Kotler&Wheal

 Naidõ mõttide ja kahtluisi peräst pöörä ma sugupõlvõ võrra  noorõmbide manu. Suvõl 2024 lövvi üte raamadu, kon sõnnuga seletüs tulõvigu teemal om ant parembalõ  ku Štsedrovitski, Maslow ja Tammelol ja näide seletäjil seeni õnnõstunu. Steven Kotler (s.1967) ja Jamie Wheal  (s.197(1?)) omma 2017 saanu valmis paksu 319 lk raamadu, miä 2024 ilmu eesti keeli päälkiräga “Tulevargil”. Taan raamatun om seletädü kui ahvitarkusõ mant om võimalik jõuda peris inemise ilmamuutmisõ tarkusõ olõkilõ - nigu vastus Tootseni ja Mällo iroonialõ. Nisama om tan juhatus, kuimuudu olõs võimalik säädi ODI mängu müsteeriumi püsümine, millest mitusada veterani üle ilma viil arutasõ ja unistasõ. Nisama om tan juhatus, kuimuudu Maslow eupsüche ja Tammelo intertemporaalnõ õiglus om võimalik.

Tallõ raamadu edimäne päätükk algas, kuimuudu psüühika muutmise tarkust tarvitadas USA merejalaväe eriüksustõn ja lätt edesi - kuimuudu tallõ tarkusõga Google firma maailma ärvõitsõ. Raamadu lõpun edesisuunamise nimekirän om 377 kotust palluside pikki kommentaarõga.

Vähämbält kats rita om tan raamatun kirämeistre muudu geniaalsõt, kats vällälöüdmist. Edimäne om tegelt üts sõna - päälkiri - “Tulevargil”. Seo om otsapiten Prometeusõ tulõvargusõ müüt. Raamatin om Prometeuse tulõ “liigutamine” jumalide mant inemiisi kätte üts paari leheküle pikkunõ muinasjutt. Maaimaloon om ta inemise edimäne ja kõgõ tähtsämb leiutus, tallõ algus oll kavva inne keele ja tävve mõistusõ tulõkit, tan loon oll väega pallo järkõ ja pikkus ligi sada tuhat põlvõ, pallu miljonit esivanõmbit. Taa päälkiri ütles,  et seo teema om läbi aigõ kõgõ korgõmb “raketitiidüs”, tõisist kavvõl iinpuul jalgupääl olõk ja minek. Aoviidüsse vai copy/pastega olõ ei siin asja. Panõ kõrras kirjä päälkirä-sildi, minka 100 aasta joosul tarkusō müsteeriumi om kutsut: Hessel oll “Klaaspärlimäng”, Štsedrovitskil oll ”Mäng”, Ruttasõl oll “Mõttõtalgu”, Kotleril&Whealil nüüd viimäte “Tulõvargil”. Viimäne kutsõ - tulõvargile minekis om õks kõgõ vägevämb. Ekaütte nii ei kutsu, egaüts nii mõtlõgi ei. Üte söögivahega, eski paariga taad ei tii. 

lk 66. om niiviisi: “…inemiisi loomingulõ oppamisest olõ ei kunagi eriti asja saanu. Tan om ka peris lihtnõ põhjus: mi tahami opada mõistmist, a tegeligult piäs püüdmä opada meelesaisu.” Om vahe? Meelesaisu sisse ei vii tavassanu kommunikatsioon.

Üts kahtlus om tan, kõgõ häädüse man - ütsi kaasi vahelõ om kirutõt liiast pallu. Kats jaku võinu olla, edimäne tegevüsemüsteerium ja meditatsioon, tõõnõ elektrilainide ja rohtõga meele mõotamine. Kuigi äijjukeemiat seletädäs nail neläl küländ üte mustriga, sõs viimätse katõ mant või pelädä ka halva. Ütsi kaasi vaihõl  tüküse naa kats puult segi minemä.

Ukrainlaisi pilt

 Mul oll plaan siin panda kirjä viis valgustusvaimu ehitäjät, kiä omma täütmän tellingitega viimäst viirt “inemise seen avastõt jumala suuurusõn mustan mulgun.” Oll mõtō nimetädä viiendäs illaskine ukrainlaisi «Новая архитектура человечества.» (2021). Ku jõudsõ kijäpandmiseni, naksi kahtlõma - ku häste ma toimõ tulõ. Kuigi ma arva hinnäst tundvat taa teksti tagamaid peris sügävält, 12 tegijä seest Levintovit ka isiklikult, sõs võru keeli seletäden või must saia essütäjä. Selle, et keele mäng om ukrainlaisil väega korgõ, nä tarvitasõ vinne kiilt tulõvigu sõnnu ja viguridega. Ma arva, mullõ esi jõud sääne kiil peräle. A tõlkmine eesti vai võro kiilde tulõ mul puust ja kirvõga. Kas võimalik lugõja mõist hinnäst mõtõlda selgembäle tulõvigu kiili sisse? Tulõvigu mustride sisse?

