Homo_2020

По инспирации от русских коллег написал текст, 20 стр.
Ниже содержание.
Ссылка на текст в самом внизу. 

Человековедение 2020 и ОДИ
1.1. Эстонская мыслетолока есть «обратная ОДИ».
1.2. Мой личный опыт «обратной ОДИ».
2. О человеке и интеллекте в 2020.
2.1. Человек занимает в пространстве 3D больше его тела.
2.2. Человек - объект пространства 4D.
2.3. Физическое тело человека = организм человека + организмы микробиота.
3. Системы интеллекта до-цивилизационного человека.
3.1. Мозг
3.2. Экзокортекс
3.3. Неокортекс
3.3.1. Вариативность неокортекса.
3.4. Квалия.
3.5. Язык.
3.6. На троих - неокортекс, квалии, язык.
4. Дюжина тезисов о современной когнитивистике.
5. От древнего полилогоса до сотрудничества с искусственным интеллектом.
6. Практика ОДИ по человечески, рационально.
6.1. 7 человек.
6.2. 3 часа.
6.3. Каскадное саморазвитие полилога.
6.4. Игровая эйфория ОДИ и изменённое состояние сознания участников.
6.5. Игровая зависимость.
7. Человек похож на матрешку из многоядерных концептных компьютеров. 

7.1. Формула человека: 1 = 150.
Заключение
 

 

 

 

 

 

https://docs.google.com/document/d/1RT3UNPu_lvCZWg0KfZgafqWk5e4lef1yyi0_Ua4rY7Y/edit?usp=sharing

ToIgor&Aleksandr

Здравствуйте, Игорь и Александр!

Я благодарен Игорю Злотникову за материалы семинара 8. декабря про ОДИ, которые он выслал. 

https://www.youtube.com/playlist?list=PLCY9yiYSF7oQ5ePRX_Ao47Klmkr38gD3V 

Через Ютуб я получил очень инспирирующий толчок. Признаюсь, внимательно просмотрел только зал "История оргдеятельностных игр" и "Пленарное заседание". Этого мне сейчас предостаточно, что выразить свои мысли.

Конечно , мне было приятно, когда Алексей Соколов из НАВИГАЦИИ Свердловска говорил о сотрудничестве через интернет с нашим ТАЛГУЯД в разных форматах в течении 11 лет, называл при том и меня лично. Спасибо!

От семинара пролетели несколько недель, и я не реагировал. Я молчал, потому что решил сперва пройти ускоренно курс Анатолия Левенчука с заглавием "Системное мышление 2020". Вот я был длинными сутками занят этим курсом через интернет, проделал семестровый курс за 13 суток. К сожалению я не гении, достиг уровень системности 2020 наверное не выше "удовлетворительно". Но при необходимости могу аргументировать - State-of-the Art системности в светлых головах (и порою в практиках) сейчас более высокое, чем 30-40 лет назад.
Рекомендую курс Анатолия Левечука!

Системное мышление конечно очень важная дисциплина, и м-быть следует когда то остановиться на этом, но к тематике семинара 8. декабря я решил реагировать с другой основы. Не за две недели, а за много лет у меня накопились мысли и черновики, с которыми созвучны доклады Александра Левинтова, Владимира Мацкевича и некоторые реплики Игоря Злотникова.

Александр Левинтов выпустил несколько лет назад манифест о подъеме ОДИ-2. Согласно моему простому толкованию, манифест заработал.
Год назад Александр вместе с Игорем и Димитрием из Риги нашли возможность познакомится с нашими эстонскими (лесными и цивилизованными) единомышленниками в формате глаз-на-глаз.

Один тезис Левинтова 8. декабря заявляет - в условиях КОВИД-19 нету выбора, придется строить коммуникацию письменно.
Действительно, выбора нет. Александер сам мастер письменно канала и ему удобно объявить такое.
Сегодня нету выбора - придется письменно. При этом надо отметить, что такой выбор несет некоторый риск, в более широком плане. К сожалению, я не могу сегодня коротко и понятно объяснить этот риск. Если мне удастся оформить несколько положении и развить диалог, то через несколько шагов могу объяснить.
Впрочем - ситуация с замеченным мною риском немного похож тому, как о рисках со своими объвлениами выразил Георгии Шедровицкий.Я не читал все тексты ГП, но в той части что знаю, запомнились два случая, когда он заявил о рискованности своих тезисов.
Первый раз известен мотив риска при выборе в лекциях 1966 "Начала системно-структурного исследования взаимоотношений людей в малых группах".
Второй раз заявил он о риске более однозначно https://youtu.be/iT1qBv1-zrA.
В обоих случаях ГП только объявил о риске, но не остановился для объяснения.
Задним умом - в обоих случаях был выбор оправдан в перспективе ближних лет, но сейчас, через 30-40 лет - скорее обратное. Подобное можно сказать и о выборе Левинтова - письменный стиль в ближней перспективе оправдан.
Но этот абзац уже растягивался слишком, и мне лучше следовать к основному, что намерен. Этим станут более понятными многие вещи, в том числе мой разговор о риске.

Предлагаю два тезиса, которые считаю сегодня важными. я их сегодня просто обозначу, может кто подключится. В скором будущем надеюсь развить, немного объяснить.

Игор Злотников сказал 8. декабря : "Говорить про людей - это существенно" и еще немного в таком духе. Александр Левинтов не называл этот раз прямо человека или людей. Но в 2020 у него выпускалась книга "Человечность" с текстами многих лет.

Указывая на эти два автора я найду уместным предлагать тематику "Человековедение 2020" или "Онтология человека 2020" или что то близкое. Потому Что буквально за настоящий короткий еще век авангард рациональной науки достиг берегов ЧЕЛОВЕКА и МОЗГА. Человековедение превратилось из философии в науку, она еще не готовая, несистемная, с многими пробелами, подобно землеведение времен Колумба. Я не имею систематической подготовки в дисциплинах, из которых состоит стейк человековедения2020 Но к счастью уже имеются хорошие популяризаторы по химии клетки, генетики, неврологии, когнитивистики и проч. Я не стесняюсь выложить образующую в моей голове картину о современной глубинной картины человека. Мое объяснение будет скорее вопросом к специалистам: "Такой ли человек и Мир наш?"

