COTEN raadiolõ

 Taa  tekst sai kääntüs inglis kiilde (Neurotolge robotiga ja esi üle kaiõn) ja saadõtus COTEN radiolõ:  mullitus: To COTEN radio.

————————————-

======================

To: <contact@coten.co.jp>

20 aug. 2024.

Tervüisi Eestist, Võromaalt!

Ma sai teedä COTEN raadio tegemiisist  2023 aasta suvõl ja tutvustajas oll määnegi Googli robot. Ma ei mõista pallu jaapani kiilt a inglise kiilt veidükese veeri ja saa kipõn arvu. Tark süsteem oll saatnu mullõ e-mailiga juhatusõ, et hr. Ryunosuke Fukai oppas ütiskunna mentaalsõ OP-süsteemi  muutumisest ega vahtsõ sidetehnika tulõkiga. 

Upgrading the “Cognitive OS of Human Society”: A Dive into Ryunosuke Fukai’s Theory | by Midnight Legacy | Medium

Tuu oll mullõ väega huvitav. Ma esi olli joba mitu aastat juurõlnu, kui Platon uman “Phaidrosõn” seletäs, midä hääd ja halva tulõ inemiisile kynõlõmise asõmõlõ kirutamise tulõkiga. Nisama olõ üles löüdnü tekstiq, millen targaq inemiseq pääle Platoni aigu tast asjast omma arvanu. Ma mõtlõ Derrida ja McLuhani raamatit. Hr. Fukai seletüs tarkusõ op-süsteemest om mullõ väega meeleperrä. Olõ õks juurõlnu, et parlatsõ ao tarkuisi edendäden tüküse op-süsteemi segi minemä. Kynõlõmisel tarvitami kirutamise normõ; internetist usumi, et tuu om nigu kynõlamine; “lihtsat” kynõlamist ei tahaki inämp tarvita. Tan om vajja vahtsõ ao tarkust ja COTEN raadion paistus sääne tarkus olõma.

Mina olõ 30 aastat tagasi kogõnu osalust inemise psühholoogilist olõkit muutvan müsteeriumin. Tuu oll Venemaal Georgi Schedrovitski sõpru alustadu ODI näng. Vannu kreeklaisi Eleysiuse müsteeriumi muudu mitmõkümne inemise thinktank. Sää oll eriline OP-systeem, kon kynõlamise, kirutamise ja graafika rütmilise vahetamisega toimus tarkusõ tõus ja inemiisi muutumine.

Mu huvi om olnu pikkä aigu sändse müsteeriumi tuumine Eestimaa kohalikkõ kogukondõ ja eriti mu väikese Võrumaa ellu. Mu arusaamine om, et võru väikse arvuga rahvas saaei lupa hinäle kallit rakette sya pidämises vai Marsi pääle lindamises. A OP-süsteeme vaihõl manööverdada saa külh, inemiselähküdse müsteeriumi muudu OP-süsteemi jaos om vaija 25 inemist. Ni pallu tarku inemiisi lövvämi siin ja ku taha appi saami ütenmõtlõjit Globaalsõ Külä tõsõst veerest (Jaapanist?), sys või tulõvik tulla pikk. Seoperäst seo kiri.

Ma elä üte väikese võro rahva seen Eestimaal. Ku ma lats olli, sys mii võro rahvas (umbõs 100 000 inemist Eestimaa lõuna veeren 1.5 miljoni seen) kynõlimi kyuik umma võro kiilt. Nüüd opisõ latsõq edimält põhja-eesti keele selges. Peräst osa nakkas tarvitama võro kiilt, nigu pidu vai rituaali kiilt. Om naatu tegemä võro raamatit ja internetti. Võro interneti indeks om ISO 639-3 ja vro.

Vahtsõnõ maailm om arõnõnu katõ kiirusõga -lihtsamb viir om selge ja tehnoloogiliselt muudõtu ja tarvitusõlõ võetu, keerulidsemb viir om inemisen ja ümbre, keerulidsembä osan tarvitadas suurõstõ edesi 19. aastasaa kodanigumütoloogiat. Viimätside aastakümnide inemiseoppus om väega harinõmada. Tuuperäst om maailma mõistmisel väega abis COTEN-radio intellektuaalsõ Op-süsteemi vahetusõ kontseptsioon.

Viimätsil aastil olõ ma tarkust otsnu Abraham Maslow “The Farther Reaches of Human Nature”. (1971)

Peris vahtsõnõ visiooni omma ilmutanu 2021. ukrainlaisi “Новая архитектура человечества».