Mul püsüs meelen, et aastanummõr om 2025. Ma tiiä, et ma saa ei siin olla määnegi tarkusõ vahejaam. Usu, et võimalik lugõja om ka nipallu tark, et ku seo tekst tälle ei putu, sõs seo tälle ette ei jääki.  Vai pand aigsalõ käest är. Aga ku putus, sõs lugõ sedä viimätse ao viisi - sugidõn ja võimõndadõn sündsit kotussit - Google, Bingi vai muu vajaliku riistaga. Parlatsõl aol om tan tõlkmise jaos udujõnks muiduki ka slaavlaisi sõa peräst, taa haigõ kotus või jäiä segämä viil aastis.

Tegejide siän om tan ukrainlaisil  mitu arhitekti, toda mõttõviisi usu uma ulli pääga hädäperäst arvu saavat. Julgus kaos naidõ tegejide poeessia mängu peräst - naa slaavi põhjaga vanameistreq tunnistasõ umas põhikeeles poeesiat. Seeniolõmada tuõvikumustri, seeniolõmada slaavi synnuga - ma piäs nakkama tõlkma. Kuvõrra võro keeli tulõvadsõst mõtõldas vai kynõldas? “Seo raha iist ma joht säänest jahti ette nakka ei võtma!” - nigu misso-miis ütel. 

Tammelo-jutu lõpun sai joba nimmätüs naidõ ukrainlaisi tulõvikuarhitektuurist sääne ühendüs: «человек»=«всечеловечество». Sändse ärseletämine kujunõs  parla pikäs egan keelen. Kas tulõvikun saa hindästmõistõtavas?

Võru vaimu jaos om oluline ukrainlaisi tulõvikuarhitektuurin kinnitüs, et tulõvadsõ alustus sünnüs väiksin grupõn. Nafta ja ravva pääl copy/paste taktin kasujat tenoloogiat ja majandust kandva miljoni ahvi, aga eka vahtsõt mustrimuutust kand kümmekond kokkupandut pääd.

Naidõ mõttide ja kahtluisi peräst pöörä ma sugupõlvõ võrra  noorõmbide manu. Suvõl 2024 lövvi üte raamadu, kon sõnnuga seletüs tulõviku teemal om ant parembalõ  ku Štsedrovitski, Maslow ja Tammelol ja näidebseletäjil seeni õnõstunu. Steven Kotler (s.1967) ja Jamie Wheal  (s.197(1?)) omma 2017 saanu valmis paksu 319 lk raamadu, miä 2024 ilmu eesti keeli päälkiräga “Tulevargil”. Taan raamatun om seletädü kui ahvitarkusõ mant om võimalik jõuda peris inemise ilmamuutmisõ tarkusõ olõkilõ - nigu vastus Tootseni ja Mällo iroonialõ. Nisama om tan juhatus, kuimuudu olõs võimalik säädi ODI mängu müsteeriumi püsümine, millest mitusada veterani üle ilma viil arutasõ ja unistasõ. Nisama om tan juhatus, kuimuudu Maslow eupsüche ja Tammelo intertemporaalnõ õiglus om võimalik.

Tallõ raamadu edimäne päätükk algas, kuimuudu psüühika muutmise tarkust tarvitadas USA merejalaväe eriüksustõn ja lätt edesi - kuimuudu tallõ tarkusõga Google firma maailma ärvõitsõ. Raamadu lõpun edesisuunamise nimekirän om 377 kotust palluside pikki kommentaarõga.

Vähämbält kats rita om tan raamatun kirämeistre muudu geniaalsõt, kats vällälöüdmist. Edimäne om tegelt üts sõna - päälkiri - “Tulevargil”. Seo om otsapiten Prometeusõ tulõvargusõ müüt. Raamatin om Prometeuse tulõ “liigutamine” jumalide mant inemiisi kätte üts paari leheküle pikkunõ muinasjutt. Maaimaloon om ta inemise edimäne ja kõgõ tähtsämb leiutus, tallõ algus oll kavva inne keele ja tävve mõistusõ tulõkit, tan loon oll väega pallo järkõ ja pikkus ligi sada tuhat põlvõ, pallu miljonit esivanõmbit. Taa päälkiri ütles,  et seo teema om läbi aigõ kõgõ korgõmb “raketitiidüs”, tõisist kavvõl iinpuul jalgupääl olõk ja minek. Aoviidüsse vai copy/pastega olõ ei siin asja. Panõ kõrras kirjä päälkirä-sildi, minka 100 aasta joosul tarkusō müsteeriumi om kutsut: Hessel oll “Klaaspärlimäng”, Štsedrovitskil oll ”Mäng”, Ruttasõl oll “Mõttõtalgu”, Kotleril&Whealil nüüd viimäte “Tulõvargil”. Viimäne kutsõ - tulõvargile minekis om õks kõgõ vägevämb. Ekaütte nii ei kutsu, egaüts nii mõtlõgi ei. Üte söögivahega, eski paariga taad ei tii. 

lk 66. om niiviisi: “…inemiisi loomingulõ oppamisest olõ ei kunagi eriti asja saanu. Tan om ka peris lihtnõ põhjus: mi tahami opada mõistmist, a tegeligult piäs püüdmä opada meelesaisu.” Om vahe? Meelesaisu sisse ei vii tavassanu kommunikatsioon.