Предлагаемая мною конечно требует объема и глубину целой энциклопедии. Люди будущего может какие-то другие формы используют. Я вижу мои скромные мысли от этого огромного знания в виде трех ... тетрадей(?).
1.1. "Человек - это система систем в 4D пространстве." Здесь собраны рисунки и другие объяснения стейка системы дисциплин о человеке, от (био)химии, ... нейробиологии, коммуникационных наук и культуры и прочего адекватного. Это объяснение ключевое, очень сложное и в нескольких аспектах контринтуитивное. Для нас, комсомольцев Брежневской эпохи, неприятно непривычное. Впрочем - беспроблемно не принимается современная адекватная концепция человека никакой культурой.
1.2. Эволюция человека за последние 15 тыс лет. (Или 15 миллиарда лет). Здесь уместно соблюдать представленные в п.1.1. положения и как минимум проработать коммуникационный аспект. Хорошее упражнение - следить таким образом историю своей собственной нации. Это дает возможность по новому смотреть на свои племенные предрассудки.

1.3. Развитие понимания о человеке в истории. Просматривается ряд ключевых концепции и текстов, например мой довольно случайный ряд: Птолемей, Мойсей, Александр Попе, Фихте, Маркс, выбор мыслителей хх века, Г.П. Щедровицкий итд.

В этих пунктах конечно главным является первый тетрадь - 1.1. Но объем входящих сюда дисциплин велик и выводы порою нетривиальны. Мне кажется, что ссылки на более привычный, но требующий критической переоценки культурный фундамент помогут разбираться в материале.
Еще.
Я понимаю, что в системе 4D ЧЕЛОВЕК уже несколько лет необходимо видеть и искусственный интеллект. Я умею сегодня в своем реферате ее только обозначить, не разрисовать.

2. Проблема соразмерности ОДИ (с социальным пространством ?) о чем говорил Владимир Мацкевич. Социальным процессам свойственно некоторое естественное разделение по размерам, нередко это не замечается. Несколько лет назад мы говорил об этом с Владиславом Редюхиным и Петром Королевым. "Социальные процессы не имеют фрактальный характер, паттерн меняется зависимо от размерности, (или других условии). Некоторые скачки или изменения осознаны ...

Вот мои 2 (или 4) темы из юдубов семинара 8. декабря, которые для меня важны. Я готов просмотреть мои конспекты и в новый год составить соответственно рефераты. Интересно и продуктивно было бы с кем то совместно. Если Я один, то темп будет более умеренным.

Желаю всем крепкого здоровья и счастья в Новый Год!

Agu Vissel

言 0 kaheks nädalaks (jõuludeni) süsteemimõtlemise kursusele.

Korona piirangud ahistavad maailma ja Eestimaad. Ja muidugi mind  ka. Minu olukord, meeleolu ja elurütm on siiski suhteliselt normaalne. Tulen ladusalt toime Eesti keskmise pensioniga ja tervis on pensionäri kohta normaalne, elan hõredal Setomaal. Depressiooni momente harva. Minu elu-olu kulgeb väiksemate pingede ja probleemidega kui paljudel teiste. Saaksin ja tahaksin aktiivne olla:

     -Maakogu suunas. Olen mõlgutanud taas  katsetada Maakogu nõukoja FB grupi elavdamiseks. 

    -vene metodoloogide suunas. 7, dets oli üsnagi huvitav netiseminar  https://www.youtube.com/playlist?list=PLCY9yiYSF7oQ5ePRX_Ao47Klmkr38gD3V ja seal mitu kontaktivõimalust hõõgumas "tuha all".

 -- Aga lähemad kaks nädalat saab peatäehelepanuks Anatoli Levenchuki süsteemimõtlemise koolitus. Usun, et see aitab, annab juhist, kuidas uuel aastal korraldada. https://system-school.ru/ See kool on välja pakkunud 1 rubla ehk 2 EUR sendi eest kiirreziimi umbes 70 tunnise kursuse läbimiseks. Õpik on mul olemas, võrgust tellitud http://www.systemsthinkingcourse.ru/, umbes 400 lk. Kursuse käigus tuleb lahendada 173 mitmejärgulist (kokku 897) probleemi, lahendustele on lubatud koolitaja tagasiside. 

Kursuse 100% jaoks tahetakse veel esseed. Head esseed huvitaval teemal selle koormuse kõrval nii ruttu ei suuda teha, kirjutan mõned tükid ehk Maakogu ja vene metodoloogide suunas.

Martin Andreas Nowak

Martin Andreas Nowak (sündinud 7. aprillil 1965 Klosterneuburgis) on Harvardi Ülikooli bioloogia ja matemaatika professor ning erakapitalil tegutseva Evolutsiooni Dünaamika Programmi direktor.
1975–1983 Albert Magnuse gümnaasium Viinis.
1983–1989 õppis Viini ülikoolis biokeemiat ja matemaatikat.
Novak on avaldanud arvukalt töid bioloogia, matemaatika, evolutsiooniteooria ja keeleteaduse alal. Koostöös Roger Highfieldiga ilmus 2011. aastal autobiograafiliste motiividega populariseeriv raamat "Supercooperators: The mathematics of evolution, altruism and human behaviour". YouTube'is on võimalik jälgida tema esinemisi.

Viirusliku nakkuse matemaatiline baasmudel

Nowak koos kaasautoritega on formuleerinud matemaatilise baasmudeli viirusliku nakkuse levimise kirjeldamiseks:^[1]
${\displaystyle {\dot {x}}=\lambda -dx-\beta x\nu }$,
${\displaystyle {\dot {y}}=\beta x\nu -\alpha y}$,
${\displaystyle {\dot {\nu }}=ky-u\nu }$
See mudel põhineb diferentsiaalvõrranditel, kus muutujateks on nakatumata rakkude arv ${\displaystyle x}$, nakatunud rakkude arv ${\displaystyle y}$ ning vabade viiruste arv ${\displaystyle \nu }$. Nakatamata tundlikud rakud tekivad kiirusega ${\displaystyle \lambda }$, mis on konstantne või sõltub nakatumata ja nakatunud rakkude koguarvust. Nakatamata rakkude suremus on ${\displaystyle dx}$ ja nakatuvus ${\displaystyle \beta x\nu }$, kus ${\displaystyle \beta }$ on nakatuvust iseloomustav konstant. Nakatunud rakud tekivad kiirusega ${\displaystyle \beta x\nu }$ ja surevad kiirusega ${\displaystyle \alpha y}$. Vabad viirused väljuvad nakatunud rakkudest kiirusega ${\displaystyle ky}$ ja kaovad kiirusega ${\displaystyle u\nu }$. Peetakse silmas, et vabade viiruste väljalangemine on samuti sõltuv nakatumata ja nakatunud viiruste populatsioonist aga vähesel määral. Parameetrid ${\displaystyle \alpha ,\beta }$, ${\displaystyle k}$ ja ${\displaystyle u}$ on määratud viiruse vastase immuunsusega.

