Alustusõs aastast 1991 – väliseestläse naksi Eestin käümä. Taagepera seminäri jäi mul minemädä juhusõ peräst, a Uno Ruusi (1926-2000) “Vapu rahvidõ ideoloogia” seminärin ma naksi käümä, vabakullõja muudu. Pallusidõ kraatõga Ruus juhat meid lugõma Milli ja tõisi, inglise keeli tull lukõ. A mullõ oll uudis ja läts huvitavas, ku teemas tull Ilmar Tammelo (1917–1982). Tammelot om kitet Eestimaa kyiki aigu targõmbas juristis ja pallosin ülikoolõn, kon tä peräst opas ja muid asju ai, oll nisama väega oodõt ja kitet. Peeter Järvelaid om timäst pallu kirutanu.
Ilmar sündü Narvan, esä ja imä olli koolioppaja. Esä sai vabadussõan 1919. surma. Imä pidi poisi tüü manu üten võtma, oppus jäi poisile miilde ja tä panti kooli nimekirjä. Opmine läts ka ildaba häste, a mitu aastat oll tuberkuloosi peräst paus. Nii jõudsõ Tammelo ülikuuli juura pääle 1937.
Ruus selet pallu Tammelo tarkusõst, kuis tä algusõst pääle ülikoolin professoridõga võrdsõlt õigusõst kirut ja kynõl, kuis tä viitteist kiilt mõistsõ, kuis sõa keeruliidsil aol ega aasta vahtsõ õigusõ opsõ: eesti-nõukogu-natsisaksa-päälesõa saksa. Edimäne kõrd lõpõt Tammelo ülikooli Tartun nõukogu aigu 1941. a saksa aigu toda es tunnistõda. Edesi tull mitu kõrda määnegi vikur, tull mitu kõrda tõestada. Tammelo sai saksa aigu 1943 stipendiumi Freiburgi ülikuuli ja peräst sõta Heidenbergin, pikembält Austraalian ja Austrian.
Pikäst Tammelo ülikuulõ riast olulidsemb oll Ruusi jutun seletüs tulõviku eukraatligust riigikõrrast. Tammelo oll opanu, kui demokraatlik kõrraldus om puudulik ja tulõ säädi riigin tarkusõ võim. Eukraatia piäs tulõma esi hindäst, ku säädüse omma targalt paigan. Eestil om võimalik nüüd alustada vahtsidõ säädüisiga. Eesti sütitäs eukraatliku tarkusõga edenemä terve ilma, selle et Tammelo tudengiq maailmaülikoolõst omma nüüd soliidsõ autoriteediq. Ruus uskõ, et nii saa. Käändmise aig oll kyigilõ nätä. Peris hää oll tedä kullõlda. Kuigi kygõst loogikast es saa arvu. Ma olõtus oll, et Ruusi jutt või täüde minnä. Mul oll meelen mynõ aasta tagunõ ODI selgüse luuminõ. Ku pandas ODI muudu aktiivsus Ruusi muudu projektiga käümä, sõs sünnütedäs sääne eukraatia paika edenemä.
Mu arust oll meil Ruusi seminär läbi saanu, ku Eestin läts käümä presidendi valimine. Uno Ruus tahtsõ ka presidendis - ma ei mäletä inämb, kas ma kuuli toda timä hindä käest vai lehti seest. Üts vai kats kõrda ma käve ka timä kutsut poliitilise maiguga kitsamban kuunolõkil. Mul es kujnõ timäga lähembät läbisaamist, ma jäi presidendikandidaadist kipõn kavvõmbalõ. Peris ammõtlikus kandidaadis Uno Ruus es saaki, täl es tulõ registiirmises tarvilikkõ 10000 allkirjä kokku. Ega päiv sündü tuukõrd midägi vahtsõt ja olulist, Tammelo ja eukraatia teema jäi mu jaos tuukõrd takkapoolõ.
Kümme aastat ildaba ma näi Tartun Ülikooli 1 raamatupoodin Ilmar Tammelo raamatut “Õiglus ja hool”. Naksi sääl seminärist sündünüt tutvust uudistama ja tuust sai mullõ siiämaani üts tähtsä raamat. Tuukõrd lövvi edimädse minutiga lk. 23 mõttõ, midä Ruus olõ es seletänü. Sääl om alapäälkiri “Humanitarism ja uus Valgustus”. Tõsõn lõigun om miiviisi:
“…intertemporaalse õiglusõ probleem. See on õiglus, mis hõlmab mitte ainult tänaseid, vaid ka tulevikus, isegi väga kaugel tulevikus elavaid inimesi.”
Ma osti tollõ raamadu är, ei mäletä inämb kas kõrraga vai mõni järgmine kõrd. Raamat om massnu 106 EEK. Taa raamat sai ostõtus taa lausõ peräst - et meil om vastutus tulõviku iin, väega kavvõn tulõvigun elävide inemiisi iin. Niiviisi ma ütlesi parla taa mõttõ ummi synnuga.
Või olla, et taalõ Tammelo ütelüsele andva jõvvu naaq riaq, miä ette ja takka omma säedü. Tammelo tekst om mu arvamisõ perrä säet väega korgõ keele ja kirä mõistmisega. Kuigi - suur osa tekste tan raamatun omma ümbre pantu saksa vai inglise keelest, nigu tä välismaal kirut. Tä pidi naid ja mitmit muid kiili mõistma kah väega häste tarvita, pääle emakeele. Tammelo noorõpõlvõ tahtmine ollõv olnu luulõtamine. Edimädsel kursusõl ollõv timä huvi olnu luulõtamise teooria, analüüs. Majandusliku perspertiivi jaos tull juura stuudium. Targa ütlese - luulõtamine ollõv synnu kaosõst selgüse välläkasvatamine. Loomulik om sys sääl kujupilte tarvitamine, kon asi tulõ ilma nigu tõenäoga pilve seen. Tammelo tekstiq ommaq mu meelest täpside synnuga paika sünnütet, nigu muistsõ piramiidi.