Üts kahtlus om tan, kõgõ häädüse man - ütsi kaasi vahelõ om kirutõt liiast pallu. Kats jaku võinu olla, edimäne tegevüsemüsteerium ja meditatsioon, tõõnõ elektrilainide ja rohtõga meele mõotamine. Kuigi äijjukeemiat seletädäs nail neläl küländ üte mustriga, sõs viimätse katõ mant või pelädä ka halva. Ütsi kaasi vaihõl  tüküse naa kats puult segi minemä.

Ilmar Tammelo

 EESTI JA MAAILM OLÕS SAANU OLLA PARÕMB Kitüjutt Tammelolõ

Fantaasia - olõs Ruus saanu presidendis, olõs Eesti 100. juubel ja maailm olnu targõmb.

Alustusõs aastast 1991 – väliseestläse naksi Eestin käümä. Taagepera seminäri jäi mul minemädä juhusõ peräst, a Uno Ruusi (1926-2000) “Vapu rahvidõ ideoloogia” seminärin ma naksi käümä, vabakullõja muudu. Pallusidõ kraatõga Ruus juhat meid lugõma Milli ja tõisi, inglise keeli tull lukõ. A mullõ oll uudis ja läts huvitavas, ku teemas tull Ilmar Tammelo (1917–1982). Tammelot om kitet Eestimaa kyiki aigu targõmbas juristis ja pallosin ülikoolõn, kon tä peräst opas ja muid asju ai, oll nisama väega oodõt ja kitet. Peeter Järvelaid om timäst pallu kirutanu.

Ilmar sündü Narvan, esä ja imä olli koolioppaja. Esä sai vabadussõan 1919. surma. Imä pidi poisi tüü manu üten võtma, oppus jäi poisile miilde ja tä panti kooli nimekirjä. Opmine läts ka ildaba häste, a mitu aastat oll tuberkuloosi peräst paus. Nii jõudsõ Tammelo ülikuuli juura pääle 1937.  

Ruus selet pallu Tammelo tarkusõst, kuis tä algusõst pääle ülikoolin professoridõga võrdsõlt õigusõst kirut ja kynõl, kuis tä viitteist kiilt mõistsõ, kuis sõa keeruliidsil aol ega aasta vahtsõ õigusõ opsõ: eesti-nõukogu-natsisaksa-päälesõa saksa. Edimäne kõrd lõpõt Tammelo ülikooli Tartun nõukogu aigu 1941. a saksa aigu toda es tunnistõda. Edesi tull mitu kõrda määnegi vikur, tull mitu kõrda tõestada. Tammelo sai saksa aigu 1943 stipendiumi Freiburgi ülikuuli ja peräst sõta Heidenbergin, pikembält Austraalian ja Austrian.

Pikäst Tammelo ülikuulõ riast olulidsemb oll Ruusi jutun seletüs tulõviku eukraatligust riigikõrrast. Tammelo oll opanu, kui demokraatlik kõrraldus om puudulik ja tulõ säädi riigin tarkusõ võim. Eukraatia piäs tulõma esi hindäst, ku säädüse omma targalt paigan. Eestil om võimalik nüüd alustada vahtsidõ säädüisiga. Eesti sütitäs eukraatliku tarkusõga edenemä terve ilma, selle et Tammelo tudengiq maailmaülikoolõst omma nüüd soliidsõ autoriteediq. Ruus uskõ, et nii saa. Käändmise aig oll kyigilõ nätä. Peris hää oll tedä kullõlda. Kuigi kygõst loogikast es saa arvu. Ma olõtus oll, et Ruusi jutt või täüde minnä. Mul oll meelen mynõ aasta tagunõ ODI selgüse luuminõ. Ku pandas ODI muudu aktiivsus Ruusi muudu projektiga käümä, sõs sünnütedäs sääne eukraatia paika edenemä. 

Mu arust oll meil Ruusi seminär läbi saanu, ku Eestin läts käümä presidendi valimine. Uno Ruus tahtsõ ka presidendis - ma ei mäletä inämb, kas ma kuuli toda timä hindä käest vai lehti seest. Üts vai kats kõrda ma käve ka timä kutsut poliitilise maiguga kitsamban kuunolõkil. Mul es kujnõ timäga lähembät läbisaamist, ma jäi presidendikandidaadist kipõn kavvõmbalõ. Peris ammõtlikus kandidaadis Uno Ruus es saaki, täl es tulõ registiirmises tarvilikkõ 10000 allkirjä kokku. Ega päiv sündü tuukõrd midägi vahtsõt ja olulist, Tammelo ja eukraatia teema jäi mu jaos tuukõrd takkapoolõ.