Koostöövalikud evolutsioonis.

2006. aastal on ta publitseerinud kirjatöö, mis võtab kokku palju aastaid kestnud evolutsionistide vaated koostöölise valiku kohta.(2) Ta toob välja 5 reeglit:

sugulaslik eelistus (Hamiltoni reegel),
otsene koostöö,
kaudne koostöö,võrguline koostöö,
grupi valik

Viited

1. 
   

M. A. Nowak, S. Bonhoeffer, A. M. Hill, R. Boehme, H. C.Thomas, and H. Mcdade (1996). “Viral dynamics in hepatitis B virus infection,”. Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America, vol. 93, no. 9. 

 2.
Nowak, M. A. (2006). "Five Rules for the Evolution of Cooperation". Science. 314 (5805): 1560–1563. Bibcode:2006Sci...314.1560N. doi:10.1126/science.1133755. PMC 3279745. PMID 17158317. 

3舛_Lippmann_Dewey

Ma leidsin veebruaris tarkade kivi.
Mu meeled köitis kümmekond minutit ühes Baumeisteri klipis. See ukrainlane seletab lühdalt üht 1920-datel aastate Aameerika poleemikat. Kuidas sündis  ameerika elulaadi võidukas ja samas ohtlik vaim ning teiselt poolt - selle vastane  tervistav  kainus, mis paraku kaotajaks jäi. Ma süüvisin Baumeistri viidatud materjalidesse, kavatsesin vormistada sellest ise videoklipi. Aga corona-viiruse probleem sai argipöevaseks ja hakkas segama keskendumist 95 aasta tagustele Ameerika asjadele.  Aga  Baumeiseri seletatus on oluline, see võimaldab aru saad kuidas elab 1920 a Ameerika vaade nüüd meis endis. Ka viiruseteemas - tänaseni.

kliki tema Youtubet siin:

  Lõik sellest klipist 5:40 kuni 27:30

Sündmuste tulvas otsustasin hoida aega kokku -  

    otsustasin jätta oma kommenteeriva klipi vormistamata  

    ja panen lihtsalt välja valmis saanud slaidid koos konspektiga.

𝄞𝄞𝄞  1  𝄞𝄞𝄞

Ukraina filosoof Andrii Baumeister.

Ta on Kiievis,Ševtsenko nimelise ülikooli filosoofia (neotomismi voolu) professor,  sai 1. veebruaril 50 aastaseks. Viimastel aastatel avaldab ta  lihtsale inimesele arusaadavaid arutlusi Youtubes.

𝄞𝄞𝄞  2  𝄞𝄞𝄞

Baumeister räägib, et see mis praegu keerulises maailmas ja inimeste peades toimub, järgib emba-kumba  mustrit, mis joonistus  umbes 100 aastat tagasi toimunud ameerika tarkade - Lippmanni ja Dewey vaidluses.

Need kaks pole ehk just kõige mõjusamad, aga nende vaheline poleemika joonistab  selgeks maailmas võitnud ja kaotanud mõttemustrite vahekorra.

𝄞𝄞𝄞  3  𝄞𝄞𝄞

Walter Lippmann kaitses Harwardis 20 aastaselt kraadi aga teadusest loobus, hakkas hoopis ajakirjanduse ja avalike asjadega tegelema.Lippmanni mõttetöö teemaks sai ühiskonna korraldamine üldise valimisõiguse puhul.

Lippmanni  kombel tuleb  demokraatias  eristada nelja osalist. Platoni koopalegendi veidi muutes  tavatses ta seletada oma arusaamist demokraatiast.

Arvukas kodanike või valijate hulk ei saa riigiasjadest palju aru, nad tegelevad oma argiasjadega  ja on poliitika jaoks passiivsed vaatlejad, ja nelja aasta järel  hääletavad  üles seatud küsimuste või isikute  poolt või vastu.
Teiseks on intelligents, peamiselt ülikoolides. kes küsimusi uurivad ja valijatele selgeks seletavad. 
... kaasaegne demokraatia on nagu  Platoni koopaelanike legend...

 Valijad on nagu kooparahvas kes koopaseinal lihtsaid varje näeb aga intelligendid on nag varjuteatri tegijad, kes keerulist reaalsust rahva jaoks selgelt ja ilmekalt seinale projetseerivad.
Kolmandaks jõuks on ühiskonnas demokraatlikud liidrid, keda rahvas või koopaelanikud valivad.

𝄞𝄞𝄞  4  𝄞𝄞𝄞

Lippmann oli vist kõige noorem mees aga samas küllalt oluline ja lähedane Presidenile Woodroe Wilsonile selle 150 peaga ajutrustis, kui valmistati ette kuulus/tähtis 14 punktiline kõne Esimese maailmasõja järgse elu korraldamiseks.
Selle Wilsoni kõne järgi hakkasi toimuma väga palju Euroopa ja terve maailma elukorraldusest. Meie ja terve eelmise sajandi põlved oleme tegelikult üles kasvanud neis põhimõtetes, mis Wilson tookord ette luges.

Suur osa kõigest heast ja ka kurjast, meie hea ja kurja tundmisest ulatub tolle Lippmanni juhatuse juurde tagasi. See on saanud meie elamise tavaks.

𝄞𝄞𝄞  5  𝄞𝄞𝄞

Peenema piksliga pildi Lippmani ideedest ja  laiemalt Ameerika võiduka vaimu teest saame kui  vaatme tema kuulsate kaasvõitlejate filosoofide ringi.  Sel juhul sobib keskseks kujuks seada Edward Bernays. Bernays alustas enne maailmasõda ajakirjanikuna ja kultuurimanagerina, aitas näiteks vene balleti turneed Ameerikas. Aga president Wilsoni nõustajate seas kuulus tema kitsamasse 16 isiku ringi.
Bernay ema oli Freudi õde ja isa Freudi naise vend, ja Freudi õpetust inimese alateadlikest jõududest rakendas Bernay oma väga pika elu jooksul pea kõigis Ameerika tähtsamates poliitilistes ning ärilistes käikudes.

