2屮 Talgujate mull.

------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Me olime ilmsi sealpool Arkadia teed ma sammusin teisel kaldal aga nüüd ikka-jälle siin tagasi räsit lill, autisti-uhkus ja hallad.[1]

SISU Luulelises tihekõnes. Teooria ja praktika e. sõna ja teo põimitus. Mõttetalgu dünaamika ja rütm -Sisu, ajuprotsesside ja väe-elamuste kujunemine. -Sisu, teema arenemine. Muutused osalejate ajus, otsmikusagarates. Väe-elamuse ajukeemia. Süsteemimõtlemine. Talgujate mull. Viited

Luulelises tihekõnes.
Arvan, et siia ette motoks seatu värsid on piisavalt õnnestunud ja täpsed, et eesti Talgujate mulli ja vene ODI mulli  olemust seletada. Paraku saab selle värsikatsetuse headust hinnata  ainult see napp grupp inimesi, kellele sai osaks siin vihjatud "teise kalda" kogemus 80-90 aastatel[2].

Mõttetalgute ja ODI protsess on meie elutavas nii harjumatu ja paljutahkne, et "siiapoole" seletamine pole seni kuigi hästi õnnestunud. Parim seletaja Aleksander Levintov on kirjutanud romaani MÄNG (Igra).[3]   Tema kurdab  "teise kalda" tutvustamisest (sellest loobumist) "siinpoolsetele" nii:
         "Mängu läbinud isikud vaikivad kodus  mitu päeva, saades aru, et seletada kogetut on võimatu, aga taluda kuulajate kaastundlikke pilkusid, milles peegeldub hinnang et oled hulluks läinud ja katus sõidab - kellele see meeldib?"

Ma teen siin omapoolse katse tutvustada - katsun visandada lühidalt, üsna laia pintsliga "teise kalda" teed ja pilti. Nagu värsid alguses.
Esimesed värsid on positiivsed, osutavad õnnelikule kogemusele otsitavast tulevasest elukorraldusest. Ma usun tänase päevani, et meie 30 a. tagasi kogetu  (eriti eesti variant) on üks olulisemaid samme maailma tänaste probleemide lahendamisele, nn teise renesansi otsingul, milleks ülesande on püstitanud
         -Albert Schweitzer,
         -Rooma Klubi,
         -etnofuturistid
         -ja paljud teised.
Ma olen püüdnud maailmas ringi vaadates, otsida meiega võrdset või paremat, aga kahjuks pole leidnud põimsuse, väekogemuse ning (tollase) süsteemimõtlemise poolest lähedast või võrdset.
Lõpuosa värsid on tõdemus - olles 80-90-datel jõudnud  palju edasi, ei suutnud me siiski kogu põimsust või kogu süsteemi adekvaatselt hoolitseda ja kuidagi märkamatult ... ärkame jälle siin kaldal tagasi. Ja siinpool peaaegu ei teatagi meie tehtust ning tegusast aktiivsusest.

Meil on veel alles reisikaardid, inimesed on enamuses veel elus ja adekvaatsed. Aga kahjuks me ei saavuta enam sidusust ümritsevaga.
Kibe tõdemus - me oleme samasugune ühekülgne MULL, nagu ümberringi järjest puhutakse oma meelisteemasid, kõik mingist küljest väga head, aga eluvõimeks piisavat sidusust teiste voorustega ei leia, ei märka otsidagi.
Kõigil jääb kaks võimalust...



Teooria ja praktika e. sõna ja teo põimitus.
Positiivse võimaluse nimel  alustan ma pilti lõuendi või kanvaa (või malelaua)  paikasättimisega.
Maailmaparandamisel on praegu tarvis ületada see võõrandumine, mida kiire raamatutarkusel põhinev kasv ja spetsialiseerumine on loonud. On vaja et korraga ( või piisava regulaarsusega) suudaksime olla tegusad ja sidusad vähemalt kolmes maailmakihis:
1)Raamatutarkuse maailmas konserveeritud tarkused. Standardid, mudelid, seadused jne.
2)Inimeste praktiline elukogemus. Pidevalt muutuv, situatiivne ja sageli ainult ajudes kantav.
3.Kommunikatsioon, informatsiooni ja tarkuse liigutamine - ajude, mälukonservide ja kõikvõimalike kandjate vahel kõigis võimalikes kanalites.

