OJA om RÕNGAS

 OJA om RÕNGAS

Agu Vissel

Kõnõld 5. juulil 2024 Toruplatsi jutlusõn. Tootseni Tõnis ja Sommeri Lauri olli kullõja.

Võru Toruplats ütles/käkk muutumist.
Toruplatsiga ütles aovaim inemisekeeli umma parlast tähendüst. Tast saa lukõ, et aovaimu sisu om muutus. Välläütlemine “Võru” tähendäs parlatsõn riigikeelen ja Põhja-Eesti kiräkeelen rõngast. Kost siin sääne nimi liinal?
Liina nimi om tulnu  saksa k Werro  vai vinne k. Верро mõisast. Mille oll mõisal sääne nimi? Kunagi ammu ma esi juurõli tallõ nime üle ja mõtli lõpus nii, et inne liina tan olnu mõisa oll Põlva khk veere pääl ja Veere mõisast sai kuigi läbi tõlkmiisi “Werro”.
Saarõ Evar kirutas(1), et nime alusõs om Võro oja (parlanõ Koreli oja) ja võrõndik, egatahes vesi.
Arhiivest ja muist kotussist om timä löüdnü sändsit nimmi: Hof ferrow,  Weremoisa,  Wohro kivi (veski), Der kleine Förro Fluss (Koreli oja kotsilõ), Forro oja, Võrõng, (hauakotus), Wõrung ja viil mitmist. Oja võrõng om olnu Wõro mõisa nime alusõs.
Mu latsõiän oll inemiisil ja ka latsil võru kiil kimmält selge, kiräkiil sai koolin kah küländ ruttu selges. Tuudaigu kiräkiilt õks võõrastadi. Raamatide kaudu saadi teedä, et Põhja-Eestin kutsutas rõngast “võru”.
Edimädse klassi paiku loi ma “Kevadet” ja säält ma sai arvu, et Arnol oll rohkõmb raamadutarkust ja timä oll saanu aimdusõ, et raamadurahvas kuts  rõngast  “võru”. “Kevade” koolipildikõisi aigu 130 aastat tagasi Tartumaal  “võru” sõnna es tarvitada vai oll eriline eksootilise maiguga asi. Tuu tulõ vällä raamadu neländan pildin, ku Tuuts ähvärdäs Teelega naada “plaani pidämä” ja Arno pakk, et timä tuu Tootsiõ kotust võru. Ja sõs saa es Arno üüse maada ja vei hädäga kuuli tüninivitsa. Tuuts tiiäes  “võru” sõnna, tuu oll raamadu sõna. Nii sai ma ( 50-dide lats Võrumaal) arvu edimädse lugõmise aigu ja arva siiäni.
 Lõuna-Eestin inemiisile nakas  “rõngas om võru” tiidmine tulõma aolehtiga tsaariaigu. 20 aastasaal võeti joba Võrumaal  jutus, et Võru liin om rõnga liin.
Arhitektel om olnu platsi joonistamise võistlus 1999,  2000 ja 2015 aastal. Edimäidsi aastide võitja omma olnu Tormiste Villem, Valgu Veronika ja Kadariku Ott - noorõ näide stuudiumi lõpuaastil.  2015 aasta võistlusõst omma jäle netin nätä(2) ja zürii soovituisiga üten 2019. ka valmis ehitet. Vällämõtlõjist nimmätäs kõgõ sakõmbalõ Tormiste Villemit (s. 1975).  Tormiste om ka muusikamiis ja reisimiis. Rõnga muudu säet torrõst Võru keskplatsi pääl ütles, et sääne piäs olõma liina müübli. Ja timäle, Põhja-Eestin kasunulõ om loomulik, et võru om rõngas. Tuukõrd, 2015 aasta võistlusõlõ saadõtust viieteistkümnest tüüst kolmõl om teemas rõngas.
21 aastasaa vaim om muutumine ja tan platsi pääl muutumise “loogikat” näütäs  rida: oja => rõngas => toru.
__________
(1) Evar Saar. Võru nime päritolust. https://keeljakirjandus.eki.ee/535-540.pdf
(2)  https://arhliit.ee/wp-content/uploads/2015/03/protokoll_loplik_voru.pdf