Proovin nüüd nimetada hästi lühidalt autoreid ja nende toodud ideid, mille edukas sünteesija Bernays oli. Põhjalikult seletab Youtubes kättesaadav 4-tunnine film "Century of self".

Sigmund Freud ja inimese teadvustamatta ehk alatedlikud jõud
Lippmanni  idee demoktaatia korraldamisest koopametafoori kombel
Wilfred Trotter Karjainstinkt
Gustav Le Bon Masside allakäik
Paul Lazerfeld tõi arvamusliider

Meie kaasaegse  Joseph Nye seletus pehmest jõust.

Need sõnad on saanud mitme põlve jooksul meie keelekasutuses ja loogikas  meie sagedaseks käitumisharjumuseks.
Viimati jäi kõrva Lehte Hainsalu hinnang ERR Kajaloodis.  "Me elame Ameerikas".

Lippmanni, Bernay ja kõigi tolleaegsete ideed ja sõnad võitsid maailma
Meie oleme mitu põlve elanud sajandis, mille alustas esimene maailmasüda ja tookordse ameeriklaste eliidi sõna.

𝄞𝄞𝄞  6  𝄞𝄞𝄞

John Dewey on tunnustatud pedagoogika filosoof. Ta väitis, et  inimesi  ei tohi manipuleerida, neid tuleb koolitada.
See vaidlus oli ligi 100 aastat tagasi ja kestis Ameerika trükisõnas 5 aastat.
Dewey seisukoht on oponentide protest peavoolule.  Hapram ja nõrgem.

Märgime ära Dewey kaasmõtlejad.

William James - ameerika psühholoogia alusepanija.
Charles Peirce - pragmatismi alusepanija
Jürgen Habermas
Karl Otto Apel -  ratsionaalsus on sotsiaalne
Michael Sandel - üldise heaolu poliitika
 

𝄞𝄞𝄞  7  𝄞𝄞𝄞

Nordic secret.
Selle taga on ilmselt üks taanlaste raamat. 
Ja tuumaks sknandinaavlaste rahvaülikoolide liikumine.

𝄞𝄞𝄞  8  𝄞𝄞𝄞

Lisan siia Dewey liini ritta Moskva metodoloogia ringi ja Eesti Talgujad.

Maailma_ja_inimese_lugu

pealkirja tarvis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

1	alustuseks oli suur pauk / MARU MATS esialgu oli ainult muutumine, ainult tekkimine, ei midagi jäävat
	hakkasid ilmuma püsivad, jäävus, püsivad kerged tuumad, mis kestavad tänaseni.	10s - mõni minut ürgne tuumasüntees 1H — 75 %, 4He — 25 %, D (2H) — 3⋅10−5, 3He — 2⋅10−5, 7Li — 10−9
	hakkasid tekkima püsivad rasked aatomid, neist paljud kestavad tänaseni (ja edasi) Maa, tekkis, mineraalid	300 mln a.  galaktikad algul kvasaritena. tähed ja kerasparved Maa tekib 4.56 mljrd a tagasi
2	elu tekkimine eluga tuli  enesekopeerimise püsivus järjekindlus keeruliste koostiste enesekopeerimine järelpõlv kopeerib vanemaid geenid arenemine, keerustumine, muutumine on kopeerimisvigade siginemine ja edasikopeerimine vigu (mutatsioone vähe),evolutsioon on aeglane	4 mljrd a tagasi elu Maal
3	Inimese aju ja keel keel teeb näo nagu kopeerimiks aga tegelt muudab, petab, valetab ja varastab väga vabalt keel on arenemise plahvatus keel on Meemid, on "sotsiaalsed geenid" keel võimaldab liigutada mõtteid, naabrite vahel loomulik keel püsib "natuke ökoloogiline",  enamik mõtteid ja jutte läheb kõnelejaga koos hauda (tänapäeval 80 aastat) loomulik keel ründab ökoloogiat  aga ei hävita loomulikus keeles kestab mõte tänapäeval 80 aastat (laulu sees kestab kauem)	2,2 mljn a tagasi tekib maal 5-6 inimese liiki
4	Kiri tekib – kiri on keele konserv              -jutu konserv              -meemi konserv kiri teeb sodi-bodi igaveseks Raamatusse raiutud sõna on "igavene" kirjutatud sõna liigub sünniruumist välja ajas ja ruumis väga kaugele kirjutatud sõna lõpetab loodusliku  ökoloogia	Homo Sapiensi kiri 6 000 a tagasi
	Monoteism - mitmekesisuse otsustav lõpetamine "monokultuuri" võidukäik	3 000 a tagasi monoteism. nn Moosese pööre.

3門1,Aleida Assmanni mulliröntgen. (Ennemuistine kuldaeg)

Mulle tundub, et 21. sajandi (Full World) närvilises olukorras  on Aleida Assmann (s. 1947) selleks lapsesuuks, kes häälitseb "Kuningas on alasti!" Meie, kes me jätkame tsivilisatsioonis ehk kirjutatud kultuurides konserveerunud kognitiivsete enesepettuste ajel, ei pruugi panna tähele selle tagasihoidliku hääle murrangulist võimalust.

joonis 1.
Katse illustreerida Aleida Assmanni käsitlust mälust.

Tavaks on kujunenud arusaam, et inimese kasutada on kahte tüüpi mälu:
a) igal inimesel (ja loomal?) on ajus isiklik bioloogial põhinev mälu;
b) inimestel on  kasutatav veel esimesest märksa võimsam kirjatarkusel ja märkidel põhinev mäluvõimendi või mälukonserv ja üsna hiljuti arendatud arvutite ja kunstmõistuse mälu.
Aleida Assmanni tekstides tõstetakse tähelepanuks, et ka tsiviliseeritud  maailmas püsib isikute vaheline sotsiaalne või kommunikatsiooniline ühismälu. See mõte pole just uudis, aga kõigis kultuurides käibib hinnang, et nimetatud kolmas mälu on tühine ja puudulik, ning haritud ja teovõimelised isikud suudavad selle "tühisuse" likvideerida ning kindlustavad oma mälu oluliselt paremate väliste mälukandjate või konservidega. Jagan tõsist kahtlust, et "tühise" ühismälu tõrjumine ja kindlate mälukonservide eelistamine on tsivilisatsioonis vanniveega koos lapse väljaviskamine.
Aleida Assmanni sõnumit toetab tugevalt tema abikaasa Jan Assmanni (s.1938) töödega egiptuse ja juudi kultuuriloo alal. Konkreetselt käistleb ta nn Moosese pööret, neid olusid ja loogikat, milles käivitusid monoteism ning kirjatarkus ja seega algas kirjutamata ühismälu tõrjumine ning kirjutatud kultuuristandardite arendamine.

