Rudolf Steiner

 Rudolf Steiner (1861-1925) ja timä kolmõ voldi maailm.

Steiner näkk, kuis inemiisi arvusaaminõ lihtsämbä luudu osan edenes, mineraalõ ja muud  lihtsämbät võetas järjest suurõmba huuga tarvitamisõlõ. A inemiisi hindäst arvusaaminõ ei edene. Steineri asjas sai inemise armastamisõ tarkus, esoteeriline salatiidüs. A timä sõtu lõpõtamisõ kolmõ-voldi-ilm oll´ peris mainõ ja materialistlik. Tõisin keelin üteldäs taad niiviisi: est. ühiskonna kolmeliikmelisus; saks. Dreigliederung des sozialen Organismus; ing. social threefolding; vin. тройное устройство общесва.

Steiner kasvi raudtiiammõtniku perren. Raudtii kyiki massinidõ, telegraafi ja muiõ värkega oll´ tuukõrd tehniga viimäne syna. Esäl oll´ rongisõidu prii pilet, timäga üten sai pallo sõita Lõuna-Austrian. Illus loodus, mitmidõ eri kiili ja kombidõga inemiseq, taiva põhjaveeren kyik aig Alpi mäki rida. Tutva keriguõpõtaja selet Kopernigu süsteemist. Sändseq asjaq tulli Steineri 19. aastagasaa aovaimun ellu. Täll oll´ pääd geomeetria alal, ekamuudu mustridõ silmämises. Tuust võisi tulla ka silmäga nägemäldä mustridõ seletämise julgus.

 

1914. aasta joululoengil selet timä, kuis saasi lahenda vastaossust vabahusõ-võrdsusõ-velemeele säädmisega. Egä riigi asõmõl tulõ kõrralda kolm esisaisvat riiki: 1) vabahusõ riik om vaimuasju ajamisõs; 2) võrdsusõ riik kaes säädüisi võrdsust; 3) velevalla riigin kaias tüü ja rikkusõ kõrraldust. Nail umavaihõl käü sõbralik diplomaatia. I ilmasya lõpõtamisõ aastil tull sääne jaotus jälki jutus. Steineri seletüs oll, et rahu maa pääle ei tulõ vana harinu perrä tulõviku sääden. Vanan Maailman om mitmõ tuhandõ aasta joosul rahvaq liikunu ja piiri ümbre säedü, kyik kirjä pantu, egal rahval uma kuldaig, huvi ja mälestüs. Rahu püsümises ei tohe säädüsekõrraldus ja elämismüüdi muusa tõnõtõist tukõ ega võimõndaq. Ei tohi tan olla positiivset tagasisidet. Mii näi viimäte säänest võimõndamist pääle 1965 Vinnemaal – ku võim ja vaim lätsi resonantsi: “Можем повторить!»

Kolmõ voldi Kesk-Õuruupa visioon – nigu tuukõrd 1917. üteldi ja võro keeli saa tõlki - edesi edimält peris häste. 19. aastasaa vana harinõmisõ perrä usuti, et avitas keisridega kynõlõmisõst, saadi jutulõ nii Saksa ku Austria keisririigi tähtsin kabineten, propaganda liinu seen ja trükisyna käve jne. A ildas jäädi, mõlõmbaq keisriq aedi minemä. Demokraatlikõ muutuisi sisse kattõ Kesk-Õuruupa initsiatiiv är.

Demokraatia mängun nõssi rahu säädjäs Woodrow Willssoni plaan. Õuruupa kõrraldus piät saama nigu USA - (osa)riike liit ja elu käü selgide säädüisi perrä. Edesi või nüüd kaia Ameerigamaa juunlavva perrä säetüisi piire ja seletä, mille ameerikläisil om lihtsä avvusta säädüisi. Võrdlusõs kaia Vana Maailma pall´u kõrdu muudõtuisi tsäbrüliidsi piire ja aruta, milles siin kynõldas sakõmbalõ vannust asjust, tõisi ülekohtust ja mii poolõ õiglusõhimust.

1917 oll´ ütel jaol rahval luutus ja edenemise usk ka Lenini rahuplaanist. Proletaarlasõ võitva är terve maailma ja tulõgi rahu. 

Maailm om olnu nüüt üle 100 aasta kõrraldõt Willssoni plaani muudu, säädüisi perrä. Taa plaani muudu sai sündü Eesti Vabariik ja kümnit muid riike maailman. Et niimuudu, USA säädüisi vaimun rahu ei tulõ, ennust Steiner ja pall´uq tõsõ targaq joba kõrraga, mii näemi nüüd esi jälki. Kuimuudu olnuq toona võimalik Steineri seletet kolmõ-voldi-kõrraldus käümä saia? Määnest edenemist olõs tuu tähendänü Eestile vai võro keelele? Midä sändsest kõrraldusõst saasi tarvita nüüt, ku keisride asõmõl om mitutsorti demokraatia, kunstmõistus? Arvada, et voltõ vai eski kruutõ, maatriksit vai muud mustrit om parla vaja hoobis viguriidsi. Aga vähämbält “maailmaparandamisõ algkoolin” piäs olõma tunniplaanin “Steineri kolmõ-voldi maailm”.