INIMENE alfa3 2021_12_11 referaat

 Polüloogiline väekõnelemine

(Agu Vissel. 11.dets.2021)

2021 aasta augustis vornistasin "Uma Leht" jaoks väekõnelemise teemal mõtte: https://umaleht.ee/article/toruplatsi-platoni-akadeemia/ Oktoobris kordasin Stedingi majas seda mõtet kui üleskutset - hakata artendama inimeselähedast "polüloogilist väekõnelemist". Mõnikord varem olen ma sama teema puhul kasutanud nimetust "sotsiaalne jooga". Sellised nimetused om minu enda leitud.
Asjassepuutuvat kogemust nimetavad minu kaasvõitlejad-veteranid: 

organisatsioonilis-tegevusliku mäng (Организационно-деятельностная игра (ODI)) Venemaal,  nagu G.P. Štšedrovitski eestvõtmisel Moskva Metodoloogilises Ringis (MMR) loodi.
mõttetalgud.  Eestis nimetavad veteranid ennast praegu Talgujate klubiks ja praktikat - mõttetalguteks.

MMK inimestel eelnes ODI käivitamisele 1979 aastal veerand sajandit tõsist eeltööd. Valdo Ruttas sai nendega kontakti kohe ODI-de alguses, tal oli kogemus kümmkond aastat arendust kõrghariduse "inimesenäoliseks" muutmisega. Eestis me kasutasime üldistust - kollektiivse mõttetöö vorm. Venelaste taotlus on professionaalne loogika - üldistav määratlus kõlab системная мыследеятельность. Omamoodi paradoks ilmneb venelaste juures - nemad töötasid tegelikult välja selle stiili või lausa aparaadi, milles kujuneb inimeste võimeid sünteesiv vägevs polüloog. Samas ei pea nad oluliseks seda väge või sünergiat, mis inimeste vahel saavutatakse, nende tähelepanu on loogilistel skeemidel, mis sellises praktikas ilmnevad.
See praktika oli umbes 15 aasta jooksul tuhandetele inimestele tiivustavaks ja pöördeliseks kogemuseks aga läänest tulevates uutes tuultes hajus seltskond. Veteranid targutavad ja nostalgitsevad seniajani, et mis see oli ja kas midagi veel tuleb jne
Paar venelaste ilukirjanduslikku seletust: Калугина Лена, naistekas, "Ее величество игра"; Александр Левинтов romaan ja seletus "Игра", "Методология!"

1.Teadvuse muudetud seisund.

Nimetasin teema "Polüloogiline väekõnelemine", sest siin on oluline teadvuse muudetud seisundi aspekt. Grupp inimesi saavutab rühmadünaamika reegleid järgides kõrgendatud energeetilise ja mentaalse seisundi, ette võetud keerulise teema lahenduse.

Ajaloolase prof. Jevgeni Vjatšeslavovits Morozovi (s.1984) raamatus "Еволюция сознания. Современная наука и dревние учения."(M-2013). lk. 140 esitatakse üldistav loetelu inimese võimalikest muudetud teadvuse seisundistest:
• meditatsioon ja mõtisklus;
• muusika kuulamine ja tantsimine;
• aktiivne loominguline tegevus;
• armastus ja seks;
• isolatsioon;
• uni;
• enesehüpnoos ja transs;
• surmalähedased ja sünnilähedased kogemused;
• süvenemine kirjanduse ja kunsti alternatiivsetesse reaalsustesse,
samuti raadio, televisiooni, filmi ja arvutimaailma;
• psühhodeelikumid;
• luupainajad, nägemused, hallutsinatsioonid ja vaimuhaigused.

Mõned nähtused selles reas on kõigile tuttavad. Teised jälle nõuavad organismi ja eriti meeleorganite mõjutamist eriliste vahenditega, Mõned sellised muutused on tervisele kahjulikud aga mõned jälle soovitud. Mõnedest soovitud seisunditest sobib eesti keeles lugeda Ilmar Tammelo (1917-1982) "Pagulaspäevikud", selles lk 47-49 "Vaimsest kontrsentratsioonist" ja lk.95-99 "Arutlus müstikast".