Alljärgnev pole Aleida Assmanni mõtete tutvustus. Ma ainult lasen ennast inspireerida kirjutamatta ühismälu reaalsuse mõttest ja püüan seda joonistada/kirjutada lahti tehnilistele aladele omases käekirjas. Ma pean hetkel sellist inseneri kombel esitust ilmekaks ja täpseks. (Samas võib ka midagi niiviisi lihtsustades kaotsi minna). Ma nimetan siin oma seletust "röntgeniks"  Aleida Assmanni seisukohtadest. Tema enda tekstides lahatakse  asjatundlikult 20. sajandi Saksamaa ja Eurooma arengute traumasid ning nenden jälgi. Kultuur koosneb suures mahus inimkoosluste traumadest ja nende jälgedest.

--------------------
Aleida ja Jan Assmann on mõlemad alustanud egüptoloogidena. Viimati leian neid Kostanza ülikoolis. Jan jätkab egüptoloogia professorina, Aleida on kirjanduse professor.
Aleida paljudest tekstidest on mul tarvitada venekeelne tõlge:  " Длинная тень прошлого. Мемориальная культура и историческая политика."
Originaal:  "Der lange Schatten der Vergangenheit. Erinnerungskultur und Geschichtspolitik." Beck, München 2006.

Vene keeles on hiljuti esinenud  Aleida Assmanni teema Georgi Nikolaenko.
https://www.youtube.com/watch?v=nPOmS_Th2MU

Jan Assmanni raamatutest on eesti keeles olemas kaks:

• "Egiptlane Mooses: mälestus Egiptusest lääne monoteismis". tlk Kalle Hein, Tallinn: Varrak, 2017.
• "Moosese eristus, ehk, Monoteismi hind". tlk Olavi Teppan, Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2017.

0. Väline loodus
BIOLOOGILINE MÄLU
1. Geenimälu
2. Sünnipärased automaatpiloodid
3. Õpitud automaatbiloodid
4. Teadlik aktiivne tarkus
5. Loomulik keel
SOTSIAALNE  MÄLU
6.Sotsiaalne mälu
KULTUURIMÄLU
7. Asjades kantav mälu
8. Semiosfäär


Niisiis - ma üritan lahata  "puust ja punaselt" mälu korraldust inimese elus, seletada peenemalt visandit, mis üldjoontes tõin (joonis 1). Järgnevalt (joonis 2.) kujutan väga ammust kuldaja olukorra, enne kirjatarkuse tekkimist. Hiljem tuleb pilt tänapäevase tsivilisatsiooni olukorrast.

Joonis 2.
Muistise inimese mälu lähtudes Aleida Assmanni kolme mälu kontseptsioonist

Eristatavad mälutüübid on esitatud joonisel 2. vasakult paremale järjekorras, nagu evolutsioonilise vanuse järjestuses tavatsetakse seletada. Erinevate mälu kvaliteetide esitamine ühtses mõõtkavas on (hetkel?) küsitav, seepärast on joonisel  kastide laiused hinnangulised.

0.Väline loodus.
Inimese (ja loomade?) mälu toetab eluta loodus.
Juba enne elu tekkimist oli planeedil igavene kordumine kevad-suvi-sügis-talv. Mõistuse mõistatuslikul algajal pidi see kordumine mitmeaastalistel elukatele andma kindlust.st toetama mälu. Täiskkasvanud saavad  maailma uudistavale järeltulijale seletada, et talve järel tuleb kevad jne. Kes unustabm saab kontrollida, et vesi teeb märjaks, meri kohiseb jne. Välise maailma pidevus ja regulaarsus on nagu esimene püsimälu.
Kosmilise liikumise regulaarsuse regulaarne rütm kajastub peaaegu kõigis elusa ja eluta looduse protsessides. Kõigi statistiliste protsesside intensiivsuse jaotuses ilmneb planetaarne pulss, milles olemas kolm rütmi - 24 tundi, 27 päeva ja 365 päeva. 

24 tundi, 27 ööpäeva, 365 ööpäeva
Космические факторы в случайныц процессах. С. Э.Шноль. 2009.
http://www.ptep-online.com/books/shnoll2009ru.pdf

1.Geenimälu
Ürgsupis, milles keerulised molekulid tekkisid, kestis väga kaua,  võis moodustuda  nii moodustuda  nii keskmiselt  kui ülimalt keerukaid molekule.
Oluline oli see esimene millele omane iseenda koopiate loomine.
Selleks võis kuluda sadu miljoneid aastaid.
Kui oli esimene pikk ja endasarnase kopeerija, siis ta lihtsalt kopeeriski ennast ja ... meid sai palju ning meie üldises sugupuus on nüüd tohutu palju - kõiki baktereid, taimi ja loomi.
Aga kuna geenimolekulid on tohutu  pikad, siis ei õnnestu  täiesti täpne kopeerimine. Peaaegu(?) alati juhtub suure asja puhul pisikesi vigu - mutatsioone. See oli pikk ja kauakulgev eellugu.

Inimesel.
Kui ilmub ilma inimlaps, siis temasse kandub vanematelt geeniinfot 800Mbit+800Mbit=1.6GByt, ehk umbes 20-25 000geeni.

Genoomi võimalikud erinevused vanemate "originaalist"
Iga vastsündinu genoomis esineb hälbeid (mutatsioone)keskmiselt 60 geenis. Aga enamus on seal "statiste", kellest peaaegu midagi ei olene - üle 50. Alla 10 on  muutuse põhjustajaid. Enamus mutantidest  muudavad halvas suunas, üsna vähe elutegevuseks soodustavate muutuse kandjaid.
Näide.
Kui tegusaid mutatsioone-muutusi on  7, siis õdede-vendade geenierinevused on 7/25000= 0,028%. Nii väiksed erinevused "tööjooniste" osas on samade vanemate lastel.