Kümme aastat ildaba ma näi Tartun Ülikooli 1 raamatupoodin Ilmar Tammelo raamatut “Õiglus ja hool”. Naksi sääl seminärist sündünüt tutvust uudistama ja tuust sai mullõ siiämaani üts tähtsä raamat. Tuukõrd lövvi  edimädse minutiga lk. 23 mõttõ, midä Ruus olõ es seletänü. Sääl om alapäälkiri “Humanitarism ja uus Valgustus”.  Tõsõn lõigun om miiviisi:

“…intertemporaalse õiglusõ probleem. See on õiglus, mis hõlmab mitte ainult tänaseid, vaid ka tulevikus, isegi väga kaugel tulevikus elavaid inimesi.”

Ma osti tollõ raamadu är, ei mäletä inämb kas kõrraga vai mõni järgmine kõrd. Raamat om massnu 106 EEK. Taa raamat sai ostõtus taa lausõ peräst - et meil om vastutus tulõviku iin, väega kavvõn tulõvigun elävide inemiisi iin. Niiviisi ma ütlesi parla taa mõttõ ummi synnuga.

Või olla, et taalõ Tammelo ütelüsele andva jõvvu naaq riaq, miä ette ja takka omma säedü. Tammelo tekst om mu arvamisõ perrä säet väega korgõ keele ja kirä mõistmisega. Kuigi - suur osa tekste tan raamatun omma ümbre pantu saksa vai inglise keelest, nigu tä välismaal kirut. Tä pidi naid ja mitmit muid kiili mõistma kah väega häste tarvita, pääle emakeele. Tammelo noorõpõlvõ tahtmine ollõv olnu luulõtamine. Edimädsel kursusõl ollõv timä huvi olnu luulõtamise teooria, analüüs. Majandusliku perspertiivi jaos tull juura stuudium. Targa ütlese - luulõtamine ollõv synnu kaosõst selgüse välläkasvatamine. Loomulik om sys sääl kujupilte tarvitamine, kon asi tulõ ilma nigu tõenäoga pilve seen. Tammelo tekstiq ommaq mu meelest täpside synnuga paika sünnütet, nigu muistsõ piramiidi.

Tammelo tsäpendüse näütämises annami siin mõttõpunkti  timä lk. 23-35 kotsilõ, kon päälkiril  “Humanitarism ja uus Valgustus”i:

• Demokraatia ei tüütä häste kongi. Eukraatiat om vajja. Riigle jäägü ainult tuu miä täl jõukohanõ.
• Majandusidee om vanas jäänü. Kas avitas võrdsus?
• Pärit kultuur vaja üle kaia. Olnu targaq saa es nätä tämbäst.
• Vahtsõq valgustusõ iistkõnõlõja!?
• Vahtsõnõ valgustus - köüdet tiidüsega
• Tiidüsoppaja-revisjonist
• Tohi ei pelädä suurt
• Pagmatism?  ei
• Mitte alati Sokrates. Kotussilõ vajja Hipokratest.
• Olõvik ja tulõvik pääväkõrran inne, minevik peräst.
• Inemine tohi ei olla parasiit.
• Puudulikult luudu parandamine.
• Häti tervestegemine.
• Suurõq a piirat häädüseq <> õigstõt vajdusõq.
• Õigusriik? Inimõigusõq?=>valgustõt mõistus!?
• Ülesandõq valgustusõlõ? Õiglusteooria mutel. Universaalnõ kiil maailmaplaanitsõmises. Formaalsõ ja materjaalsõ olõmise ütenkoon seletämise kiil. Loomuõigusõ ja õiguspositiviste vastaossusõ tasandamine.
• Edu ja takistus. Herakleitusõ ikk om suurõmb Demokritosõ naarust. Edesi, suuri sammõga!

2024. septembri. 

Viimäte kuus aastat tagasi sai taa tekst, miä siin iinpuul loetus audiofailis, et mynõn kotsil kon kõlbas ette mängi. A olõ es vajadust vai võimalust tedä koski ette mängi. Kobisti sys kipõn ja säädse, nigu nüüd sai. 

Vahepäälse ao joosul om kogunõnu vahtsõt, midä olõs vajja kirutada taha Tammelo kotsilõ manu.

Kõgõpäält - tuu mineväkõrranõ alustus, et Uno Ruus olõs 90-dil saanu Eestile ja maailmalõ Tammelo muudu eukraatiat ja intertemporaalsõt vastutust opada ja maailm olnu ülepää tuuga nüüd parla paremb - om lihtsalt didaktiline hüperbool. Teoreetiliselt õigõ, a reaalsusõn jäi väega palju eukraatia poolõ püürdmises puudu. Inemiseq jo es tiiä taad eukraaiat, raamatki tull 10 aastat pääle valimisi viil. Tuu Ruusi lootus oll säänesama utoopia tuukõrd nigu provva Lepä Esteri soovitus Lauristinilõ tuukõrd pöördä Eesti Steineri kolmõvoldi mustri poolõ. Ega asja elluminekus vajja õks mitmide ja aju ütentegemist.