Naidõ teksti vaihõlõ jäävä 50 aastaga om tiidüs inemiseoppusõ ja eriti tarkusõ sünnütämise kotsilõ pall'o edesi lännü. Ma kirota taad teksti tundmisega, midä tunnistas ukrainlaisi nägemine - inemiisi kõrraldamismustri muutmist tulõ alusta väiksist rühmist.  Tarkusõ luumisõ müsteeriumi inemisemyytu minek - tii otsmine, magamine, süümine, kõnõlõmise ja kullõmise maht, mälehtüse ja tähelepandmisõ maht, närvivõrgu muutumisõ tempo mahusõq sõpruskonna aigruumi. Sääne op-süsteem om jõudupiten ka väiku rahvidõ jaos. A säänest süsteemi piät opma hindäle luuma.  Seoilmaaigsõn globaalsõn külän tüütäs kõrraga väega pall'o op-süsteeme. Noidõ vaihõl  piät mõistma essümäldä, segi ajamalda ja umma ehitäden manööverdä ja tuud ma looda COTEN radiomant  oppi.

Kui mul olõs võimalik tiika uma op-süsteem üte lainõ pääle timmi, sõs ma küsüs umbõs nii: Kuis tii uma projektin erinevit op-süsteeme ütte liidat ja kõrran hoiat?

Kuvõrra om teil teedä väega vannu op-systeeme kotsilõ?

Vai eski ahvõ ja muiõ eläjide tarkusõ kõrraldusõ kotsilõ?

Aga ma mõista, ku tihe om tii tüüplaan. Tuuperäst lõpõta lihtsalt:

Soovi teile hüvvä jakku. Ma jää teist opma.

Agu Vissel

———————————

======================

COTENサポート <team@coten.mail.channel.io> Tue, 3. Sep at 04:28 Reply to: COTENサポート <reply+66c47559139ef1f53ae0@coten.mail.channel.io>

To: Agu Vissel <agu.vissel@gmail.com>

Hello, this is Chisaki from COTEN. Thank you for your message. We are surprised and happy to know that you are listening to COTEN RADIO in Estonia.

The term OS we use refers to our values, such as how we see the world and what we consider important. For example, capitalism OS today, Christian OS in some societies in the past, and so on.

I would be happy to get your feedback on the radio again. Thank you!

——————————-

=================

7.sept. vastus.

Tere Chisaki!

Väega kinä, et meil side läts kõrda ja et võtsidõ ao mullõ vastamises.

Ma piä tarvilise täpsustada seletüst, kui COTENi esitüse mu manu jõudva. Taa või ka teile olla huvitav - pilt kommunikatsiooni praktikast tii mant tõisi keelini aastal 2024.

Coten raadiot ma ei kullõ, ma loe.

Tehniliselt om tuu nii, et ma kae Chrome browseri kaudu tii salvõstust yotuben ja lülitä subtiitri sisse. Cromel om tõlkmise võimalus, ma lülitäs sisse jaapani-eesti tõlgi ja sõs saa kõikõ lukõ. Nii saa ma teedä küländ pallu sisust, emotsiooiq ja muu isiklik jääs varju.

Ma registiirse hindäle ka Coten-Crew miinimumi positsiooni, nii saa uuri matõrjalõ, miä teil om.

Soovi teile hääd edenemist ja jakku.

Agu

OJA om RÕNGAS

 OJA om RÕNGAS

Agu Vissel

Kõnõld 5. juulil 2024 Toruplatsi jutlusõn. Tootseni Tõnis ja Sommeri Lauri olli kullõja.