2. Sünnipärased automaatpiloodid.
Limbilise ehk  loomse ajuosa töö on meile varjatud, nagu nähtamatute teenrite või orjade töö peremehele. Selle põhiosa kandjaks on ajutüvi, keskaju ja väikeaju  ürgne osa (Festigal nucleus) ning vana osa (Interposed nucleus) (vt joonis3) . Siin realiseeritakse geenides saadud informatsioon närvisüsteemi anatoomiaks. Lõviosa ehitamisest toimub looteetapis emaihus ja kasvamisel, täiskasvanu eas jätkub mõningane ümberehitamine ja modifitseerimine.
Organismi ehitamise ja arendamise käigus tuleb ette häid ja halbu aegu nii materjali (toitainete) kui muude keskkonnatingimuste osas. Seetõttu kujunevad ka ühemuna kaksikutest erinevad isikud. Õed vennad võivad võrsuda lausa anatoomiliselt erinevateks. Sellise muutlikkuse tõttu on loomulikum "normaalsest" kõrvalekandumine invaliidsuse suunas kui geniaalsuse suunas.   

Joonis 3
Kaasasündinud refleksid on kantud väike aju ürgses ja vanas osas.

3.Õpitud automaatbiloodid
Rahvakeeles lihasmälu, selgeks treenitud liigutused, mis  teenivad kindlalt nagu automaatpiloot. Sellised liigutuste täpsust ja meisterlikkust nõudvad oskused on inimeste puhul sõrmede osavus  kirjutamisel, nii käsitsi kui klaviatuuril, muusikariistade mängimine, tantsimine, võitluskunstid, käsitööoskused jne - kõik sellised oskused, mis nõuavad treenimist, seersandimeetodit. Lihasmäluliste oskuste omandamine algab ajukoore laubasagarates langetatud otsusega - "Alustada teed meisterlikkusele". (joonis 3)  Järgneb aju ristivao külgedel paiknevate kehaosi liigutavate  ja tunnetavate tsoonide poolt lihaste juhtimisega. Esialgu nõuab iga inimvaimu väljamõeldud uus liigutuse suurt tähelepanu. Algusest peale  suunatakse motoorikatsoonideskõrval dubleeriv info ka ajukoore all olevatesse basaal gangliatesse ning  väikeaju uude osasse. Need ajuosad valmistuvad liikumise korralduse ülevõtmiseks. Harjutamise käigus võtabki väikeaju   järjest rohkem juhtimist üle, et kõrgem ajukoor saaks mahti tegelda  inimlike "kõrgemate huvide" korraldamisega.

Joonis 3
Uue liikumise korraldamine ja õppimine ajus

Lihasmälu kvaliteedi nimel töötab tsensorina pidurdavate Purkinje neuronite süsteem, mis ei luba väikeajul võtta juhtimiseks neid liigutusi, mis pole veel heal tasemel omandatud. Ülevõtmist kontrolllib  nn teise järgu pidurdavatest neuronite süsteem, mis "automaatpiloodi"  piisava täpsuse juures tekitavad Purkinje barjääris lünga ja  hästi õpitu fragment  lülitub automaatpiloodi repertuaari. Väikeaju koore ja basaalkangliate tööjaotus on nii, et esimene juhib kõiki kordusi, ganglionid juhivad liikumismustri vahetamist ehk suuremat plaani.

Joonis4.
Liikumise automaatpiloodi tekkimine

Elukogenud inimesed teavad, et uued liigutused nõuavad omandamiseks suurt tähelepanu, vaeva ja aega, mistõttu elus esmatähtsad valdkonnad - toit, julgeolek, paljunemine võivad tahaplaanile jääda - võib kaasneda  heaolu langus või isegi surm. Ainult vähe vaeva kogenud noored on uuele avatud. 

4. Teadlik aktiivne tarkus.

Joonis 5.

Inimese sisemaailm  on nagu Kleini pudeli pind -  üleminek VÄLINE-SEESMINE on  sujuv, ilma selge piirita. Teisalt sobib inimese sisemaailma seletamiseks popuaarne Platoni koopaseina metafoor  - meie sisemaailmas sisu kajastab välist nagu koopaseinal veiklevad varjud. Veel täpsem analoog - camera_obscura või fotoaparaat.

Haritud inimeste tavas on tarkuse puhul eristada kahte:  

a)mälu,  (info säilitamist) ja 

b) infoga opereerimist, dünaamiliset kasutamist, loomist. 

Sellist lahterdamist on nüüd saanud populaarseks arvutustehnika kaudu.

Aju sees nii selget lahterdamist ei toimu, mõlemad prosessid toimuvad närvirakkude seoste ehk sünapsite baasil ühtemoodi. Aju närvivõrkudes ei saa nii üheselt eristada mälu ja  dünaamiliste protsesside kandjat,  selle uurimisel avaneb üllatavaid põhjuslikke seoseid meie ja maailma mõistmiseks.

 Aleida Assmani kolme mäluliigi kontseptsiooni (Joonis1 lahter 4) raames püsimine  on ajuteaduste mõttes  kunstliks ja ülelihtsustatud. Arvan, et selline lihtsustus on siiski vajalik, edaspidi saab minna nii süvitsi kui suures pildis konkreetsemaks.
Ette võetud keerulises teemas  katsun ma endale aimatavat teed selgitada nii, et toon esialgu mõned mulle tuttavadks saanud teesid kõrgema ajutegevuse kohta üldse  ja seejärel kitsamalt - püüan keskenduda ainult mälule.

Aju on reaalsuse mudelite koostamise ja töötlmise aparaat.
Teadvus, (mina, meie) saame "kasutada" vaid aju valmistatud mudeleid, mis kajastavad mõningaid reaalsuse aspekte, mis jäävad tegelikkuse suhtes  paratamatult lünklikeks ja sisaldvad  isegi eksitavaid moonutusi.

Aju peaasi pole mõtlemine
Aju on kujunenud pika evolutsiooni käigus toitumise, paljunemise ja sotsiaalse sobitumise teenidamiseks. Inimesele sageli omased "kõrgemad huvid" on bioloogilises mõttes mõttetu  lisakoorem.
Teisiti öeldes -

inimese  nn "sisemaailm" või tarkus ja kultuur ning  tsivilisatsioon

on meemide hüperaktiivne lubaküsimata initsiatiiv

iseteadlike geenide(Richard Dawkins) mängumaal.

