Ma leidsin veebruaris tarkade kivi.
Mu meeled köitis kümmekond minutit ühes Baumeisteri klipis. See ukrainlane seletab lühdalt üht 1920-datel aastate Aameerika poleemikat. Kuidas sündis ameerika elulaadi võidukas ja samas ohtlik vaim ning teiselt poolt - selle vastane tervistav kainus, mis paraku kaotajaks jäi. Ma süüvisin Baumeistri viidatud materjalidesse, kavatsesin vormistada sellest ise videoklipi. Aga corona-viiruse probleem sai argipöevaseks ja hakkas segama keskendumist 95 aasta tagustele Ameerika asjadele. Aga Baumeiseri seletatus on oluline, see võimaldab aru saad kuidas elab 1920 a Ameerika vaade nüüd meis endis. Ka viiruseteemas - tänaseni.
kliki tema Youtubet siin:
Lõik sellest klipist 5:40 kuni 27:30
Sündmuste tulvas otsustasin hoida aega kokku -
otsustasin jätta oma kommenteeriva klipi vormistamata
ja panen lihtsalt välja valmis saanud slaidid koos konspektiga.
𝄞𝄞𝄞 1 𝄞𝄞𝄞
Ukraina filosoof Andrii Baumeister.
Ta on Kiievis,Ševtsenko nimelise ülikooli filosoofia (neotomismi voolu) professor, sai 1. veebruaril 50 aastaseks. Viimastel aastatel avaldab ta lihtsale inimesele arusaadavaid arutlusi Youtubes.
𝄞𝄞𝄞 2 𝄞𝄞𝄞
Baumeister räägib, et see mis praegu keerulises maailmas ja inimeste peades toimub, järgib emba-kumba mustrit, mis joonistus umbes 100 aastat tagasi toimunud ameerika tarkade - Lippmanni ja Dewey vaidluses.
Need kaks pole ehk just kõige mõjusamad, aga nende vaheline poleemika joonistab selgeks maailmas võitnud ja kaotanud mõttemustrite vahekorra.
𝄞𝄞𝄞 3 𝄞𝄞𝄞
Walter Lippmann kaitses Harwardis 20 aastaselt kraadi aga teadusest loobus, hakkas hoopis ajakirjanduse ja avalike asjadega tegelema.Lippmanni mõttetöö teemaks sai ühiskonna korraldamine üldise valimisõiguse puhul.
Lippmanni kombel tuleb demokraatias eristada nelja osalist. Platoni koopalegendi veidi muutes tavatses ta seletada oma arusaamist demokraatiast.
Arvukas kodanike või valijate hulk ei saa riigiasjadest palju aru, nad tegelevad oma argiasjadega ja on poliitika jaoks passiivsed vaatlejad, ja nelja aasta järel hääletavad üles seatud küsimuste või isikute poolt või vastu.
Teiseks on intelligents, peamiselt ülikoolides. kes küsimusi uurivad ja valijatele selgeks seletavad.
... kaasaegne demokraatia on nagu Platoni koopaelanike legend...
Valijad on nagu kooparahvas kes koopaseinal lihtsaid varje näeb aga intelligendid on nag varjuteatri tegijad, kes keerulist reaalsust rahva jaoks selgelt ja ilmekalt seinale projetseerivad.
Kolmandaks jõuks on ühiskonnas demokraatlikud liidrid, keda rahvas või koopaelanikud valivad.
𝄞𝄞𝄞 4 𝄞𝄞𝄞
Lippmann oli vist kõige noorem mees aga samas küllalt oluline ja lähedane Presidenile Woodroe Wilsonile selle 150 peaga ajutrustis, kui valmistati ette kuulus/tähtis 14 punktiline kõne Esimese maailmasõja järgse elu korraldamiseks.
Selle Wilsoni kõne järgi hakkasi toimuma väga palju Euroopa ja terve maailma elukorraldusest. Meie ja terve eelmise sajandi põlved oleme tegelikult üles kasvanud neis põhimõtetes, mis Wilson tookord ette luges.
𝄞𝄞𝄞 5 𝄞𝄞𝄞
Peenema piksliga pildi Lippmani ideedest ja laiemalt Ameerika võiduka vaimu teest saame kui vaatme tema kuulsate kaasvõitlejate filosoofide ringi. Sel juhul sobib keskseks kujuks seada Edward Bernays. Bernays alustas enne maailmasõda ajakirjanikuna ja kultuurimanagerina, aitas näiteks vene balleti turneed Ameerikas. Aga president Wilsoni nõustajate seas kuulus tema kitsamasse 16 isiku ringi.
Bernay ema oli Freudi õde ja isa Freudi naise vend, ja Freudi õpetust inimese alateadlikest jõududest rakendas Bernay oma väga pika elu jooksul pea kõigis Ameerika tähtsamates poliitilistes ning ärilistes käikudes.
Proovin nüüd nimetada hästi lühidalt autoreid ja nende toodud ideid, mille edukas sünteesija Bernays oli. Põhjalikult seletab Youtubes kättesaadav 4-tunnine film "Century of self".
Sigmund Freud ja inimese teadvustamatta ehk alatedlikud jõud
Lippmanni idee demoktaatia korraldamisest koopametafoori kombel
Wilfred Trotter Karjainstinkt
Gustav Le Bon Masside allakäik
Paul Lazerfeld tõi arvamusliider
Meie kaasaegse Joseph Nye seletus pehmest jõust.
Need sõnad on saanud mitme põlve jooksul meie keelekasutuses ja loogikas meie sagedaseks käitumisharjumuseks.
Viimati jäi kõrva Lehte Hainsalu hinnang ERR Kajaloodis. "Me elame Ameerikas".
Lippmanni, Bernay ja kõigi tolleaegsete ideed ja sõnad võitsid maailma
Meie oleme mitu põlve elanud sajandis, mille alustas esimene maailmasüda ja tookordse ameeriklaste eliidi sõna.
𝄞𝄞𝄞 6 𝄞𝄞𝄞
John Dewey on tunnustatud pedagoogika filosoof. Ta väitis, et inimesi ei tohi manipuleerida, neid tuleb koolitada.
See vaidlus oli ligi 100 aastat tagasi ja kestis Ameerika trükisõnas 5 aastat.
Dewey seisukoht on oponentide protest peavoolule. Hapram ja nõrgem.
Märgime ära Dewey kaasmõtlejad.
William James - ameerika psühholoogia alusepanija.
Charles Peirce - pragmatismi alusepanija
Jürgen Habermas
Karl Otto Apel - ratsionaalsus on sotsiaalne
Michael Sandel - üldise heaolu poliitika
𝄞𝄞𝄞 7 𝄞𝄞𝄞
Nordic secret.
Selle taga on ilmselt üks taanlaste raamat.
Ja tuumaks sknandinaavlaste rahvaülikoolide liikumine.
𝄞𝄞𝄞 8 𝄞𝄞𝄞
Lisan siia Dewey liini ritta Moskva metodoloogia ringi ja Eesti Talgujad.