Võru Toruplats ütles/käkk muutumist.
Toruplatsiga ütles aovaim inemisekeeli umma parlast tähendüst. Tast saa lukõ, et aovaimu sisu om muutus. Välläütlemine “Võru” tähendäs parlatsõn riigikeelen ja Põhja-Eesti kiräkeelen rõngast. Kost siin sääne nimi liinal?
Liina nimi om tulnu  saksa k Werro  vai vinne k. Верро mõisast. Mille oll mõisal sääne nimi? Kunagi ammu ma esi juurõli tallõ nime üle ja mõtli lõpus nii, et inne liina tan olnu mõisa oll Põlva khk veere pääl ja Veere mõisast sai kuigi läbi tõlkmiisi “Werro”.
Saarõ Evar kirutas(1), et nime alusõs om Võro oja (parlanõ Koreli oja) ja võrõndik, egatahes vesi.
Arhiivest ja muist kotussist om timä löüdnü sändsit nimmi: Hof ferrow,  Weremoisa,  Wohro kivi (veski), Der kleine Förro Fluss (Koreli oja kotsilõ), Forro oja, Võrõng, (hauakotus), Wõrung ja viil mitmist. Oja võrõng om olnu Wõro mõisa nime alusõs.
Mu latsõiän oll inemiisil ja ka latsil võru kiil kimmält selge, kiräkiil sai koolin kah küländ ruttu selges. Tuudaigu kiräkiilt õks võõrastadi. Raamatide kaudu saadi teedä, et Põhja-Eestin kutsutas rõngast “võru”.
Edimädse klassi paiku loi ma “Kevadet” ja säält ma sai arvu, et Arnol oll rohkõmb raamadutarkust ja timä oll saanu aimdusõ, et raamadurahvas kuts  rõngast  “võru”. “Kevade” koolipildikõisi aigu 130 aastat tagasi Tartumaal  “võru” sõnna es tarvitada vai oll eriline eksootilise maiguga asi. Tuu tulõ vällä raamadu neländan pildin, ku Tuuts ähvärdäs Teelega naada “plaani pidämä” ja Arno pakk, et timä tuu Tootsiõ kotust võru. Ja sõs saa es Arno üüse maada ja vei hädäga kuuli tüninivitsa. Tuuts tiiäes  “võru” sõnna, tuu oll raamadu sõna. Nii sai ma ( 50-dide lats Võrumaal) arvu edimädse lugõmise aigu ja arva siiäni.
 Lõuna-Eestin inemiisile nakas  “rõngas om võru” tiidmine tulõma aolehtiga tsaariaigu. 20 aastasaal võeti joba Võrumaal  jutus, et Võru liin om rõnga liin.
Arhitektel om olnu platsi joonistamise võistlus 1999,  2000 ja 2015 aastal. Edimäidsi aastide võitja omma olnu Tormiste Villem, Valgu Veronika ja Kadariku Ott - noorõ näide stuudiumi lõpuaastil.  2015 aasta võistlusõst omma jäle netin nätä(2) ja zürii soovituisiga üten 2019. ka valmis ehitet. Vällämõtlõjist nimmätäs kõgõ sakõmbalõ Tormiste Villemit (s. 1975).  Tormiste om ka muusikamiis ja reisimiis. Rõnga muudu säet torrõst Võru keskplatsi pääl ütles, et sääne piäs olõma liina müübli. Ja timäle, Põhja-Eestin kasunulõ om loomulik, et võru om rõngas. Tuukõrd, 2015 aasta võistlusõlõ saadõtust viieteistkümnest tüüst kolmõl om teemas rõngas.
21 aastasaa vaim om muutumine ja tan platsi pääl muutumise “loogikat” näütäs  rida: oja => rõngas => toru.
__________
(1) Evar Saar. Võru nime päritolust. https://keeljakirjandus.eki.ee/535-540.pdf
(2)  https://arhliit.ee/wp-content/uploads/2015/03/protokoll_loplik_voru.pdf

 

ŠAMAANIREISI SÄÄDMISEST

Agu Vissel

Kõnõld 5. juulil 2024 Toruplatsi jutlusõn. Tootseni Tõnis ja Sommeri Lauri olli kullõja.

Egatsuku globaalsit ja kohalikõ häti kuulutadas, aga üts osa turismist või saia inemiisi herätäjäs ja pästjäs. Suurõmb osa turismi eläs kah säänest samma copy/paste kõrdusõga ahvitarkust, minka mii umma egapäivä elämi ja millest Tootseni Tõnis om paksu "Ahvide pasteet" kirutanu. Sändses jääs ka  poolõpääväne huvireis vai mii tunni pikkunõ "Mii liin, Mii kiil" tan platsi pääl. Ahvitarkusõst korõmbalõ jõudmise tiiots vai tulõvadsõ tarkusõ idukotus om Ulvil tulõtõrjõ torniga huunõ edimädse kõrra pääl, reisifirman.

Šamaanireis vai vahtsõ sünnütämise müsteerium om sändsesama mahu ja mustriga ku reis Kreeka- vai Egiptimaalõ. Ega Egiptusõn käümine parlast muudu ei muuda ahvi inemises. Muutusõs olulie om reisikõrraldusõ mustri - ku pikk tii, ku pallu inemiisi, kui inemise kokku saias,  kui süüümine  ja magamine kõrraldõt, kost raha võetas ja mis kygõ päämine - kuimuudu sõnnu,  juttu ja muud tiidüst liigutadas, et inemise asja man püsüs, tüllü ei lähäs jne. Et Egiptpimaad saas nättüs ja tervüse ma kodu agasi jõvvas. Et Tarkusõmaal saas käütüs ja terve mõistusõ man ja targõmbalt äripäivä tagasi jõvvas.

Tarkusõmaad ja  mõistusõ otsmist seletädäs mitut muudu - šamaan käü tarkust otsman tõsõn ilman, Vanan-Kreekan kõrraldadi müsteeriumõ, Herman Hessel oll Kastaalia ja Klaaspärlimäng, Vinnemaalt sai toona algusõ ODI mäng. Võro liinaplatsi pääle säeti torrõga muutumise aomärk ja platsi veeren väikene kontor kon tarvitadas inemises saamise mustrit.  

Tarkusõmaad vai Kastaaliat ei olõ maakaartõ pääl märgit. Kastaalia ehitädädäs kokku ütskõik kon, kohe tarkusõ otsja inemise ummi tarku hätiga ja mõistligu kõrraldusõga pää kokku pandva. Ku hulga otsõ omvajja kõrraga kokku sõlmada reismise jaos? Löüdä inemise: a) tahtva saia Egiptussõ; b) kellel om sõidus ja elämises raha; c) saava tüü mant, kotust, muist kohustuisist priis; d) kallendri aig, miä passis kõigilõ; ...n)?.