Mõttetegevuse ja kommunikatsiooni skeemi põhi

Vene kolleegid on selle kanvaa kujundanud niiviisi kolmelõimsena ja arendanud sellise lahterduse, millel arendatakse süsteemse mõttetegevuse ja kommunikatsiooni baasskeem[4]. Igas arenduses joonistub selline kanvaa täis tegevusi, kommunikatsioone ja mudeleid ning standarte kujutavaid märke ning seoseid.

Elus tähendab selline skeem, et, projektis osaleb aktiivselt vähemalt kolme tüüpi tarkust:

• raamatutarkus, mitmesugused tarkuse "konservid" ja mudelid;
• praktiline kogemus konkreetses valdkonnas;
• kõikvõimalike kommunikatsioonide arendamise tarkus. 

Seda skeemipõhja kasutades oleme võrrelnud vene ODI ja eesti mõttetalgut nii. Vene kolleegidel on püsinud põhihuvi nn puhta mõtte ja mudelite juures. Eestis on püütud rohkem arvestada konkreetset eluvajadusi ja asjassepuutuvate inimeste vajadusi ning võimalusi.

Vene ODI

Eesti mõttetalgu

 Või siis ruudu-lipu metafoori sõnutsi - vene ODI on olnud rohkem "raamatu-usku" ja eesti mõttetalgu rohkem "kõnelemise usku".

Selline skeemipõhi kujunes välja enne arvutite laia levikut. Ma arvan, et tänapäeval peaks ehk lisama baasskeemile ka neljanda kihi kunstmõistuse ja ITK tarvis. Pole selgust, kuidas siia kunstmõistuse kiht lisada, ma ise tavatsen seda siduda M ja M-K kihti.
Selline baaspõhimõte tähendab, et igas maailmaparandamise (ja kodulähedases) projektis tuleb korraga (vajaliku regulaarsusega) kaasata mitmeid eritüüpi kompetentse ja aktiivsust ja korraldada nii, et erinevad kompetentsid hakkaksid üksteisest aru saama, et oleks võimalik üksteise keelest ja tõdedest aru saada, sünteesida ühised lahendused, kammida välja vead. St mitte suvaline, vaid eri kommunikatsioonide loomust arvestav dünaamiks, rütm. Asja arenedes on aegajalt tarvis taas talitada erinevate kompetentside sidusus, teha täiendused ja parandada vead. Sellise baasskeemi alusel on lihne jälgida - mis osas edenemine on hea ja kus halb, kus udune või lausa tumm. Pika jutu asemel saab näidata näpuga - See!.

Minu pintsel on sunnitud siin minema veel laiemaks, lausa nüriks. Asi sellest, et eesti kontekstis puudub mõttetegevuse  müistel vajalik liigendatus ja lahtiseletatus, mille mitmekümne aasta vältel arendasid välja Moskva Metodoloogilise Ringi inimesed[5] Kuigi vene metodoloogias on ka hetkel kasin aeg (minu hinnangul - ühekülgsusest tingitud mull), on vene keeles nüüd мыследеятельность - Štšedrovitski koolkonna algatuse mõtte ja teo maastik koos muu sinna kuuluvaga - niivõrd lahtiarutad, et selle loogika ja keele ning  kontekstiga on tuttav umbes miljon inimest.
Eestlased on  siinkohas märksa konservatiivsemad, meie kultuuriruumis valitseb Moosese metafoor - alguses oli sõna, seejärel tuleb ehk mõte ja mõnel juhul tegu. Vankumatu usk sõna jõusse, täpsemalt - kirjasõnasse. Eks ta ole.

Mõttetalgu dünaamika ja rütm
Nüüd saan ma seletada edasi, kuidas õnnestus toona erinevaid kompetentse siduvates meeskondes kujundada üksteisemõistmine ja mõtteväe kasv.

joonis 3.

Mõttetalgu korraldamiseks kutsutakse kokku vajalikke kompetentse omavate inimeste grupp. [6]
Suuremas grupis kujuneb targem tulemus ning võimsam vägi, aga kulub ka rohkem aega. Eestis on korraldatud kuni 150 inimesega mõttetalgut, siis kulub üle nädala aega. Veel suurema kooslusega läheb keeruliseks.
Alla 20 inimesega jääb kasinaks, liiga suur osa tulemusest tuleb täita "hea usuga."