Ütles viil tollõ alapäälkirä kotsilõ, midä Tammelo oll pandnu -“Humanitarism ja uus Valgustus”. Tan on säänesama mõtõ, nigu Schweitzeri kultuurifilosoofian, et vahtsõnõ renessanss piät tulõma.  Kas ei tulõs mitte mõtõlda, et valgustus om õks tuusama, miä 500 aastat tagasi alas, aga ta om olnu katõ veerega vai katõ kiirusõga, lihtsa loodusõ valgustusõ seletüs tull virka, keerulidsest tull aigupiten; kivest ja ütleme keemiast tull virka a inemisest ja mõistusõst tull valgustõt tarkus aigupiten. “Humanitarism ja valgustusõga valmisjõudmine” võis niiviis seleteden olla päälkiräs. Vahepääl, Steineri ja Tammelo aigu ja terve eelmine aastasada oll valgustusõ keerulise teema - inemise seletämise - osan psühholoogõl “Pandora Matroska” muudu lootusõ-essütüse rida. Lihtsa - kivve - metallõ- nafta jne osan oll kipõ arõnõmine, a inemise oppusõn oll Pandora Matroska vai tapsembäle “Käkit Pandora Matroska”, selle et inemise hindätarkusõ puudus tull harva jutus.

Intertemporaalsõ õiglusõ (vastutusõ) kotsilõ. 

Mõtõ om hää. Tan om muiduki pallu seletämist ja mõistatamist - ku kavvõlõ mändse kaalu ja usaldatavusõga sääne õiglus küünüs, mändsen teeman kuvõrra om võimalik jne.

Aga nisama tulõ teemas ka interlokaalnõ vastutus ja olõmine  - inemise jagu, miä egalütel naha seest lähembäle vai kavvõmbalõ küünüs. Ukrainlisi seletüsen tulõvikuinemisest üteldäs et inemine om lahutamada inem-kõgõsusõst. («человек» ja «всечеловечество»).  Interlokaalsusõ mõtõ tulõ mängu ka 4E mõistusõseletüse man. Sõs tulõ jälki seletä - ku kavvõlõ mändse kaalu ja usaldatavusõga säǎne õiglus ruumin küünüs, mäntsen teema kuvõrra om oluline jne.

Tammelo seletüs omgi vast üts targõmbit/selgembit Eesti juurõga seletüisi 20. aastasaa elu kotsilõ. Timä kotus om kõrvuisi Schweitzeri “Kultuurifilosoofiaga”.

Georgi Petrovitš Štsedrovitski

 Georgi Petrovotš Štsedrovitski (1929-1993)

ODI müsteeriümi märkse vällä GP, tä oll´ sys joba 50 aastanõ. Aga sündü timä Moskvan lennukiehitüse kindrali perren, maja iist oll´ puul kilomeetrit Kremlini. Esä suguvõsan olli pia kyik  juudi revolutsionääri, hulga raha, aigu ja tervüst pandnu revolutsiooni sisse. Üts lell es toeta ildampa bolševikkõ, timä tõi poisilõ tsaariaost ja euroopast  raamatit. Nii või seletä, kuis  Georgil oll´ ütteaigu riigiusku julgust ja tõisist laembat silmäringi. Imä oll´ peri Moskvalõ tulnust rikkast maaperrest.

 

Georgi opsõ Moskva ülikoolin edimält füüsikat, lõpõt filosoofia, oll´ suusasportlanõ ja komsomoli aktivist. Tuu oll´ pääle sõta. Noorõ filosooi naksiva targutama, et marksistlikun kõrraldusõn tetäs pall´u viku. Kävevä väiksen summan Mosva õllõkotussit piten ja arutiva. Pia tetti ülikoolin akadeemiline ring, panti üts noorõmb kandidaat juhendaajas ja naati referaatõ pidämä. Löüti, et marksismi puudusõ tulõva loogiga vikust. Moskva Loogiline Ring oll´ edimält. Võeti loogika ette, Aristotelesest pääle ja kaeti mitmõ aasta joosul läbi terve tiidüse lugu kooni viimädse aoni - kuis tulõ mõtõlda, kuis üteldä, et viku es tulõs. Naati mõttit ja loogikat üles joonistama, skeeme tegemä, et silmäga nätä olõs.

1958 olli tuun ringin suurõ vaidlusõ ja muutusõ. Ringi vahtsõs nimes sai Moskva Metodoloogiline Ring (MMR) ja juhis Georgi Petrovitš Štsedrovitski (GP). Ringi sisus sai nüüd vahtsõmb loogika inemise ümbüse asjust - arõnõmise loogika, tegevüse loogika - tiidüsen, haridusõn, spordin, majandusõn jne. Sääl hoiti kavvõlõ psühholoogiast ja kygõst inemise lähedäsest, selle et inemine om “subjektiivne, essüjä, ullikõnõ”. Kimmäs selge loogika ja selgeq skeemi avitasõ kyikõ tetä ja arõnda ilma essümäldä. Asju seletämises kujunõsi ummamuudu kiil, kon syna peri kreeka ja ladina keelest, grammatiga ja välläütlemine vinne keelest.