Vanarahvas ütles, et kõrdamine om tarkusõ imä. Vahtsõnõ tiidüs om, et tarkusõimä nakkas lagunõma (sünnütämä vahtsõt) ku Tarkusõ Kastaalian om sõlmat sändse asja:

a) Tarku hädäliidsi om umbõs 25. b) hädä seletämises, vaidlõmises ja vastusõs võetas vähembält 3-4 üüpäivä. Tähtsä om elukõrraldus, magamine(1). Vahtsõnõ asi sünnüs tarvilikõ köüdüssiga närvivõrgun paika, saa inemise osas nii pikän müsteeriumin. Poolõ tunninõ asi lät ütest kõrvast sisse tõsõst vällä. Vahtsõnõ tiidüs seletäs - maatõn puhastas konsolidiirmine suurõ osa juhuslikku meelest minemä. Uus saa inemise osas sõs, ku om inemise jaos tähtsä mitu päivä järjest.

25 vai kats tosinat inemist ja 3-4 üüpäivä om optimaalnõ. Vähämbä arvu inemiisi süntees saa rutõmb valmis a tarkus sünnüs lahjõmb. Ku rohkõmb tarku tulõ kokku uma hädäga, saa müsteerium targõmb, võimsamb, a aigu kulus vällä jõudmises rohkõmb. 50 inemist saava valmis nädäliga. Aga suurõmb kõrraldus lätt mitmast otsast keerulidsembäs.

Kastaalia ehitämises vai otsmises kutskõ appi  pikäreisi kõrraldajit, ohvitsiire ja rokitähti olõ ei vajja.

Kastaalia ehitämises vai otsmisõs kutskõ appi pikäreisi kõrraldajit, ohvitsiire ja rokitähti olõ ei vaia.

____

(1) https://betshy.com/2023/12/04/the-mystery-of-memory-consolidation-how-our-brains-secure-our-memories/

Kotler&Wheal

 Naidõ mõttide ja kahtluisi peräst pöörä ma sugupõlvõ võrra  noorõmbide manu. Suvõl 2024 lövvi üte raamadu, kon sõnnuga seletüs tulõviku teemal om ant parembalõ  ku Štsedrovitski, Maslow ja Tammelol ja näidebseletäjil seeni õnõstunu. Steven Kotler (s.1967) ja Jamie Wheal  (s.197(1?)) omma 2017 saanu valmis paksu 319 lk raamadu, miä 2024 ilmu eesti keeli päälkiräga “Tulevargil”. Taan raamatun om seletädü kui ahvitarkusõ mant om võimalik jõuda peris inemise ilmamuutmisõ tarkusõ olõkilõ - nigu vastus Tootseni ja Mällo iroonialõ. Nisama om tan juhatus, kuimuudu olõs võimalik säädi ODI mängu müsteeriumi püsümine, millest mitusada veterani üle ilma viil arutasõ ja unistasõ. Nisama om tan juhatus, kuimuudu Maslow eupsüche ja Tammelo intertemporaalnõ õiglus om võimalik.

Tallõ raamadu edimäne päätükk algas, kuimuudu psüühika muutmise tarkust tarvitadas USA merejalaväe eriüksustõn ja lätt edesi - kuimuudu tallõ tarkusõga Google firma maailma ärvõitsõ. Raamadu lõpun edesisuunamise nimekirän om 377 kotust palluside pikki kommentaarõga.

Vähämbält kats rita om tan raamatun kirämeistre muudu geniaalsõt, kats vällälöüdmist. Edimäne om tegelt üts sõna - päälkiri - “Tulevargil”. Seo om otsapiten Prometeusõ tulõvargusõ müüt. Raamatin om Prometeuse tulõ “liigutamine” jumalide mant inemiisi kätte üts paari leheküle pikkunõ muinasjutt. Maaimaloon om ta inemise edimäne ja kõgõ tähtsämb leiutus, tallõ algus oll kavva inne keele ja tävve mõistusõ tulõkit, tan loon oll väega pallo järkõ ja pikkus ligi sada tuhat põlvõ, pallu miljonit esivanõmbit. Taa päälkiri ütles,  et seo teema om läbi aigõ kõgõ korgõmb “raketitiidüs”, tõisist kavvõl iinpuul jalgupääl olõk ja minek. Aoviidüsse vai copy/pastega olõ ei siin asja. Panõ kõrras kirjä päälkirä-sildi, minka 100 aasta joosul tarkusō müsteeriumi om kutsut: Hessel oll “Klaaspärlimäng”, Štsedrovitskil oll ”Mäng”, Ruttasõl oll “Mõttõtalgu”, Kotleril&Whealil nüüd viimäte “Tulõvargil”. Viimäne kutsõ - tulõvargile minekis om õks kõgõ vägevämb. Ekaütte nii ei kutsu, egaüts nii mõtlõgi ei. Üte söögivahega, eski paariga taad ei tii. 

lk 66. om niiviisi: “…inemiisi loomingulõ oppamisest olõ ei kunagi eriti asja saanu. Tan om ka peris lihtnõ põhjus: mi tahami opada mõistmist, a tegeligult piäs püüdmä opada meelesaisu.” Om vahe? Meelesaisu sisse ei vii tavassanu kommunikatsioon.