Optimaalne korraldamise keerukuse ja tulemuse headuse mõttes on 3 rühma, igas 7 inimest, seega kokku natuke üle 20. Mõni ei saa lõpuni olla. 21 kokku on ilus number.

Põhiline osa organiseeritud tööst toimub rühmades, rühmatöö kestvus on tund-poolteist lühem söö söögivahest, 3 tundi, sellele järgne tund-poolteist rühmade ühist koosolekut, kus rühmad näitavad, seletavad üksteisele oma tulemusi, esitavad küsimusi jne.
Seega on üks tsükkel:

3h rühmades + 1-2 h ühiselt  =5h (söögivahe)

Söögivahe on arutamise tsükli loomulik ja optimaalne pikkus. 3 tunniga jõutakse optimaalses 7-inimese rühmas oma mõtted välja ütelda, üksteisest aru saada ja ühistulemus vormistada, kauem inimesed hästi ei jõuagi arutada. Kui vahepealse infoergastuseta jätkata peale sööki, siis palju uut juurde ei tule, inimesed lihtsalt kordavad ja süvendavad hommikust juttu.

Ühisistungil tulemust esitades, teisi kuulates ja küsides/vaieldes/selgitades saavad inimesed uusi ideid ja erjastust jätkamiseks. Sel viisil saab probleemisse süvenedes ja ilma hajumata jätkata, kuni jõutakse osalevate inimeste mõtete ja võimete parima sünteesini. Optimaalne mõttetalgu pikkust on hinnatud 7 tõõtsüklit, ("söögivahet"). Väiksearvulisemal koosseisul saabub lahendus ja küllastus väiksema arvu säägivahedega, suuremal kauem. Sinna vahele mahub siis vastav arv öid.

Kõike juhib kogenud talgujuht. Tema valmistab eelnevalt teiste abiga oma metafoorimaailmale ja visioonile vastava liikumis-skeemi. See skeem ei sisalda mingeid ekspertlahendusi, pigem  on see "logistiline" arenguskeem, et igat töötsükli alustades anda rühmadele soovitus - millises suunas minna, mis tuuli arvestada, milles süvitsi jne. Sellise juhi olemasolu võimaldab püsida tempos, välistab pikad vaidlused teelahkmetel. Vabal maal ja demokraatia oludes inimesed rühmas kokku tulles kaaluvad ja otsustavad - milliseid talgujuhi soovitusi arvestada.
Hea on, kui osa võtab veel teisi, kellel varasem koostöökogemus talgujuhiga. Rühmajuhtidena saab kaasata ka värskeid tuutavaid, kel inimestega töö soodumus olemas.

Sisu, ajuprotsesside ja väe-elamuste kujunemine.

Siinkohal püüan piirduda ainult järmiste "värvide" kasutamisega:
- Dunbari arv(urida) - iseloomustab hulki, kui palju erineva põimsusastmega intellektuaalseid  reaalsuse mudeleid aju suudab koostada ja hoida[7].
- Neuronvõrgu muutuste loomulik dünaamika ja kiirus (ajus)[8]
- Kvaalid - iga aju omanik saab elamuse ja info ainult oma aju protsessidest; aga ühegi teise aju produktsiooni või sisu ehedalt "ei näe".[9]
- Dopamiiniring, õnne-elamust teenivate neurotransmitterite toimimine.[10]

Ma simuleerin, nagu oleks mul viimatiosutatud neljas teemas süvitsi arusaamist võimaldav haridus ja kraadid olemas. Ja püüan asja populaarselt seletada.
Sisu, teema arenemine.
Rühmatööde ja üldistungite vahelduvas reas süvenevad inimesed üksteise sisusse, hakkavad üksteise motiividest ja isiklikust sõnastikust järjest paremini aru saama. Teisisõnu - kaaslase ja tema ja seotud mudel minu ajus kujuneb täielikumaks, adekvaatsemaks. Ajurakkudes kantud kaaslaste mudelid nihkuvad Dunbari reas paremate tuttavate suunas. Töö on intensiivne aga mitte üleforseeritud, nii et aju "ei jookse kokku" nägude ja juttude  ülekülluse ega muu info ülitiheduse tõttu. Süvenedes toimub asjade  korduv vaatlemine ja sõnastamine eri külgedelt.

Muutused osalejate ajus, otsmikusagarates.
Kordamine on üks tingimus info kinnistumisel närviseostes - püsimälusse salvestumisel. Teineks püsimälusse salvestumise tajaks on mitu ööd und  mõttetalgu jooksul. Marcus Raichle [11] uurimuse kohaselt toimub une ajal ja jõudeaja mõttehulkumistes püsimälu moodustamine, elektrisignaalide poolt kantud lühimälu teiseneb  närvirakkude uuteks seosteks, närvivõrgu anatoomia muutub, aju anatoomia muutub ja püsib... uute muutusteni Intensiivne rühmatõõ ja vaidlused, sellega vahelduvad põgusad üksi peetavad sisekõned ja une ajal toimuv uute närviseoste loomine on kõik kokku pea sees toimuv intellektuaalsete mudelite "sisemise karja ümberkujnemine", ajuanatoomia rikastub.

Nagu joonisel 2 osutatud - optimaalselt kulub sellleks 7 söögivahet, see hõlmab ka 3 ööd.
Niisiis -  kulub umbes 4 ööpäeva, et    küpseks 20+ inimese koostöös sünergiline mõttetöö tulemus ja inimete ajudes kiinistuvad uued neuronseosed.

Inimesed ise ei taju, kuivõrd ja millal  nende aju anatoomia ja püsimälu sisu muutub. Inimene "ei, näe om aju sisse", ei oma oma enda ega ka teise inimese neuronvõrgu kaarti, selle muutumist. Inimene võib ainult tunda väsimust vaimutööst, heitlikke otsinguunenägusid.

Seni oli jutt muutustest, mis toimuvad mõttetalgul suuresti osalejate inimesele õnnistatud ajukoore otsmikusagaras - kasvad uued närviseosed, mis kannavad uut pilti ja täiendusi reaalsuse mudelite võrgustikus, tekivad ka  täiesti uued mudelid. Need uuendused neurovõrgus kannavad:
- uut arusaamist teemast, mida arutati
- ja uut sügavamat arusaamist inimestest, kes arutamisel osalesid.
Aga käsitlematta ei saa jätta ka muutusi limbilises (loomses) ajus.

Väe-elamuse ajukeemia
Heas mõttetalgus toimuvad muutused osalejatel kogu organismis, aga võibolla kaalukamaks saavad  muutused nn. limbilises ajus, mis meile pärandatud ajast, kui me ahvide sarnased olime,  või veel varasemad pürgijad ellujäämise nimel.

Organismi muutuste ( = arenguga) ning elamustega  kaasnevad muutused  hormoonide ja neurotransmitterite vallas. Ega täpselt saagi siin ka ütelda, kas enne on muna või kana.
Biokeemia on nii uus ala, et eksimise riski vältides julgen korrata populaarset hinnangut - hormoone on organismis üle 100 ja neurotransmittereid 50. Kliinilised uuringud puuduvad, aga vaatluste põhjal on mõttetalgute puhul kõnelda nn õnnehormoonist oxidotsiinist  ja iseäranis neurotransmitterist dopamiinist.  See kuulub endogeensesse biokeemiasse, mida organism ise korraldab. Mõttetalgute ja ODI kogemuse juurde kuuluvad teemad, mille puhul kasutatakse sõnu talgumeeleolu, mängueufooria ja muud positiivset elamust kirjeldavad sõnad. See on siseringis omamoodi avalik saladus, sellest on räägitud küllalt, aga asjalikult peaaegu mitte.[12]  Selliste kogemuste sisu on  (joonis 3) kujutatud ülemises osas, kus joon näitab nn "väe" muutumist mõttetalgu või mängu käigus. Rühmatööde ja üldistungite käigus toimub teemasse süvenemise  ja seostepildi  arenemisega elamuslik küpsemine, meeleolus valdavalt tõusev muutus. Kuni lõpuks jõutakse antud seltsonna ja ressursside küllastava lahenduseni, mille juures enamus osalejaid tunnevad selget  ühtekuuluvust ja katrsist, eufooriat.

Joonis 4.

 Kui mõttetalgu veterani ajus talamus saab nägenis- ja kuulmiskeskusest  informatsiooni talguolukorrast, ja suunab selle rutiinselt otsmikusagarasse ning seal leitakse püsimälus kindlaid jälgi eelnenud õnnestavast talguelamusest, siis lähevad närviimpulsid keskaju tegmentaalsesse alasse, siis käivitub keemia, nagu isamaalisel eestlasel laulukaare alll veerand tundi  enne laulu "Mu isamaa on minu arm". Sealsamas tegmentaalses alas ja ajutpatsis hakkab nõristuma dopamiini ja teisi lähedasi neurotransmittereid. Kehtestub roheline liiklus õnne suunas (kui just midagi väga vussi ei lähe), siis saab edasi toimuda ainult tõus.    See on nagu vanal alkohoolikul - piisab  poolest pitsist lahjendatud puupiiritusest ja peas küpseb laulupidu, kus Ernesaks ise tõuseb pulti.
Seevastu ilma ettehäälestuseta organism ei reageeri väikesele doosile laviinilaadselt. Algajal vaatab veterandide elevust esialgu imestusega. Positiivses meelsues hakkavad kaasa mängima muidugi peegelneuronid ning tihenevas kommunikatsiooni- ja  mõttevoolu võitudes kasvab järkjärgult ka algaja õnnekeemia, kuni jõutakse ühele lainele. Ja nagu täheldatud - 7 rühmatöö tsüklit või söögivahet ja mitu ööd kulub, seni kuni ka algajal toimuv veenvalt püsimälusse sööbib. Ning sel juhul käivitub järgmine kord dopamiini õnnering kiiresti temal ka. 

Kellele mõjub alkohol või muu keemia õnnestavalt, peaksid saama aru, millest on jutt. Ainult siin pole tegu mõnuainete manustamisega vaid organismi enda siseregulatsiooniga.
Mõnuga kaasneb sõltuvus, soov kogeda uuesti ja üha uuesti. Seejuures on iseloomulik, et järgnevatel kordadel saabu meeleolu tõus varem. Veteranid saavad tunde sisse üsna alguses või isegi enne reaalset talgut, plaanitsdes või juttu tehes lülitab ootusärevus kujutlusmehhanismi käima.

Süsteemimõtlemine.
Mõttetalgu või ODI protsessi käivitamine/arendamine/hoolitsemine nõuab arvukalt inimeste ja muude ressursside kaasamist, see on terve kompleksne keeruline süsteem. Lisaks sõltub see vähemalt mõttetalgu variandis palju situatiivsetest oludest ja kaasatavatest isikutest. Üldiselt  tunnustatud süsteemimõtlemise mudelit selle jaoks polegi välja arendatud.
Ilma erilisele asjalikkusele pretendeerimatta visandan sellise kolmest(neljast?) sfäärist koosneva põimituse süsteemseks käsitlemiseks:
-Talgutehnika. Eesti Talgujatel on kõige enam tähelepanu ja arendust siin toimunud - rühmaadünaamika, psühholoogia, head töövõtted jne.
-Refleksioon
-Üldine orgtöö ja sidusus, enne ja pärast jne.
-Kunstmõistus(?) Igasugused IT vahendid, internet jne, mis järjest enam juurdub.

joonis 5.

Süsteemimõtlemine kipub olema keeruline. Eriti pidevalt muutuvaid inimesi (pidevad probleemikohti) hõlmava  süsteemi puhul on see keeruline. Peaaegu alati, kui õnnestub midagi teha väga hästi, selgub et komplekselt on seal juures mõned teised asjad, mis tähelepanuta jäid. Kogematta. Nagu eelmine kord...

Peaaegu alati tekib ladusa süsteemi asemel ühekülgne  MULL.
Mullituste sebimine.




Talgujate mull.
Miks talgujad siiski mull?? Miks pole seda kõike näha, millest kirjutan? Miks mull nagu mujalgi?