Metodoloogõ asjalik stiil oll´ NSVL-n eriline. Ametlikult näid es tunnistõda, oll´ eriline “akadeemiline underground”, ku nä midägi kõrraldi avalikku, sys tull õks 200-300 inemist.

Inemisi kävi noist ringest aastide joosul läbi tuhandit. Olulidsembit, ensüklopeedia kaaluga inemiisi oll´ umbõs 250. Siinkotsil kats nimme noist. Aleksander Zinovjev (1922-2006) oll´ põhiline ringi alustaja, loogik, kiränik, Stalini ja kyiki valitsuisi vastanõ. Tedä saadõti riigist vällä, elu viimätsil aastil sai tagasi. GP opilanõ oll´ Vladimir Lefevre (1936-2020), matemaatik ja psühholoog. Timä läts 1974 Ameerikalõ, oll´ sääl kaitsõministeeriumi oluline nõuandja. GP hindä läbisaamine Moskva valitsusõga oll´ asjalik, parteist visati külh 1968 vällä.

MMR tegemiisi tipp tull peräst 25 a akadeemilist hoovõtmist. Tuu oll´ Организационно Деятельностная Игра (ОДИ), milleni jõuti 1979. ODI müsteeriumiga tull MMR  senidse Apollo vaimu kõrvalõ Dionüsos. Lähembäs iinkujus oll´ Hermann  Hesse Klaaspärlimäng. Sisulidses iinkujus või pitä Antiik-Kreeka Elüsiusõ Müsteeriumõ. Tuu oll´ 9 päivä pikk mäng pall´uside osaliisiga: kats päivä Ateenan- kolmanda õdagu tõrvikidega rong Eleuseusõ liina, sääl peris pühitsüs ja valitu osa salajanõ osa kooni lõpuni, kyik kunsti, tarkusõ ja rohu/mürgi olli mängun.

Aleksandr Levintovil om ODI müsteeriumi aastist ja inemiisist kirutõdu romaan “Игра». Parla, 40 aastat ildaba om lugõjalõ lihtsamb mõista ja eesti keeli võimalik lukõ Kotleri & Wheal “Tulevargil” Eriti algusõn, kon Prometousõ tulõ vargusõ ilmapüürdmise müüt, Merejalaväe erioperatsiooni telgitagunõ ja Google maailmavõitmise põhimõtô omma ütisen inemise muutmise kunstin seletet.

ODI müsteeriumin jõudsõ 1979 palloside inemiisi ellu sääne korgõmb vägi ja selgus, nigu 10 aastat varraba oll´ näüdänü Abraham Maslow - eupsyche teooria ja tõsõ timä 60-dide aastide juhatusõq.

Seo teema man om alati olnu määnegi kommunikatsiooniline käkmine, alati om miim jäänü ahtras.

• Muistsõn Eleyseusõ müsteeriumin oll´  pühitsemine säet surma nuhtlusõga saladusõs. Asi võidsõ olla väkev, a säädüse peräst saladus.
• Maslow selet pall´u är uma eupsüchia teooriaga, a timäl oll´ vähä praktikat. Vahtsõ ao seletūs oll´ suurõmb ku vahtsõ ao asi.
• Veneläisil oll´ 80-90-dil aastil praktika, tuun olliva seen tuhandõ inemiseq. Tuu oll´ praktiliselt väega selge. Aga neil olõ es usaldust subjektiivse inemise vasta. Nimä uhkustiva, et omma Aristotelese perija, kynõliva kreeka-ladina-slaavi segäkiilt ja tuu oll´ kõrvalsaisjalõ arusaamadu. Asi oll´ ausa, seletüs Aristotelese kammitsan.
• “Tulevargil” raamatun om näüdät ameerika muudu mõistusõ muutmise keemia, kon tarkusõ hindävõimõndus sama turu pääl narkootikumõ ja elektrihärgutusõga.  GKas valit tableti vai nätäl aigu intellektuaalsõt pingutust. Om asi, om seletüs. A õigõ asi om  haigõga segi.
• Eesti variant om ka olõman. Valdo Ruttas ja mõni sõbõr viil harjutiva 80-dil veneläisi müsteeriumen, tõi tollõ siiä. Eesti variandil sai mõttõtalgu nimi, nüüd om raamat “Koosmõtlemine: tehnika või kunst”. Eestin es olõ müsteeriumi seleüs Aristoteli raamin, ku oll´ kammits sõs lähembäl.
• Võro Seltsi jõudsõ kah Ruttasõ kuul - Loosi ja Tsiistre suvõülikoolin. Loosilõ jätse müsteerium Tallinna Seltsi ja Võru raadio, seletüst es jätä.

ODI müsteeriumist muudõtu inemiisi noorõmb jagu käü viil maapääl. Üts värss maapäält: “Me olime ilmsi sealpool Arkadia teed…” 

Abraham Maslow

 Abraham Maslow (1908-1970)

Abraham oll´ tünnüsepä poig, Brooklinin, New-Yorkin. Vanõmba olli tulnu Kiievist.  Edimäne lats perren säitsmest. Perekond oll´ armõdu, imä õudnõ, poiss elli raamadukogun paossin. Seeni ku 1928 uma täditütre Bertaga ynnõligult paari läts. Nii seletäs Abraham peräst umma latsõikä. Imä sundsõ pääle juudiusu kombit, miä poisi meelest klapi es muu eluga. 13-aastadsõlt tekk läbi juudimuudu ynnistusõ, tuuga sai õigusõ esi otsusta ja nakas ateistis. 

Kooliraha tiinse raamadukogun ja erätunnõga. Wisconsini ülik, baka 1930, dok. 1938. Teema oll´ ahvõ läbisaaminõ sugulidsõ läbikäümise ja muiõ huvvõ perrä. 1937-1951 oll´ kitet oppaja Brooklyni kolledžin, miä muidu kandilinõ ja kroonulik. Maslow nalanimi sääl oll´ Frank Sinatra. Akadeemiline huvi rida läbi elu – seks, pere, normaalnõ inemine, tark tulõvigu inemine. Antsakalt  populaarsõs teemas om saanu Maslow motivatsiooni piramiit. Timä esi es tarvita kunagi piramiidi metafoori, popularisiirjä ja kooliraamatidõ kirutaja kuulutiva säänest. Tiidläne, suhtlõs pall´u, opp esi pall´usidõ mant. 

Maslow võtsõ teemas tulõvikuinemise sõtu lõpõtamise tahtmise peräst. 2. Maailmasõa aigu võtsõ timä ette, et psühholoogia piät märkmä vällä inemiseoppusõ, minka ull ja jälle sõda ja muu ullusõ põlatas är ja inemise nakkasõ targõmbalõ elämä. Tä võtsõ uurmises uma juhendaja Ruth Fulton Benedict (1887 – 1948) ja Max Wertheimer (1880-1943) ja mitmit tõisi hindäst targõmbit inemiisi, küsse psühholoogi ja antropoloogi muudu läbi kokku umbõs 250 inemist. 

Maslow oll´ oluline katõ tiidüsharu alustamise man - humanistlik psühholoogia ja transpersonaalnõ psühholoogia. Inemiseseletüs om seeni puudulik, tuu peräst omma ka suur osa inemiisi puuduliku - rumalavõitu ja neurootilidse, säänesama om ka seenine kultuur ja muu kõrraldus.  Psühholoogia piät märkmä vällä, kuis jõvvas rohkõmb tavainemiisi kasuda  “peris-inemiisis”.

Ida-Euroopan või Maslow populaarsusõ takistusõs olla “religioon” timä tähtsä tüü päälkirän «Religion, Values and Peak-Experiences», (1964) Maslow oll´ esi ateist, ja religioon om timä seletüsen nigu tarku inemiisi kiil keeruliidsi asju seletämises ja tuu man suurõmb vägi olõei üleloomulik, a pallosilõ kättesaia psühhotehnika, buda mungõl tavaline.

Kokkuvõtva raamat ilmu peräst surma: "The Farther Reaches of Human Nature"( 1971). 

Mynõn ringin põlõtas, et 60-dide Maslow aja new-age asja, olõ ei peris tiidüslik. Maslow esi arvas - inemise ja mõistusõ seletüs saaki ei olla vanna Aristotelese muudu üts ja aamen. Inemisemuudu keerulidsen luudun om seen essütüsist põrgatõt tegemise ja tõenäosusõ. Armastus om inemise üts mõõt.. Inemise man piät pääle Aristotelese selgüse rehkendämä viil mitmide asjuga. Maslow viimätsen raamatun om sordit inemise parandamise seletüste mitmõlõ 30 sammuga ritta.. Parembat tahtõn olõs hää sändsit  seletüisi teedä. 

Kuuli varra är ja või olla tuuperäst teedäski ainult timä viie kihiga piramiiti, midä tä olõ ei joonistanu.

Mille seo ameerika juut om 21 aastasaa globaalsõn külän ja Eestimaal tuntu nii vähä? Kas siin maal ei usuta, et inemise sugu või parembas saia? Ku ei usuta, milles sõs naa kirotusõ, koolitusõ ja loosungi?

Siiä olõs vajja kirutada lühembält? Kas om võimalik niimuudu kiruta midägi vai kellestki - et olõs kõrraga mõistatus, anekdoot ja kuulutus? Või olla piäs kõrdama nii nigu Mark Kolko-Rivera?

Rudolf Steiner

 Rudolf Steiner (1861-1925) ja timä kolmõ voldi maailm.

