Georgi Petrovitš Štsedrovitski

 Georgi Petrovotš Štsedrovitski (1929-1993)

ODI müsteeriümi märkse vällä GP, tä oll´ sys joba 50 aastanõ. Aga sündü timä Moskvan lennukiehitüse kindrali perren, maja iist oll´ puul kilomeetrit Kremlini. Esä suguvõsan olli pia kyik  juudi revolutsionääri, hulga raha, aigu ja tervüst pandnu revolutsiooni sisse. Üts lell es toeta ildampa bolševikkõ, timä tõi poisilõ tsaariaost ja euroopast  raamatit. Nii või seletä, kuis  Georgil oll´ ütteaigu riigiusku julgust ja tõisist laembat silmäringi. Imä oll´ peri Moskvalõ tulnust rikkast maaperrest.

 

Georgi opsõ Moskva ülikoolin edimält füüsikat, lõpõt filosoofia, oll´ suusasportlanõ ja komsomoli aktivist. Tuu oll´ pääle sõta. Noorõ filosooi naksiva targutama, et marksistlikun kõrraldusõn tetäs pall´u viku. Kävevä väiksen summan Mosva õllõkotussit piten ja arutiva. Pia tetti ülikoolin akadeemiline ring, panti üts noorõmb kandidaat juhendaajas ja naati referaatõ pidämä. Löüti, et marksismi puudusõ tulõva loogiga vikust. Moskva Loogiline Ring oll´ edimält. Võeti loogika ette, Aristotelesest pääle ja kaeti mitmõ aasta joosul läbi terve tiidüse lugu kooni viimädse aoni - kuis tulõ mõtõlda, kuis üteldä, et viku es tulõs. Naati mõttit ja loogikat üles joonistama, skeeme tegemä, et silmäga nätä olõs.

1958 olli tuun ringin suurõ vaidlusõ ja muutusõ. Ringi vahtsõs nimes sai Moskva Metodoloogiline Ring (MMR) ja juhis Georgi Petrovitš Štsedrovitski (GP). Ringi sisus sai nüüd vahtsõmb loogika inemise ümbüse asjust - arõnõmise loogika, tegevüse loogika - tiidüsen, haridusõn, spordin, majandusõn jne. Sääl hoiti kavvõlõ psühholoogiast ja kygõst inemise lähedäsest, selle et inemine om “subjektiivne, essüjä, ullikõnõ”. Kimmäs selge loogika ja selgeq skeemi avitasõ kyikõ tetä ja arõnda ilma essümäldä. Asju seletämises kujunõsi ummamuudu kiil, kon syna peri kreeka ja ladina keelest, grammatiga ja välläütlemine vinne keelest.

Metodoloogõ asjalik stiil oll´ NSVL-n eriline. Ametlikult näid es tunnistõda, oll´ eriline “akadeemiline underground”, ku nä midägi kõrraldi avalikku, sys tull õks 200-300 inemist.

Inemisi kävi noist ringest aastide joosul läbi tuhandit. Olulidsembit, ensüklopeedia kaaluga inemiisi oll´ umbõs 250. Siinkotsil kats nimme noist. Aleksander Zinovjev (1922-2006) oll´ põhiline ringi alustaja, loogik, kiränik, Stalini ja kyiki valitsuisi vastanõ. Tedä saadõti riigist vällä, elu viimätsil aastil sai tagasi. GP opilanõ oll´ Vladimir Lefevre (1936-2020), matemaatik ja psühholoog. Timä läts 1974 Ameerikalõ, oll´ sääl kaitsõministeeriumi oluline nõuandja. GP hindä läbisaamine Moskva valitsusõga oll´ asjalik, parteist visati külh 1968 vällä.

MMR tegemiisi tipp tull peräst 25 a akadeemilist hoovõtmist. Tuu oll´ Организационно Деятельностная Игра (ОДИ), milleni jõuti 1979. ODI müsteeriumiga tull MMR  senidse Apollo vaimu kõrvalõ Dionüsos. Lähembäs iinkujus oll´ Hermann  Hesse Klaaspärlimäng. Sisulidses iinkujus või pitä Antiik-Kreeka Elüsiusõ Müsteeriumõ. Tuu oll´ 9 päivä pikk mäng pall´uside osaliisiga: kats päivä Ateenan- kolmanda õdagu tõrvikidega rong Eleuseusõ liina, sääl peris pühitsüs ja valitu osa salajanõ osa kooni lõpuni, kyik kunsti, tarkusõ ja rohu/mürgi olli mängun.

Aleksandr Levintovil om ODI müsteeriumi aastist ja inemiisist kirutõdu romaan “Игра». Parla, 40 aastat ildaba om lugõjalõ lihtsamb mõista ja eesti keeli võimalik lukõ Kotleri & Wheal “Tulevargil” Eriti algusõn, kon Prometousõ tulõ vargusõ ilmapüürdmise müüt, Merejalaväe erioperatsiooni telgitagunõ ja Google maailmavõitmise põhimõtô omma ütisen inemise muutmise kunstin seletet.

ODI müsteeriumin jõudsõ 1979 palloside inemiisi ellu sääne korgõmb vägi ja selgus, nigu 10 aastat varraba oll´ näüdänü Abraham Maslow - eupsyche teooria ja tõsõ timä 60-dide aastide juhatusõq.

Seo teema man om alati olnu määnegi kommunikatsiooniline käkmine, alati om miim jäänü ahtras.

• Muistsõn Eleyseusõ müsteeriumin oll´  pühitsemine säet surma nuhtlusõga saladusõs. Asi võidsõ olla väkev, a säädüse peräst saladus.
• Maslow selet pall´u är uma eupsüchia teooriaga, a timäl oll´ vähä praktikat. Vahtsõ ao seletūs oll´ suurõmb ku vahtsõ ao asi.
• Veneläisil oll´ 80-90-dil aastil praktika, tuun olliva seen tuhandõ inemiseq. Tuu oll´ praktiliselt väega selge. Aga neil olõ es usaldust subjektiivse inemise vasta. Nimä uhkustiva, et omma Aristotelese perija, kynõliva kreeka-ladina-slaavi segäkiilt ja tuu oll´ kõrvalsaisjalõ arusaamadu. Asi oll´ ausa, seletüs Aristotelese kammitsan.
• “Tulevargil” raamatun om näüdät ameerika muudu mõistusõ muutmise keemia, kon tarkusõ hindävõimõndus sama turu pääl narkootikumõ ja elektrihärgutusõga.  GKas valit tableti vai nätäl aigu intellektuaalsõt pingutust. Om asi, om seletüs. A õigõ asi om  haigõga segi.
• Eesti variant om ka olõman. Valdo Ruttas ja mõni sõbõr viil harjutiva 80-dil veneläisi müsteeriumen, tõi tollõ siiä. Eesti variandil sai mõttõtalgu nimi, nüüd om raamat “Koosmõtlemine: tehnika või kunst”. Eestin es olõ müsteeriumi seleüs Aristoteli raamin, ku oll´ kammits sõs lähembäl.
• Võro Seltsi jõudsõ kah Ruttasõ kuul - Loosi ja Tsiistre suvõülikoolin. Loosilõ jätse müsteerium Tallinna Seltsi ja Võru raadio, seletüst es jätä.

ODI müsteeriumist muudõtu inemiisi noorõmb jagu käü viil maapääl. Üts värss maapäält: “Me olime ilmsi sealpool Arkadia teed…”