laupäev, 28. märts 2020

3舛_Lippmann_Dewey

Ma leidsin veebruaris tarkade kivi.
Mu meeled köitis kümmekond minutit ühes Baumeisteri klipis. See ukrainlane seletab lühdalt üht 1920-datel aastate Aameerika poleemikat. Kuidas sündis  ameerika elulaadi võidukas ja samas ohtlik vaim ning teiselt poolt - selle vastane  tervistav  kainus, mis paraku kaotajaks jäi. Ma süüvisin Baumeistri viidatud materjalidesse, kavatsesin vormistada sellest ise videoklipi. Aga corona-viiruse probleem sai argipöevaseks ja hakkas segama keskendumist 95 aasta tagustele Ameerika asjadele.  Aga  Baumeiseri seletatus on oluline, see võimaldab aru saad kuidas elab 1920 a Ameerika vaade nüüd meis endis. Ka viiruseteemas - tänaseni.

kliki tema Youtubet siin:

  Lõik sellest klipist 5:40 kuni 27:30

Sündmuste tulvas otsustasin hoida aega kokku -  

    otsustasin jätta oma kommenteeriva klipi vormistamata  

    ja panen lihtsalt välja valmis saanud slaidid koos konspektiga.

𝄞𝄞𝄞  1  𝄞𝄞𝄞

Ukraina filosoof Andrii Baumeister.

Ta on Kiievis,Ševtsenko nimelise ülikooli filosoofia (neotomismi voolu) professor,  sai 1. veebruaril 50 aastaseks. Viimastel aastatel avaldab ta  lihtsale inimesele arusaadavaid arutlusi Youtubes.

𝄞𝄞𝄞  2  𝄞𝄞𝄞


Baumeister räägib, et see mis praegu keerulises maailmas ja inimeste peades toimub, järgib emba-kumba  mustrit, mis joonistus  umbes 100 aastat tagasi toimunud ameerika tarkade - Lippmanni ja Dewey vaidluses.

Need kaks pole ehk just kõige mõjusamad, aga nende vaheline poleemika joonistab  selgeks maailmas võitnud ja kaotanud mõttemustrite vahekorra.



𝄞𝄞𝄞  3  𝄞𝄞𝄞

Walter Lippmann kaitses Harwardis 20 aastaselt kraadi aga teadusest loobus, hakkas hoopis ajakirjanduse ja avalike asjadega tegelema.Lippmanni mõttetöö teemaks sai ühiskonna korraldamine üldise valimisõiguse puhul.

Lippmanni  kombel tuleb  demokraatias  eristada nelja osalist. Platoni koopalegendi veidi muutes  tavatses ta seletada oma arusaamist demokraatiast.

Arvukas kodanike või valijate hulk ei saa riigiasjadest palju aru, nad tegelevad oma argiasjadega  ja on poliitika jaoks passiivsed vaatlejad, ja nelja aasta järel  hääletavad  üles seatud küsimuste või isikute  poolt või vastu.
Teiseks on intelligents, peamiselt ülikoolides. kes küsimusi uurivad ja valijatele selgeks seletavad. 
... kaasaegne demokraatia on nagu  Platoni koopaelanike legend...

 Valijad on nagu kooparahvas kes koopaseinal lihtsaid varje näeb aga intelligendid on nag varjuteatri tegijad, kes keerulist reaalsust rahva jaoks selgelt ja ilmekalt seinale projetseerivad.
Kolmandaks jõuks on ühiskonnas demokraatlikud liidrid, keda rahvas või koopaelanikud valivad.

𝄞𝄞𝄞  4  𝄞𝄞𝄞

Lippmann oli vist kõige noorem mees aga samas küllalt oluline ja lähedane Presidenile Woodroe Wilsonile selle 150 peaga ajutrustis, kui valmistati ette kuulus/tähtis 14 punktiline kõne Esimese maailmasõja järgse elu korraldamiseks.
Selle Wilsoni kõne järgi hakkasi toimuma väga palju Euroopa ja terve maailma elukorraldusest. Meie ja terve eelmise sajandi põlved oleme tegelikult üles kasvanud neis põhimõtetes, mis Wilson tookord ette luges.


Suur osa kõigest heast ja ka kurjast, meie hea ja kurja tundmisest ulatub tolle Lippmanni juhatuse juurde tagasi. See on saanud meie elamise tavaks.

𝄞𝄞𝄞  5  𝄞𝄞𝄞


Peenema piksliga pildi Lippmani ideedest ja  laiemalt Ameerika võiduka vaimu teest saame kui  vaatme tema kuulsate kaasvõitlejate filosoofide ringi.  Sel juhul sobib keskseks kujuks seada Edward Bernays. Bernays alustas enne maailmasõda ajakirjanikuna ja kultuurimanagerina, aitas näiteks vene balleti turneed Ameerikas. Aga president Wilsoni nõustajate seas kuulus tema kitsamasse 16 isiku ringi.
Bernay ema oli Freudi õde ja isa Freudi naise vend, ja Freudi õpetust inimese alateadlikest jõududest rakendas Bernay oma väga pika elu jooksul pea kõigis Ameerika tähtsamates poliitilistes ning ärilistes käikudes.

Proovin nüüd nimetada hästi lühidalt autoreid ja nende toodud ideid, mille edukas sünteesija Bernays oli. Põhjalikult seletab Youtubes kättesaadav 4-tunnine film "Century of self".

Sigmund Freud ja inimese teadvustamatta ehk alatedlikud jõud
Lippmanni  idee demoktaatia korraldamisest koopametafoori kombel
Wilfred Trotter Karjainstinkt
Gustav Le Bon Masside allakäik
Paul Lazerfeld tõi arvamusliider

Meie kaasaegse  Joseph Nye seletus pehmest jõust.

Need sõnad on saanud mitme põlve jooksul meie keelekasutuses ja loogikas  meie sagedaseks käitumisharjumuseks.
Viimati jäi kõrva Lehte Hainsalu hinnang ERR Kajaloodis.  "Me elame Ameerikas".

Lippmanni, Bernay ja kõigi tolleaegsete ideed ja sõnad võitsid maailma
Meie oleme mitu põlve elanud sajandis, mille alustas esimene maailmasüda ja tookordse ameeriklaste eliidi sõna.

𝄞𝄞𝄞  6  𝄞𝄞𝄞

John Dewey on tunnustatud pedagoogika filosoof. Ta väitis, et  inimesi  ei tohi manipuleerida, neid tuleb koolitada.
See vaidlus oli ligi 100 aastat tagasi ja kestis Ameerika trükisõnas 5 aastat.
Dewey seisukoht on oponentide protest peavoolule.  Hapram ja nõrgem.

Märgime ära Dewey kaasmõtlejad.

William James - ameerika psühholoogia alusepanija.

Charles Peirce - pragmatismi alusepanija
Jürgen Habermas
Karl Otto Apel -  ratsionaalsus on sotsiaalne
Michael Sandel - üldise heaolu poliitika

 

𝄞𝄞𝄞  7  𝄞𝄞𝄞

Nordic secret.
Selle taga on ilmselt üks taanlaste raamat. 
Ja tuumaks sknandinaavlaste rahvaülikoolide liikumine.



𝄞𝄞𝄞  8  𝄞𝄞𝄞

Lisan siia Dewey liini ritta Moskva metodoloogia ringi ja Eesti Talgujad.