Põhjus on sama mis teistegi mullide puhul.  Kui kõigekülgset süsteemi ei suuda hoomata, siis kujuneb ühe meeliskülje mull. Nii ODI kui Mõttetalgutega on samamoodi. Ma ei hakka seekord seletam kõiki 3-4 sfääri. Piirdun talgutaehnikaga, see on kahtlemata Talgujate tugevam sfäär.  Selle arendamisele kulus toona peaaegu kogu tähelepanu.
Selle sama talgutehnika sees kujunes ka lõhe või veelahe, mis kasvas  veteranide ja uute vahele.  80-datel oli sotsialistlik riik ja riigil aega küll. Joonisel 3 osutatud  küllastuse ja väe kulimineerimise aeg - 7 või rohkem söögivahesid oli tavaks ainult alguses. Minu jaoks pöördelised pöevad  augusti  17.-22. 1987. on kokku 6 päeva. Sinna mahub piisavalt  päevi kogemiseks ja öid kinnistamiseks.

Edasi muutus perestroika kiireks ja tihedaks, Talgujate asi sai nõutuks ja kõik tahtjad ja tellijad tahtsid tulemust võimalikult ruttu kätte saada. Talgugrupi vedajate kogemus kasvas - nad riskisid  saavutada tulemus  lühema ajaga. Vastu tulles "tarbijate soovile" hakatigi piirduma lühema ajaga.

Aasta või paar  hiljem oli 4-päevaseid ning pikemaid talguid väga harva ja kuna teemad ning seltskonnad vaheldusid, siis uustulnuk ei saanudki kogeda korduvat mitmepäevast talgut.[13]
See tähendab - uute inimeste jaoks  ei toimunud seda neurovõrgustiku ümberkujunemise küpsemist, mis kunagi alustajatele osaks sai. Ei saanud kujuneda veteranidele omast kaifi või enorfiinilaksu, ei kujunenud soodsat endogeense keemia sõltuvust - jäid üsna argised kenad koosolekud.

See tähendab, et  tulemuseks  tähendusse jäi ainult tekstimustand ja joonised vajaliku projekti jaoks. Osalejate sidusus nin siduv elamus, mis algusaegadel nagu iseenesest saabus, jäi nüüd ära. Eesti mõttetalgutesse kujunes ka venelastele sarnane "raamatuusk".
Vastu tulles tellijate soovile teostus oluline muutus, lihtsustumine ühekülgsuse ehk MULLI suunas.






--------------------
Viited
[1]Kirjutasin need luuletusemoodi read  hommikul 20.08.2019 kella 8 paiku hommikul, kui taasiseseisvumise riigipüha puhul esinesid Vikerraadios Liia Hänni, Maimu Berg ning arvan, et veel tarku ning  teenekaid naisi. Takkajärgi - nene naiste  jutud sattusid vist siiski juhuslikult minu "teise kalda" seletuse taustaks, olin ise juba mitu hommikut ärganud mõtteseostega - "kuidas seda lavastada".

[2] Eestist oli kõneksolevas "teise kalda" arendamises süvitsi sees umbes 50 inimest, 2009. aastal püüdsime meenutada  TALGUGRUPI koosseisu,
http://talgujad.forum.co.ee/t48-talgugrupp
Vahepeal on toiminud aeg, unustus ja ka surm, ning sidusaks on jäänud "ruutjuur 50" inimest. Episoodilisi osalejaid, kes ka andsid tookord oma panuse, oli märksa rohkem - võibolla 1000 ringis. Aga kõigil polnud õnne süveneda, kõigi mälus ei pruugi siin kõneksvõetu erineda tavalistest koosolekut.
  Venelastel  esitavad oma mälupildi umbes 250 aktivisti.
https://www.fondgp.ru/old/gp/personalia%3Ffull=1.html

[3]http://v2.circleplus.ru/personalia/odi/levintov/about/igra.zip

 [4]https://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%B5ttetegevus

 [5] Moskva Metodoloogiline Ring

[6]  http://talgujad.forum.co.ee/t26-meetodi-luhitutvustus

[7]

[8]
http://www.neuroscience.ubc.ca/CourseMat/Diekelmann2010.pdf
Jaan Aru. Ajust ja Arust. lk93
[9]
https://www.folklore.ee/tagused/nr24/uuus.htm
[10]
Dopamiiniringis on juttu allpool - ajukeemia punktis
[11]   https://en.wikipedia.org/wiki/Marcus_Raichle 

[12] http://talgujad.forum.co.ee/t345-eufooriast
http://talgujad.forum.co.ee/t330-topic

[13]  http://talgujad.forum.co.ee/t146-leid-3-01-9-11-1990-olid-mottetalgud-mt-94-kuni-mt-135