Inimene vabadus on näiv ja saab  kesta ainult seni, kui ei minda üle geenide poolt  ulakale  jäetud piiri.

Inimene laseb ajul ennast teenida, ja see aju teenib nagu Kaval-Ants - kiiresti, oma nahka hoides ning peremehele mõistmatu loogika kohaselt.

 Jaan Aru on leebel moel ütelnud:

"Aju on meister vähestest andmetest suurte järelduste tegemises. See on alus inimeste nutikusele, aga kahjuks toob endaga kaasa ka probleeme, sest vahel teeb ta neid järeldusi kiiresti ja valesti."

 Kiired järeldused ongi enamuses. Seejuures  võivad kiired järeldused osutuda  pea pooltel juhtudel õigeks. Sest paljudel puhkudel, kus inimene mõne valiku tegemiseks ajusid ragistab - on põhjuslikud seosed juhuslikud, nagu mündiviskamise  kull tuleb pikas seerias 50%. Inimesele on intuitiivselt mõistetavad aritmeetilised tehted ja seevastu tõenäosuste segase maailma omandamiseni jõuavad senini vähesed - kui investeerivad tuntud 10 000 tundi harjutamist. 

Selle tõdemuse eest sai Kahnemann nobeli preemia. 

Kiire ja aeglane mõtlemine Kahnemann.

Joonis 6
Ajukoore tsoonid Wilder Penfieldi järgi. Valge ala on õppimise ja mõtlemise tööpind.

Inimese loomne osa areneb ja toimib geneetiliselt kinnitatud jooniste järgi.  Aju ehitavad geenid olema ja toimima närvirakkude võrguna. Seejuures on geenid reaalsuse mudeleid kandva ajukoore kujunemise ja töö osas üsna "lõdvad". Seepärast võivad lähisugulasedki ajukoore poolest erineda palju rohkem kui näo või kehakuju poolest. Lisaks seavad geenid ajutöö üldplaani juhtimiseks hormoonid ja neurotransmitterid, keemia. Keemiline sisu vaheldub  ajus jällegi küllalt ettearvamatult.

Võib olla sobib ajutegevuse pildina ette kujutada tohutu suurt vabameelset hipilaagrit. Lillelaste erksameelsuse varjus peitub laiskus ja möödavaatamine regulaarsuset. Meie pildis elab see laager samas kohas ja samas vaimus aju evolutsiooni ürgsest algusest alates. Sügavamal, ürgsetes ja vanades kihtides/keskustes jätkub toonane tegutsemine, vanad on muutunud stabiilseks ja "korralikuks" - need on täiskasvanud ja vanad hipid. Nooremaid ei rahulda sageli (isegi korralike!) vanade oskused, noored aktivistid tekitavad mitmete vanade funktsioonide dubleerimise, sageli vana lähedusse aga mõnikord kaugele.

Meie ajukoores (hipilaagris) on üheselt paigas mõned kindla elulise teenuse tsoonid (joonis 6) sisend-väljund sensoorsete keskuste näol.   Kui mõnesse sensoossesse keskusse saabub värsle info, (kui hipilaagri mõnda väravasse või kioskisse saabub välisilmast auto pakkide, moonagal musga või ka millegi halvaga) siis mõned lähedaltelkivad ja ärkvelolevad hipid või muidu traksis hipid reageerivad sobivalt. Mõned (täpselt raske ennustada, millised) sensoorse tsooni lähedal olevad neuronid reageerivad saabuvale infole - tekitavad lühiajalise voolutsükli koos naabritega ja sisendi kordumisel hakkavad ehitama lausa sünapsit. Uute närviseoste tekkimine on seda kiirem ja kindlam, mida tugevam on sisend seda kiiremini kinnistub muutus närvivõrgus. Mitut liiki sisendit - nägemine, kuulmine, maitse, lõhn, lihasetöö - korraga kindlustavad kiire ja tugeva jälje neuronvõrgustikus. Mida rohkem seoseid, seda kiiremini jääb meelde.

Inimese ajukoor on  evolutsiooniliselt uus organ, siin on juhusel märgatav mõju. Nii päeval kui öösel tekivad  ja kaovad  närvirakke ühendavaid sünapseid suurusjärgus 800 miljonit, seejuures võrdlemisi vabas mustris.

lühimälu ja pikkmälu

Mäletamine, igakordne uuestikirjutamine

Joonis 7.

Mustaga on näidatud  püsimälu piirkonnad ajukoores Joonis 8.	Püsimälu teeniva paarisorganid koore all, hüpokampus ja striatum

Mõned arvud inimese ajukoore kohta

ajus umbes 83 miljardit närvirakku

neist16 miljardit ajukoores
ajukoor on massist 82%
pind 2500 sm2
kuus kihti närvirakke
kogupaksus 1.5-4.5 mm,

Aju suudab meeles pidada 1000 kuni 10 000 nägu.
Heade tuttavate infomahus suudab mälu hoida keskmiselt 150 (Dunbari arv) isikut.

ligi 200 kognitiivset nihet
https://throughthelookingglassnews.wordpress.com/2018/01/05/cognitive-bias-codex-188-systematic-patterns-of-cognitive-deviation-defined/

5. Keel ja kõne

Keel oli evolutsiooni värav inimesete maailma. Aleida Assman pole oma mälukäsitluses keelt puudutanud. Ma aran siiski, et inimese keel kannab ka mälu funktsiooni. Tõsi, keelevormide ja sõnade poolt kantav mälu ei pruugi olla igale alati tähele pandav. Aga kõneleja keel kannab tema tema minevikku, suhtluspartneri häälduse ja aktsendi järgi saame aru - kas too on elanud viimased aastad meie keeleruumis või võõrsil, kas ta tema ema on õpetanud talle meie keelt või mõnda muud.  Vanasõnad on elutarkuse meelespidamise tööriistad. Kõnekujundites korduvad metafoorid on ilmaasjade meelespidamise vahendid.

