laupäev, 20. juuli 2019

2父 Jannseni munad ja meie mullid


Ühes FB säutsus esines "Jannseni mull". Selline sõnaseadmine  pole õnnestunud, on eksitav.

Jannseni ajal tuli muidugi ka ette poolikult mõtestatud aktiivsust, aga tänapäevase loomuga   mull  sigines ilma palju hiljem.

Arengusammu skeem
Meie mullide ajastul sobib Jannsenilt õppida eeskätt koostööoskust. Sel puhul nimetas Jannsen mulli moodi ümaraid asju - mune.

Aga Jannseni hästituntud lugu sobib heaks kontrastiks tänaste maailmaparandajate jaoks, kui enamus ülesandeid hoopis teised. 

Katsume kujutada Janseni panust sellisel skeemil, nagu metodoloogid tavatsevad kasutada arengusammu jaoks.

Johann Voldemar Jannseni (1819-1890) korraldatud arengusamm Eestis


700 aastat alamkihina omal maal oli vaotanud inimesed maaligi, jättes alles keele ja midagi muistsetest tavadest. Põlvest põlve oldi siiski ellu jäädud ja ennast toidetud, samas ka sissetulnud ülemkihte toidetud, Oma sisekorras üsna tasaseks litustud ja alamrahva saatusele omased deformatsioonid  - kilter-kubjas-aidamees ning mõisasse teenijatüdrukud ja poisid eraldanud.
Palju noori, vähe vanu.
Eluviis ökoloogiline, kasin.
Alamkihi  kohaselt info ja uuenduste suhtes  suletus, argirutiinist erinevat sai kogeda vaid unes ja mõisaelust väljaimbuva kaudu. Pikemad reisid ainult rannarahval.
Kommunikatsioonide jaoks määrav oli paikne eluviis - pidev silmast-silma suhtlemise kogemus nii argielus kui kõrtsis, ümbruskonna perelugude teadmine mitme põlve taha.
Toonased uued tuuled!
Maarahva viimaste põlvede suur muutus oli vennastekoguduste liikumises. Juba 100 aastat varem oli Määrimaalt see liikumine jõudnud siia, väga kiiresti liitis  Eestis üle 10 000 inimese, vahepeal keelustati aga 1850 oli juba üle 50 000. Need imimesed said uue "euroopa moodi" kogemuse ja elustiili, õppisid lugema ja kirjavahetust pidama, koosolekuid korraldama, kõnesid pidama. Likvideerisid samas ka vanarahva "ebajumalate" tava.
Jannseni ajaks oli tükitud juba 5 korda piiblit, iga trükk umbes 5000 eks.
Mitmed  saksa estofiilide algatused olid andnud oma osa.
Oluline - Napoleoni sõdadega seoses olid tekkinud Vanas Euroopas rahvusriigid ja see eeskuju jõudis läbi Fichte ning Herderi tekstide  ka Eestisse.
Veel tähtis - valgustuslik optimism ja lootus valitses tookord maailmas. Valgus paistis veenvalt tunneli lõpus. Aktivistide jaoks oli suund selge, ainult liikumiskiirus ja trajektor mängis natuke. Optimistlik julgus, (aga mitte iseteadlik hulljulgus! Jumal oli olemas!)
Jannseni sündides oli maailmas juba soodus optimistlik pärituul. Muidugi - kohalikes eesti oludes tekitas see tuul esialgu ainult väga kerge lainetuse.

Ilma äratajateta oleks siinmail kujunenud lihtsalt vene või saksa provints. Jannsen sündis 40 päeva pärast pärisorjuse lõpetamise seadust. Ta algatas elu jooksul edukalt viie struktuuri kujundamise.

  1. 26. aastaselt avaldas ta esimese köite vaimulike lauludega, tõlkis tekstid ja lisas noodid. See tegi võimalikuks koorilaulu levimise. Hiljem veel 2 köidet, kokku 1003 laulu. lisaks üks köide ilmalikke laule.
  2. 38 aastaselt algatas ja arendas  Jannsen esimest pikaajalise regulaarse ajalehe. See oli isemajandav projekt, Jannsen esimene kutseline ajakirjanik, kaastöölised suuresti oma pere ja sõpruskond. Tiraaz tõusis varsti üle 2000 ekseplari, parimal perioodil 2 5000 eks. Seega -  eestikeelse massikommunikatsiooni ainuvaldaja, ja kestis  nii elu lõpuni.
  3. 46 aastaselt algatas Vanemuise seltsi. Organisatsiooniline struktuur teatri, teiste kultuurisündmuste ja iseäranis laulupeo korraldamiseks, arendamiseks.
  4. 50. juubelisünnipäeva aastal üldrahvaliku Laulupeo rituaali algatamine.
  5. 51 aastaselt Põllumeeste Seltsi asutamine.  Struktuur tollal kõige massilisema leivateenimise ala inimeste koostöö arendamiseks.
Kõigist vaatenurkadest, millega neid Jannseni teemasid saab vaadata,  sobib tänases otseseks eeskujuks ainult nn "munadepeal käimine". Edukas koostöö võimuorganite ja bürokraatidega, kaasamõtlejatega saksa ning vene ringkondades, teiste maailmaparandajatega eesti ringkondades. Pidevat pinget  koostöö korraldamisel nii võimude kui kaasvõitlejatega, eriti Jakobsoni toetajatega,  peetakse peapõhjuseks, miks Jannsenil 1880. a. tervis üles ütles.

Ütelus "munade peal käimine" pärineb ühest leheveerust 1862, kui Jannsen püüdis teda kritiseerivatele lehelugejatele seletada,  miks ta nii ettevaatlik on:
    Johann Voldemar Jannsen: "Kui mönni mees teaks, kuida mönni mees mönnes asjas munnade peal peab käima, siis saaks mönni mees mönda meest mönni kord wähhem maenitsema."
    (Perno Postimees 26. sept 1862)
------------------
Meie 21. sajandil osutub väga palju elukülgi Eestis ja maailmas hoopis teiseks, kui Jannsen ja teised äratajad oskasid oletada. Meie maailmaparandajate ülesande võiks joonistada suures plaanis arengusammuna niiviisi:

21. sajandi maailmaparandajate ülesanne

Meil, 150 a. hiljem on saanud aktuaalseks hoopis teistmoodi päevaprobleemid, mida Jannsen ja kaasaegsed ei võinudki ette aimata. Jannseni aeg oli positiivse lootuse aeg ja neis oludes oli tema aktiivsus väga adekvaatne. Seetõttu ei tohiks me tema seisukohti või projekte nimetada irooniliselt mullideks.

Edukates arendusprojektides hakkasid ilmnema soovimatud "kõrvalnähtused" märksa hiljem. 19. sajandi viimasel veerandil, kui Jannsen oli juba elutöö teinud, hakkasid Euroopa intellektuaalid osutama päevakorda Euroop loojangu sarnasetele protsessidele.

Jäägu siin lahtiseletamat viimasena toodud skeem - 21, maailmaparandajate ülesanded. Käesolev meetod ei aita siinkohal edasi.
Skeemi juurde sobib meenutada  politoloog Dominique Mosisi seletust praeguse maailma liikumisest. Ta toob välja kolm meeleolu:
hirm - Euroopas
alandus - islamdi maailmas
lootus - Hiinas ja Indias
vt. wikis:
Emotsioonide Geopoliitika


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar