Konspekt Kandlõn kynõlõmises.
(Seo om jutlus vai kynõ, miä sai peetüs 21. märtsil 2025 Võru Instituudi 30. juubeli pääväl Võru Kandlõn).
VI om mu jao olnu üts maailma mutel ja elu opmisekotus. Taaga olõ ma kyik aig myytnu maailma tarkust ja ullust.
Peris algusõn 30 a tagasi olligi ma esi taa instituut, edimäne ja ainus ammõtnik, direktori KT.
Ma olli inne instituuti olnu väega aktiive võro asjaga. Tuukõrd tei üte poolõaastadsõ vahe. Ku tagasi Eestimaalõ jõvvi, selgüsi et Enn ja Kaido olli ajanu Instituudi plaani käümä. Ma olli ametitest prii, mullõ pakuti dir KT.
Mu mõõdupuu perrä tetti tuukõrd taa instituut varra, a tõisil oll hulga asju aet, ma môtli üten mängi. Ma olõti, et mii jõvvas umbõs viie aasta joosul instituudis plaani valmis, jõvvasi vahtsõ tarkusõmustri vällä märki. Ja jõvvas ka läänest tuu tarkus, miä pääle sõta siginü vahtsõt om.
Ma arvssi, ja olõ viimädse aoni arvanu, et vähä om tavaperätsest ahvmise tarkusõst, millen elämi.
Suurõ jaoga tarkusõst om nii, et suur sündümine oll ammuilma Vahemere maiõn, ütlemi - Egiptusõn; kreeklasõ ja roomlasõ ja juudi ahvsõva perrä, sys võti tuust iinkujju vana Euroopa ahviq ja Saksamaa kah, sys Eestin võeti Fichte 13 kõnõt, ja kohendõdi eestläisile, viimäte sys võrokõsõ võti ahvi tuud miä suurõn Eestin tutvas ja armsas harinu.
Vahepääl om tulnu vahtsit tarkusõ ja ullusõ asju, ja vahtsit häti.
2024. aastal ma lõpus lövvi, et olõs ma 10 aastat noorõmb, sys võinu külh peris targa instituudiga alusta. Mitmit asju oll juurõld, juutõ ja ukrainlaisi man myytu võet.
Ku katõ minudi jutt, sys ma nimetä är:
Tõnis Tootseni "Ahvidõ pasteet". Taa moraal om, et mi ei tohi kavvõmb ahvi suuri velli ja iintegejit.
Sääl om mina-ahv Eero, aga Eero esä om Inemises Saamise Kerigu opõtaja, oppas kogodust inemises saamise poolõ. Taa tähendäs vallalõ saamist alaväärsusõ kompleksist, julgust esi pääq kokku panda ja sünnütä, miä sünnüs tämbädsele ja edesi tulõvadsõlõ.
Mi väiksüs om tegeligult mi vägi. Võro keeletarvitus om küländ kompaktnõ, et laskõ inemiisilähedäst läbikäümist ja tihedät kuuntüüd. Saman piämi vallalõ tegema ussõ ilmalõ – arõndama köüdüssit tõisi sääntsidõ alostusiga ni köütmä ummi tarkuisi suurõ ilmatarkuisi mustridõ sisse.
Ja ärge unõhtagu Tootseni opatud huumorit! Huumor and meile riista kõnõlda tähtside ja rikkidega, vannu autoriteetega näid vihastamalda, kaia kriitilidselt, a mõistmisega nii hindä ku tõisi poolõ.
Järgmädses 30 aastas võtami üten tarkusõ, et tõõlinõ väärtüs ei olõ mitte suuri eeskujjõ perrätegemisen, a uma tii löüdmisen. Panõmi pää kokko, mõtlõmi uma mõttit ja lahendami ütenkuun noid asju, mis mi iih saisva.
Elagu Võro Instituut!
Elagu mi kiil ja kultuur!
Ja elagu julgus olla mi ummamuudu!
Tootseni ahvientsüklopeeriä om väega oluline, tuu peegeldäs mi ahvinäkõ. Kui mi õks aja taada armsat tutvat ahvi asja, teenimi hindäle sündsä nekroloogi vai myni noorõmb, kinä kosjakuulutusõ.
Tootsenil om puudus kah. Täl om ta inemises saamisega uma plaan. Tä hoit infot kinni. Kyik kiä trehväse, ütelge et tä ei tohi informatsiooni hindäle hoita. Tä piät tõsõ poolõ ka kirutama. Kuimuudu om võimalik saiaq inemises?
Üts variants, tä taht panda pistongi - et mi esi nakkasi plaanitsama, kui Inemises Saamise Kerik käü.
Parlanõ kerigu olukkõrd om arvada, kuigi Tootsen hoit toda uma kavala plaani jaos.
- Messias om Abraham Maslow
- Piiskop om Tarro Henn
- Võro praost om Mustmaa Ulvi
- Kerigu kotus om parla Võru toruplats.
- Teenistüs om Toruplatsi pääl, Ulvi pidä toda graafikut vai tunniplani.