Üts kahtlus om tan, kõgõ häädüse man - ütsi kaasi vahelõ om kirutõt liiast pallu. Kats jaku võinu olla, edimäne tegevüsemüsteerium ja meditatsioon, tõõnõ elektrilainide ja rohtõga meele mõotamine. Kuigi äijjukeemiat seletädäs nail neläl küländ üte mustriga, sõs viimätse katõ mant või pelädä ka halva. Ütsi kaasi vaihõl  tüküse naa kats puult segi minemä.

Ukrainlaisi pilt

 Mul oll plaan siin panda kirjä viis valgustusvaimu ehitäjät, kiä omma täütmän tellingitega viimäst viirt “inemise seen avastõt jumala suuurusõn mustan mulgun.” Oll mõtō nimetädä viiendäs illaskine ukrainlaisi «Новая архитектура человечества.» (2021). Ku jõudsõ kijäpandmiseni, naksi kahtlõma - ku häste ma toimõ tulõ. Kuigi ma arva hinnäst tundvat taa teksti tagamaid peris sügävält, 12 tegijä seest Levintovit ka isiklikult, sõs võru keeli seletäden või must saia essütäjä. Selle, et keele mäng om ukrainlaisil väega korgõ, nä tarvitasõ vinne kiilt tulõvigu sõnnu ja viguridega. Ma arva, mullõ esi jõud sääne kiil peräle. A tõlkmine eesti vai võro kiilde tulõ mul puust ja kirvõga. Kas võimalik lugõja mõist hinnäst mõtõlda selgembäle tulõvigu kiili sisse? Tulõvigu mustride sisse?

Mul püsüs meelen, et aastanummõr om 2025. Ma tiiä, et ma saa ei siin olla määnegi tarkusõ vahejaam. Usu, et võimalik lugõja om ka nipallu tark, et ku seo tekst tälle ei putu, sõs seo tälle ette ei jääki.  Vai pand aigsalõ käest är. Aga ku putus, sõs lugõ sedä viimätse ao viisi - sugidõn ja võimõndadõn sündsit kotussit - Google, Bingi vai muu vajaliku riistaga. Parlatsõl aol om tan tõlkmise jaos udujõnks muiduki ka slaavlaisi sõa peräst, taa haigõ kotus või jäiä segämä viil aastis.

Tegejide siän om tan ukrainlaisil  mitu arhitekti, toda mõttõviisi usu uma ulli pääga hädäperäst arvu saavat. Julgus kaos naidõ tegejide poeessia mängu peräst - naa slaavi põhjaga vanameistreq tunnistasõ umas põhikeeles poeesiat. Seeniolõmada tuõvikumustri, seeniolõmada slaavi synnuga - ma piäs nakkama tõlkma. Kuvõrra võro keeli tulõvadsõst mõtõldas vai kynõldas? “Seo raha iist ma joht säänest jahti ette nakka ei võtma!” - nigu misso-miis ütel. 

Tammelo-jutu lõpun sai joba nimmätüs naidõ ukrainlaisi tulõvikuarhitektuurist sääne ühendüs: «человек»=«всечеловечество». Sändse ärseletämine kujunõs  parla pikäs egan keelen. Kas tulõvikun saa hindästmõistõtavas?

Võru vaimu jaos om oluline ukrainlaisi tulõvikuarhitektuurin kinnitüs, et tulõvadsõ alustus sünnüs väiksin grupõn. Nafta ja ravva pääl copy/paste taktin kasujat tenoloogiat ja majandust kandva miljoni ahvi, aga eka vahtsõt mustrimuutust kand kümmekond kokkupandut pääd.

Naidõ mõttide ja kahtluisi peräst pöörä ma sugupõlvõ võrra  noorõmbide manu. Suvõl 2024 lövvi üte raamadu, kon sõnnuga seletüs tulõviku teemal om ant parembalõ  ku Štsedrovitski, Maslow ja Tammelol ja näidebseletäjil seeni õnõstunu. Steven Kotler (s.1967) ja Jamie Wheal  (s.197(1?)) omma 2017 saanu valmis paksu 319 lk raamadu, miä 2024 ilmu eesti keeli päälkiräga “Tulevargil”. Taan raamatun om seletädü kui ahvitarkusõ mant om võimalik jõuda peris inemise ilmamuutmisõ tarkusõ olõkilõ - nigu vastus Tootseni ja Mällo iroonialõ. Nisama om tan juhatus, kuimuudu olõs võimalik säädi ODI mängu müsteeriumi püsümine, millest mitusada veterani üle ilma viil arutasõ ja unistasõ. Nisama om tan juhatus, kuimuudu Maslow eupsüche ja Tammelo intertemporaalnõ õiglus om võimalik.

Tallõ raamadu edimäne päätükk algas, kuimuudu psüühika muutmise tarkust tarvitadas USA merejalaväe eriüksustõn ja lätt edesi - kuimuudu tallõ tarkusõga Google firma maailma ärvõitsõ. Raamadu lõpun edesisuunamise nimekirän om 377 kotust palluside pikki kommentaarõga.

Vähämbält kats rita om tan raamatun kirämeistre muudu geniaalsõt, kats vällälöüdmist. Edimäne om tegelt üts sõna - päälkiri - “Tulevargil”. Seo om otsapiten Prometeusõ tulõvargusõ müüt. Raamatin om Prometeuse tulõ “liigutamine” jumalide mant inemiisi kätte üts paari leheküle pikkunõ muinasjutt. Maaimaloon om ta inemise edimäne ja kõgõ tähtsämb leiutus, tallõ algus oll kavva inne keele ja tävve mõistusõ tulõkit, tan loon oll väega pallo järkõ ja pikkus ligi sada tuhat põlvõ, pallu miljonit esivanõmbit. Taa päälkiri ütles,  et seo teema om läbi aigõ kõgõ korgõmb “raketitiidüs”, tõisist kavvõl iinpuul jalgupääl olõk ja minek. Aoviidüsse vai copy/pastega olõ ei siin asja. Panõ kõrras kirjä päälkirä-sildi, minka 100 aasta joosul tarkusō müsteeriumi om kutsut: Hessel oll “Klaaspärlimäng”, Štsedrovitskil oll ”Mäng”, Ruttasõl oll “Mõttõtalgu”, Kotleril&Whealil nüüd viimäte “Tulõvargil”. Viimäne kutsõ - tulõvargile minekis om õks kõgõ vägevämb. Ekaütte nii ei kutsu, egaüts nii mõtlõgi ei. Üte söögivahega, eski paariga taad ei tii. 

lk 66. om niiviisi: “…inemiisi loomingulõ oppamisest olõ ei kunagi eriti asja saanu. Tan om ka peris lihtnõ põhjus: mi tahami opada mõistmist, a tegeligult piäs püüdmä opada meelesaisu.” Om vahe? Meelesaisu sisse ei vii tavassanu kommunikatsioon.

Üts kahtlus om tan, kõgõ häädüse man - ütsi kaasi vahelõ om kirutõt liiast pallu. Kats jaku võinu olla, edimäne tegevüsemüsteerium ja meditatsioon, tõõnõ elektrilainide ja rohtõga meele mõotamine. Kuigi äijjukeemiat seletädäs nail neläl küländ üte mustriga, sõs viimätse katõ mant või pelädä ka halva. Ütsi kaasi vaihõl  tüküse naa kats puult segi minemä.

Ilmar Tammelo

 EESTI JA MAAILM OLÕS SAANU OLLA PARÕMB Kitüjutt Tammelolõ

Fantaasia - olõs Ruus saanu presidendis, olõs Eesti 100. juubel ja maailm olnu targõmb.

Alustusõs aastast 1991 – väliseestläse naksi Eestin käümä. Taagepera seminäri jäi mul minemädä juhusõ peräst, a Uno Ruusi (1926-2000) “Vapu rahvidõ ideoloogia” seminärin ma naksi käümä, vabakullõja muudu. Pallusidõ kraatõga Ruus juhat meid lugõma Milli ja tõisi, inglise keeli tull lukõ. A mullõ oll uudis ja läts huvitavas, ku teemas tull Ilmar Tammelo (1917–1982). Tammelot om kitet Eestimaa kyiki aigu targõmbas juristis ja pallosin ülikoolõn, kon tä peräst opas ja muid asju ai, oll nisama väega oodõt ja kitet. Peeter Järvelaid om timäst pallu kirutanu.

Ilmar sündü Narvan, esä ja imä olli koolioppaja. Esä sai vabadussõan 1919. surma. Imä pidi poisi tüü manu üten võtma, oppus jäi poisile miilde ja tä panti kooli nimekirjä. Opmine läts ka ildaba häste, a mitu aastat oll tuberkuloosi peräst paus. Nii jõudsõ Tammelo ülikuuli juura pääle 1937.  

Ruus selet pallu Tammelo tarkusõst, kuis tä algusõst pääle ülikoolin professoridõga võrdsõlt õigusõst kirut ja kynõl, kuis tä viitteist kiilt mõistsõ, kuis sõa keeruliidsil aol ega aasta vahtsõ õigusõ opsõ: eesti-nõukogu-natsisaksa-päälesõa saksa. Edimäne kõrd lõpõt Tammelo ülikooli Tartun nõukogu aigu 1941. a saksa aigu toda es tunnistõda. Edesi tull mitu kõrda määnegi vikur, tull mitu kõrda tõestada. Tammelo sai saksa aigu 1943 stipendiumi Freiburgi ülikuuli ja peräst sõta Heidenbergin, pikembält Austraalian ja Austrian.

