Abraham Maslow

 Abraham Maslow (1908-1970)

Abraham oll´ tünnüsepä poig, Brooklinin, New-Yorkin. Vanõmba olli tulnu Kiievist.  Edimäne lats perren säitsmest. Perekond oll´ armõdu, imä õudnõ, poiss elli raamadukogun paossin. Seeni ku 1928 uma täditütre Bertaga ynnõligult paari läts. Nii seletäs Abraham peräst umma latsõikä. Imä sundsõ pääle juudiusu kombit, miä poisi meelest klapi es muu eluga. 13-aastadsõlt tekk läbi juudimuudu ynnistusõ, tuuga sai õigusõ esi otsusta ja nakas ateistis. 

Kooliraha tiinse raamadukogun ja erätunnõga. Wisconsini ülik, baka 1930, dok. 1938. Teema oll´ ahvõ läbisaaminõ sugulidsõ läbikäümise ja muiõ huvvõ perrä. 1937-1951 oll´ kitet oppaja Brooklyni kolledžin, miä muidu kandilinõ ja kroonulik. Maslow nalanimi sääl oll´ Frank Sinatra. Akadeemiline huvi rida läbi elu – seks, pere, normaalnõ inemine, tark tulõvigu inemine. Antsakalt  populaarsõs teemas om saanu Maslow motivatsiooni piramiit. Timä esi es tarvita kunagi piramiidi metafoori, popularisiirjä ja kooliraamatidõ kirutaja kuulutiva säänest. Tiidläne, suhtlõs pall´u, opp esi pall´usidõ mant. 

Maslow võtsõ teemas tulõvikuinemise sõtu lõpõtamise tahtmise peräst. 2. Maailmasõa aigu võtsõ timä ette, et psühholoogia piät märkmä vällä inemiseoppusõ, minka ull ja jälle sõda ja muu ullusõ põlatas är ja inemise nakkasõ targõmbalõ elämä. Tä võtsõ uurmises uma juhendaja Ruth Fulton Benedict (1887 – 1948) ja Max Wertheimer (1880-1943) ja mitmit tõisi hindäst targõmbit inemiisi, küsse psühholoogi ja antropoloogi muudu läbi kokku umbõs 250 inemist. 

Maslow oll´ oluline katõ tiidüsharu alustamise man - humanistlik psühholoogia ja transpersonaalnõ psühholoogia. Inemiseseletüs om seeni puudulik, tuu peräst omma ka suur osa inemiisi puuduliku - rumalavõitu ja neurootilidse, säänesama om ka seenine kultuur ja muu kõrraldus.  Psühholoogia piät märkmä vällä, kuis jõvvas rohkõmb tavainemiisi kasuda  “peris-inemiisis”.

Ida-Euroopan või Maslow populaarsusõ takistusõs olla “religioon” timä tähtsä tüü päälkirän «Religion, Values and Peak-Experiences», (1964) Maslow oll´ esi ateist, ja religioon om timä seletüsen nigu tarku inemiisi kiil keeruliidsi asju seletämises ja tuu man suurõmb vägi olõei üleloomulik, a pallosilõ kättesaia psühhotehnika, buda mungõl tavaline.

Kokkuvõtva raamat ilmu peräst surma: "The Farther Reaches of Human Nature"( 1971). 

Mynõn ringin põlõtas, et 60-dide Maslow aja new-age asja, olõ ei peris tiidüslik. Maslow esi arvas - inemise ja mõistusõ seletüs saaki ei olla vanna Aristotelese muudu üts ja aamen. Inemisemuudu keerulidsen luudun om seen essütüsist põrgatõt tegemise ja tõenäosusõ. Armastus om inemise üts mõõt.. Inemise man piät pääle Aristotelese selgüse rehkendämä viil mitmide asjuga. Maslow viimätsen raamatun om sordit inemise parandamise seletüste mitmõlõ 30 sammuga ritta.. Parembat tahtõn olõs hää sändsit  seletüisi teedä. 

Kuuli varra är ja või olla tuuperäst teedäski ainult timä viie kihiga piramiiti, midä tä olõ ei joonistanu.

Mille seo ameerika juut om 21 aastasaa globaalsõn külän ja Eestimaal tuntu nii vähä? Kas siin maal ei usuta, et inemise sugu või parembas saia? Ku ei usuta, milles sõs naa kirotusõ, koolitusõ ja loosungi?

Siiä olõs vajja kirutada lühembält? Kas om võimalik niimuudu kiruta midägi vai kellestki - et olõs kõrraga mõistatus, anekdoot ja kuulutus? Või olla piäs kõrdama nii nigu Mark Kolko-Rivera?