Tammelo tsäpendüse näütämises annami siin mõttõpunkti timä lk. 23-35 kotsilõ, kon päälkiril “Humanitarism ja uus Valgustus”i:
- Demokraatia ei tüütä häste kongi. Eukraatiat om vajja. Riigle jäägü ainult tuu miä täl jõukohanõ.
- Majandusidee om vanas jäänü. Kas avitas võrdsus?
- Pärit kultuur vaja üle kaia. Olnu targaq saa es nätä tämbäst.
- Vahtsõq valgustusõ iistkõnõlõja!?
- Vahtsõnõ valgustus - köüdet tiidüsega
- Tiidüsoppaja-revisjonist
- Tohi ei pelädä suurt
- Pagmatism? ei
- Mitte alati Sokrates. Kotussilõ vajja Hipokratest.
- Olõvik ja tulõvik pääväkõrran inne, minevik peräst.
- Inemine tohi ei olla parasiit.
- Puudulikult luudu parandamine.
- Häti tervestegemine.
- Suurõq a piirat häädüseq <> õigstõt vajdusõq.
- Õigusriik? Inimõigusõq?=>valgustõt mõistus!?
- Ülesandõq valgustusõlõ? Õiglusteooria mutel. Universaalnõ kiil maailmaplaanitsõmises. Formaalsõ ja materjaalsõ olõmise ütenkoon seletämise kiil. Loomuõigusõ ja õiguspositiviste vastaossusõ tasandamine.
- Edu ja takistus. Herakleitusõ ikk om suurõmb Demokritosõ naarust. Edesi, suuri sammõga!
2024. septembri.
Viimäte kuus aastat tagasi sai taa tekst, miä siin iinpuul loetus audiofailis, et mynõn kotsil kon kõlbas ette mängi. A olõ es vajadust vai võimalust tedä koski ette mängi. Kobisti sys kipõn ja säädse, nigu nüüd sai.
Vahepäälse ao joosul om kogunõnu vahtsõt, midä olõs vajja kirutada taha Tammelo kotsilõ manu.
Kõgõpäält - tuu mineväkõrranõ alustus, et Uno Ruus olõs 90-dil saanu Eestile ja maailmalõ Tammelo muudu eukraatiat ja intertemporaalsõt vastutust opada ja maailm olnu ülepää tuuga nüüd parla paremb - om lihtsalt didaktiline hüperbool. Teoreetiliselt õigõ, a reaalsusõn jäi väega palju eukraatia poolõ püürdmises puudu. Inemiseq jo es tiiä taad eukraaiat, raamatki tull 10 aastat pääle valimisi viil. Tuu Ruusi lootus oll säänesama utoopia tuukõrd nigu provva Lepä Esteri soovitus Lauristinilõ tuukõrd pöördä Eesti Steineri kolmõvoldi mustri poolõ. Ega asja elluminekus vajja õks mitmide ja aju ütentegemist.
Ütles viil tollõ alapäälkirä kotsilõ, midä Tammelo oll pandnu -“Humanitarism ja uus Valgustus”. Tan on säänesama mõtõ, nigu Schweitzeri kultuurifilosoofian, et vahtsõnõ renessanss piät tulõma. Kas ei tulõs mitte mõtõlda, et valgustus om õks tuusama, miä 500 aastat tagasi alas, aga ta om olnu katõ veerega vai katõ kiirusõga, lihtsa loodusõ valgustusõ seletüs tull virka, keerulidsest tull aigupiten; kivest ja ütleme keemiast tull virka a inemisest ja mõistusõst tull valgustõt tarkus aigupiten. “Humanitarism ja valgustusõga valmisjõudmine” võis niiviis seleteden olla päälkiräs. Vahepääl, Steineri ja Tammelo aigu ja terve eelmine aastasada oll valgustusõ keerulise teema - inemise seletämise - osan psühholoogõl “Pandora Matroska” muudu lootusõ-essütüse rida. Lihtsa - kivve - metallõ- nafta jne osan oll kipõ arõnõmine, a inemise oppusõn oll Pandora Matroska vai tapsembäle “Käkit Pandora Matroska”, selle et inemise hindätarkusõ puudus tull harva jutus.
Intertemporaalsõ õiglusõ (vastutusõ) kotsilõ.
Mõtõ om hää. Tan om muiduki pallu seletämist ja mõistatamist - ku kavvõlõ mändse kaalu ja usaldatavusõga sääne õiglus küünüs, mändsen teeman kuvõrra om võimalik jne.
Aga nisama tulõ teemas ka interlokaalnõ vastutus ja olõmine - inemise jagu, miä egalütel naha seest lähembäle vai kavvõmbalõ küünüs. Ukrainlisi seletüsen tulõvikuinemisest üteldäs et inemine om lahutamada inem-kõgõsusõst. («человек» ja «всечеловечество»). Interlokaalsusõ mõtõ tulõ mängu ka 4E mõistusõseletüse man. Sõs tulõ jälki seletä - ku kavvõlõ mändse kaalu ja usaldatavusõga säǎne õiglus ruumin küünüs, mäntsen teema kuvõrra om oluline jne.
Tammelo seletüs omgi vast üts targõmbit/selgembit Eesti juurõga seletüisi 20. aastasaa elu kotsilõ. Timä kotus om kõrvuisi Schweitzeri “Kultuurifilosoofiaga”.