Pikäst Tammelo ülikuulõ riast olulidsemb oll Ruusi jutun seletüs tulõviku eukraatligust riigikõrrast. Tammelo oll opanu, kui demokraatlik kõrraldus om puudulik ja tulõ säädi riigin tarkusõ võim. Eukraatia piäs tulõma esi hindäst, ku säädüse omma targalt paigan. Eestil om võimalik nüüd alustada vahtsidõ säädüisiga. Eesti sütitäs eukraatliku tarkusõga edenemä terve ilma, selle et Tammelo tudengiq maailmaülikoolõst omma nüüd soliidsõ autoriteediq. Ruus uskõ, et nii saa. Käändmise aig oll kyigilõ nätä. Peris hää oll tedä kullõlda. Kuigi kygõst loogikast es saa arvu. Ma olõtus oll, et Ruusi jutt või täüde minnä. Mul oll meelen mynõ aasta tagunõ ODI selgüse luuminõ. Ku pandas ODI muudu aktiivsus Ruusi muudu projektiga käümä, sõs sünnütedäs sääne eukraatia paika edenemä. 

Mu arust oll meil Ruusi seminär läbi saanu, ku Eestin läts käümä presidendi valimine. Uno Ruus tahtsõ ka presidendis - ma ei mäletä inämb, kas ma kuuli toda timä hindä käest vai lehti seest. Üts vai kats kõrda ma käve ka timä kutsut poliitilise maiguga kitsamban kuunolõkil. Mul es kujnõ timäga lähembät läbisaamist, ma jäi presidendikandidaadist kipõn kavvõmbalõ. Peris ammõtlikus kandidaadis Uno Ruus es saaki, täl es tulõ registiirmises tarvilikkõ 10000 allkirjä kokku. Ega päiv sündü tuukõrd midägi vahtsõt ja olulist, Tammelo ja eukraatia teema jäi mu jaos tuukõrd takkapoolõ.

Kümme aastat ildaba ma näi Tartun Ülikooli 1 raamatupoodin Ilmar Tammelo raamatut “Õiglus ja hool”. Naksi sääl seminärist sündünüt tutvust uudistama ja tuust sai mullõ siiämaani üts tähtsä raamat. Tuukõrd lövvi  edimädse minutiga lk. 23 mõttõ, midä Ruus olõ es seletänü. Sääl om alapäälkiri “Humanitarism ja uus Valgustus”.  Tõsõn lõigun om miiviisi:

“…intertemporaalse õiglusõ probleem. See on õiglus, mis hõlmab mitte ainult tänaseid, vaid ka tulevikus, isegi väga kaugel tulevikus elavaid inimesi.”

Ma osti tollõ raamadu är, ei mäletä inämb kas kõrraga vai mõni järgmine kõrd. Raamat om massnu 106 EEK. Taa raamat sai ostõtus taa lausõ peräst - et meil om vastutus tulõviku iin, väega kavvõn tulõvigun elävide inemiisi iin. Niiviisi ma ütlesi parla taa mõttõ ummi synnuga.

Või olla, et taalõ Tammelo ütelüsele andva jõvvu naaq riaq, miä ette ja takka omma säedü. Tammelo tekst om mu arvamisõ perrä säet väega korgõ keele ja kirä mõistmisega. Kuigi - suur osa tekste tan raamatun omma ümbre pantu saksa vai inglise keelest, nigu tä välismaal kirut. Tä pidi naid ja mitmit muid kiili mõistma kah väega häste tarvita, pääle emakeele. Tammelo noorõpõlvõ tahtmine ollõv olnu luulõtamine. Edimädsel kursusõl ollõv timä huvi olnu luulõtamise teooria, analüüs. Majandusliku perspertiivi jaos tull juura stuudium. Targa ütlese - luulõtamine ollõv synnu kaosõst selgüse välläkasvatamine. Loomulik om sys sääl kujupilte tarvitamine, kon asi tulõ ilma nigu tõenäoga pilve seen. Tammelo tekstiq ommaq mu meelest täpside synnuga paika sünnütet, nigu muistsõ piramiidi.