Steiner näkk, kuis inemiisi arvusaaminõ lihtsämbä luudu osan edenes, mineraalõ ja muud  lihtsämbät võetas järjest suurõmba huuga tarvitamisõlõ. A inemiisi hindäst arvusaaminõ ei edene. Steineri asjas sai inemise armastamisõ tarkus, esoteeriline salatiidüs. A timä sõtu lõpõtamisõ kolmõ-voldi-ilm oll´ peris mainõ ja materialistlik. Tõisin keelin üteldäs taad niiviisi: est. ühiskonna kolmeliikmelisus; saks. Dreigliederung des sozialen Organismus; ing. social threefolding; vin. тройное устройство общесва.

Steiner kasvi raudtiiammõtniku perren. Raudtii kyiki massinidõ, telegraafi ja muiõ värkega oll´ tuukõrd tehniga viimäne syna. Esäl oll´ rongisõidu prii pilet, timäga üten sai pallo sõita Lõuna-Austrian. Illus loodus, mitmidõ eri kiili ja kombidõga inemiseq, taiva põhjaveeren kyik aig Alpi mäki rida. Tutva keriguõpõtaja selet Kopernigu süsteemist. Sändseq asjaq tulli Steineri 19. aastagasaa aovaimun ellu. Täll oll´ pääd geomeetria alal, ekamuudu mustridõ silmämises. Tuust võisi tulla ka silmäga nägemäldä mustridõ seletämise julgus.

 

1914. aasta joululoengil selet timä, kuis saasi lahenda vastaossust vabahusõ-võrdsusõ-velemeele säädmisega. Egä riigi asõmõl tulõ kõrralda kolm esisaisvat riiki: 1) vabahusõ riik om vaimuasju ajamisõs; 2) võrdsusõ riik kaes säädüisi võrdsust; 3) velevalla riigin kaias tüü ja rikkusõ kõrraldust. Nail umavaihõl käü sõbralik diplomaatia. I ilmasya lõpõtamisõ aastil tull sääne jaotus jälki jutus. Steineri seletüs oll, et rahu maa pääle ei tulõ vana harinu perrä tulõviku sääden. Vanan Maailman om mitmõ tuhandõ aasta joosul rahvaq liikunu ja piiri ümbre säedü, kyik kirjä pantu, egal rahval uma kuldaig, huvi ja mälestüs. Rahu püsümises ei tohe säädüsekõrraldus ja elämismüüdi muusa tõnõtõist tukõ ega võimõndaq. Ei tohi tan olla positiivset tagasisidet. Mii näi viimäte säänest võimõndamist pääle 1965 Vinnemaal – ku võim ja vaim lätsi resonantsi: “Можем повторить!»

Kolmõ voldi Kesk-Õuruupa visioon – nigu tuukõrd 1917. üteldi ja võro keeli saa tõlki - edesi edimält peris häste. 19. aastasaa vana harinõmisõ perrä usuti, et avitas keisridega kynõlõmisõst, saadi jutulõ nii Saksa ku Austria keisririigi tähtsin kabineten, propaganda liinu seen ja trükisyna käve jne. A ildas jäädi, mõlõmbaq keisriq aedi minemä. Demokraatlikõ muutuisi sisse kattõ Kesk-Õuruupa initsiatiiv är.

Demokraatia mängun nõssi rahu säädjäs Woodrow Willssoni plaan. Õuruupa kõrraldus piät saama nigu USA - (osa)riike liit ja elu käü selgide säädüisi perrä. Edesi või nüüd kaia Ameerigamaa juunlavva perrä säetüisi piire ja seletä, mille ameerikläisil om lihtsä avvusta säädüisi. Võrdlusõs kaia Vana Maailma pall´u kõrdu muudõtuisi tsäbrüliidsi piire ja aruta, milles siin kynõldas sakõmbalõ vannust asjust, tõisi ülekohtust ja mii poolõ õiglusõhimust.

1917 oll´ ütel jaol rahval luutus ja edenemise usk ka Lenini rahuplaanist. Proletaarlasõ võitva är terve maailma ja tulõgi rahu. 

Maailm om olnu nüüt üle 100 aasta kõrraldõt Willssoni plaani muudu, säädüisi perrä. Taa plaani muudu sai sündü Eesti Vabariik ja kümnit muid riike maailman. Et niimuudu, USA säädüisi vaimun rahu ei tulõ, ennust Steiner ja pall´uq tõsõ targaq joba kõrraga, mii näemi nüüd esi jälki. Kuimuudu olnuq toona võimalik Steineri seletet kolmõ-voldi-kõrraldus käümä saia? Määnest edenemist olõs tuu tähendänü Eestile vai võro keelele? Midä sändsest kõrraldusõst saasi tarvita nüüt, ku keisride asõmõl om mitutsorti demokraatia, kunstmõistus? Arvada, et voltõ vai eski kruutõ, maatriksit vai muud mustrit om parla vaja hoobis viguriidsi. Aga vähämbält “maailmaparandamisõ algkoolin” piäs olõma tunniplaanin “Steineri kolmõ-voldi maailm”.