Muistsed targad või šamaanid ei pruukinud targutada sõnades peituvate minevikujälgede üle. Meie kaasajal oskab iga keskharidusega inimene märgata,  millised sõnad kannavad sotsialismikümnendite mõjutust, millised on pärit üle 100 aasta tagusest baltisaksa mõjust.
Õppinud keeletargad oskavad lugeda sõnades ja grammatikas väga vanade muistsete olude jälgi-   

Võib arvata, et toonased inimesed -  enne kirjatarkuse päralejõudmist - suhtusid keelde ja kõnelemisse teisiti kui meie. Arvatavasti ei oldud toona tähenärijad pööramise, käänamise ja hääldamise suhtes. Kui lapsi lugema, st tähti veerima ei õpetatud, polnud vajadust märgata sõnade liigendamist häälikuteks. Igaüks kõneles nii, kuidas tal vanemate inimeste juttu kuuldes  külge jäi. Võimalik, et ka toona peeti kellegi keelt teiste omast ilusamaks. Mis võis toonase inimese tarvis kõnelemises ilusat olla? Oletan, et ei olnud probleemiks, kuidas laps põristab  - "r-rebane" - kas kurgupõhjast või keelega hamarida katsudes. Või ütles hoopis -"lebane". Võib arvata, et foneetika võis mõne võrra ujuda küllalt vabalt. Mõne iseäraliku kõnega ja muidu meeldejääva isiku kõnepruuk võis saada eeskujuks noortele. Mõne põlve jooksul võis sõnade häälitsemise tava märgatavalt muutuda.
Saarlaste laulev kõnepruuk meenutab rootslaste kõne lainetamist. Kas sattus arvukalt Rootsi noorikuid Saaremaale, tuues muutuse Saare laste emakeelde?
Võib olla on võrokeste järsud sõnalõpud sakslaste haukuvast kõnest pärit? 

Kõnelemise tarkust ja kunsti teenivad  vasaku poolkera koores kaks tsooni. Suu motoorika keskuse lähedal paiknev Broka tsoon korraldab kõne moodustamist ja kõnelemist, kuulmiskeskuse lähedal paiknev Wernike keskus korraldab kõnest arusaamist.
Niimoodi paiknevad emakeelt teenendavad tsoonid   97% paremakäelistel ja 60% vasakukäelistel. Teise keele valdajatel inimestel olevat teise keele teenidamine teiselt ajupoolelt. Kakskeelselt kasvanud lastel olevat mõlemad keeled valdavalt vasakul poolkeral. Nimetatud Broca ja Wernike tsoonis või lähedal on ka muu  keelekasutus - kirjutamine ja lugemine, niisama kurttummade viipekeel, pimedate kompimiskiri.

Niimoodi on keele korraldamine ajukoores valdavalt seatud. Nagu eelnevalt juba  ajukoore kujunemise kohta seletatud - pole välistatud väiksesed või isegi suured  kõrvalekaldumised.

Karjaloomadel oli olemas oma liigisisene keel, sageli anti signaale häälega.

Inimeseks saamise teel oli suur edasiminek selline aju, mis võimaldas keelepeksu. St - kujunes ja arenes hoogustuvalt võime suhelda minu ja sinu vahel asjadest ja isikutest mis ei kuulunud "minu juurde siia" ega "sinu juurde sinna" vaid kusagile kõrvale, kellegi teise juurde eemal, ja hoopis teises ajas. Kujunes eeldus abstraktseks jutuks.

"Nüüdisinimese poolt ligi 70 tuhande aasta eest omandatud lingvistilised oskused võimaldasid tal tundide viisi keelt peksta. Usaldusväärne info selle kohta, kellele võib kindel olla, tähendas seda, et väiksemad rühmad said laieneda ning sapiens sai luua senisest tõhusamaid ja keerukamaid koostöövorme."

Yuval Noah Harari Sapiend  lk 37

Robin Dunbar. Grooming, Gossip. and the Evolution of Language. 1998

6. Sotsiaalne mälu 

Sotsiaalse mälu teema tõstatas Maurice Halbwachs (1877-1945) aastal 1925. Käesoleva kirjutise ajendiks on Aleida Assmanni tööd. 

Kui kaasaegne närvivõrgu kvaliteediga inimene ja sellelga kaasnev keel "said valmis" 70 000 aastat tagasi (vt p5), siis üle 60 000 aasta sellest arenes inimlik tarkus ilma kirjatarkust ja muud välismälu kasutamatta - sotsiaalases keskonnas ja anti põlvest põlve edasi suuliselt ja rituaalides. Suur tähtsus oli nn vanarahva tarkusel, mis sõnas ja teos oli noorte omaks võetava aluseks.   

Siinkohal kasutatakse veel, peaaegu samas tähenduses mõistet - kommunikatsiooniline mälu. Sest inimene ise või üksinda on lihtsalt lihakeha, ei suuda elada ilma suhtluse ja hooleta.

Kommunikatsiooniliselt ei saa olla olemas üksikut inimest, persooni või isikut. Igas siseilmas on mudelid vanematest, õdedest-vendadest ning kõigist teistest,kelle hoolitsus ja tajupiiridesse jäämine võimaldas füüsiliselt kasvada ja areneda, kelle liigutusi, ilmeid ja häälitsusi väikese pärdikuna hakkasime järele aimama ja hiljem teadvustama - seostes ja sisus.

Dunbari arv - teostub siin.

kollektiivne mälu tekib 

inimeste ruumilises läheduse, 

regulaarses interaktiivuses 

ühise eluviisi 

ja ühiste mälestuste 

tingimusyes

KULTUURIMÄLU
7. Asjades kanduv mälu.
Loomulikeks mälukandjateks on ka inimeste tehtud ja tarvitatavad asjad. Maja milles elatakse, tööriistad, tarbeasjad, riided - nendes kandub tegija oskus järeltulevatele põlvedela, saades eeskujuks järeletegemise jaoks.

8. Semiosfäär.
Märke mitmesuguste mõtete ja meeleolude tähistamiseks on jäetud väga ammu.
Genevieve von Petzinger on süstematiseerinud 26 geomeetrilist märki, milliseidd on leitud kiviaja inimeste jäetuna paljudes maailma paikades.
http://www.bradshawfoundation.com/geometric_signs/geometric_signs.php
Võib oletada tähtsaid mõtteid kandvte märkide,  nn protokirja tarvitamist ammu enne päris kirja loomist.

Aga märkides kantava välismälu maht oli siiski üsna kasin tollal, enne päris kirja.