Tammelo tsäpendüse näütämises annami siin mõttõpunkti  timä lk. 23-35 kotsilõ, kon päälkiril  “Humanitarism ja uus Valgustus”i:

• Demokraatia ei tüütä häste kongi. Eukraatiat om vajja. Riigle jäägü ainult tuu miä täl jõukohanõ.
• Majandusidee om vanas jäänü. Kas avitas võrdsus?
• Pärit kultuur vaja üle kaia. Olnu targaq saa es nätä tämbäst.
• Vahtsõq valgustusõ iistkõnõlõja!?
• Vahtsõnõ valgustus - köüdet tiidüsega
• Tiidüsoppaja-revisjonist
• Tohi ei pelädä suurt
• Pagmatism?  ei
• Mitte alati Sokrates. Kotussilõ vajja Hipokratest.
• Olõvik ja tulõvik pääväkõrran inne, minevik peräst.
• Inemine tohi ei olla parasiit.
• Puudulikult luudu parandamine.
• Häti tervestegemine.
• Suurõq a piirat häädüseq <> õigstõt vajdusõq.
• Õigusriik? Inimõigusõq?=>valgustõt mõistus!?
• Ülesandõq valgustusõlõ? Õiglusteooria mutel. Universaalnõ kiil maailmaplaanitsõmises. Formaalsõ ja materjaalsõ olõmise ütenkoon seletämise kiil. Loomuõigusõ ja õiguspositiviste vastaossusõ tasandamine.
• Edu ja takistus. Herakleitusõ ikk om suurõmb Demokritosõ naarust. Edesi, suuri sammõga!

2024. septembri. 

Viimäte kuus aastat tagasi sai taa tekst, miä siin iinpuul loetus audiofailis, et mynõn kotsil kon kõlbas ette mängi. A olõ es vajadust vai võimalust tedä koski ette mängi. Kobisti sys kipõn ja säädse, nigu nüüd sai. 

Vahepäälse ao joosul om kogunõnu vahtsõt, midä olõs vajja kirutada taha Tammelo kotsilõ manu.

Kõgõpäält - tuu mineväkõrranõ alustus, et Uno Ruus olõs 90-dil saanu Eestile ja maailmalõ Tammelo muudu eukraatiat ja intertemporaalsõt vastutust opada ja maailm olnu ülepää tuuga nüüd parla paremb - om lihtsalt didaktiline hüperbool. Teoreetiliselt õigõ, a reaalsusõn jäi väega palju eukraatia poolõ püürdmises puudu. Inemiseq jo es tiiä taad eukraaiat, raamatki tull 10 aastat pääle valimisi viil. Tuu Ruusi lootus oll säänesama utoopia tuukõrd nigu provva Lepä Esteri soovitus Lauristinilõ tuukõrd pöördä Eesti Steineri kolmõvoldi mustri poolõ. Ega asja elluminekus vajja õks mitmide ja aju ütentegemist.

Ütles viil tollõ alapäälkirä kotsilõ, midä Tammelo oll pandnu -“Humanitarism ja uus Valgustus”. Tan on säänesama mõtõ, nigu Schweitzeri kultuurifilosoofian, et vahtsõnõ renessanss piät tulõma.  Kas ei tulõs mitte mõtõlda, et valgustus om õks tuusama, miä 500 aastat tagasi alas, aga ta om olnu katõ veerega vai katõ kiirusõga, lihtsa loodusõ valgustusõ seletüs tull virka, keerulidsest tull aigupiten; kivest ja ütleme keemiast tull virka a inemisest ja mõistusõst tull valgustõt tarkus aigupiten. “Humanitarism ja valgustusõga valmisjõudmine” võis niiviis seleteden olla päälkiräs. Vahepääl, Steineri ja Tammelo aigu ja terve eelmine aastasada oll valgustusõ keerulise teema - inemise seletämise - osan psühholoogõl “Pandora Matroska” muudu lootusõ-essütüse rida. Lihtsa - kivve - metallõ- nafta jne osan oll kipõ arõnõmine, a inemise oppusõn oll Pandora Matroska vai tapsembäle “Käkit Pandora Matroska”, selle et inemise hindätarkusõ puudus tull harva jutus.

Intertemporaalsõ õiglusõ (vastutusõ) kotsilõ. 

Mõtõ om hää. Tan om muiduki pallu seletämist ja mõistatamist - ku kavvõlõ mändse kaalu ja usaldatavusõga sääne õiglus küünüs, mändsen teeman kuvõrra om võimalik jne.

Aga nisama tulõ teemas ka interlokaalnõ vastutus ja olõmine  - inemise jagu, miä egalütel naha seest lähembäle vai kavvõmbalõ küünüs. Ukrainlisi seletüsen tulõvikuinemisest üteldäs et inemine om lahutamada inem-kõgõsusõst. («человек» ja «всечеловечество»).  Interlokaalsusõ mõtõ tulõ mängu ka 4E mõistusõseletüse man. Sõs tulõ jälki seletä - ku kavvõlõ mändse kaalu ja usaldatavusõga säǎne õiglus ruumin küünüs, mäntsen teema kuvõrra om oluline jne.

Tammelo seletüs omgi vast üts targõmbit/selgembit Eesti juurõga seletüisi 20. aastasaa elu kotsilõ. Timä kotus om kõrvuisi Schweitzeri “Kultuurifilosoofiaga”.