Meie sotsiaalne jooga/polüloogiline väekõnelemine mahutub Morozovi esitatud reas "aktiivne loominguline tegevus" alla. Asjasse puutuvad protsessid toimuvad kommunikatsioonis. Inimese kommunikatsioonisüsteeme kannavad tema organism, eriti aju, siis ümbritsev loodus ja kultuur, viimase sees on kiirenevalt tekkinud kiri, ja hiljuti mitmesugused kommunikatsioonitehnoloogiad. Siinkohal sobib tänase inimese kommunikatsioonid jagada kolmeks maailmaks:
• inimese (isiku) looduslik kommunikatsioonide maailm, loomulik kõne, nn Dunbari ruum;
• kiriatarkuse ja raamatute maailm;
• arvutisüsteemid, internet, kunstmõistusekatsetused;
Käesolevas tekstis arendatakse vaadet, et Loomuliku Kõne baasil on võimalik (ja vajalik) arendada Polüloogiline VäeKõne Maailm.  
   

Olemistüüpe maailmadeks jagamist on kasutanud Jakob von Uexküll (1864-1944) loomade puhul. Omailmad

2.Kõne maailm 4D ruumis.

Loomulik (looduslik) inimeste kõne on nii vana, kui inimene ise. Selle sisse arvame siinkohal ka sotsiaalsete loomade suhtluses kasutavad keeletasemed.
Meil, nn. kultuurrahvastel kasutavad loomulikku keelt ainult lapsed enne lugemaõppimist. Nii väidab ka Valdur Mikita. Meie, palju aastaid kirjatarkusel põhinevas koolides käinud inimeste kõnepruuk on enamasti tugevasti mõjutatud kirjatarkusest ja “raamatuloogikast”. Tegelikult saab TV ja teiste kanalite kaudu mõjutatud ka väikelaste kõne ja käitumine.
Inimestele iseloomuliku keerulise süntaksilise keele kujunemisest esitab sisukaid hüpoteese Vilayanur Subramanian Ramachandran s.1951 “The Tell-Tale Brain: A Neuroscientist's Quest for What Makes Us Human, 2010”
Loomuliku kõne ajastu inimese käitumisilma/ruumi saab tänapäevaselt materialistlikult seletada nagu kahe- (kolme?) osalist matrjoshkat:
Isiklik ruum – 1 Mina-isik.
Dunbari ruum. Inimese puhul 100-300 inimest.  Inimeste hulk, mida inimese aju suudab meeles pidada ja jälgida kui tuttavaid/sõpru nende elupraktikas ja seostes.
Keeleruum. Meie-keelsete isikute hulk. See võib olla tuhandeid ja miljoneid.     Kõnekeele ajastul ei küündinud ükski keeleruum miljardini.

Kõne maailma võib seletada kahest seisukohast.
Kõigepealt – muistse inimese seisukohalt. Muisted inimesed  jagasid oma universumi väga sageli kolmeks: Meie igapäevane omailm. Maa-alune allilm, kus on meilt lahkunud surnud. Ülemine ilm, kus on jumalad.  Šamaan oskab nende maailmade vahel rännata.
Tänapäevase kognitivistika seisukohalt   selgub inimesest mitmeid üllatavaid asju. Siinkohal ainult kaks: 1)inimese maht maailmaruumis ja 2)isikute ainulaadsus/unikaalsus.    
Esiteks: üksikisik 3D ruumis on illusioon, eksitus, võibolla ainult imik esimestel elutundidel.  Normaalne inimene saab olla ja käituda ikkagi 4D ruumis, mis on oluliselt suurem ja keerulisem tema 3D kehast/organismi süsteemidest. Iga inimene on täna (ja kogu  aeg olnud) väga keeruline süsteemide-süsteem. Inimenseks olemine on iidstest aegadest alates sisaldama peale oma organismi süsteemide ka vähemalt kahte kindlustavat süsteemi:

• keelelise kindlustuse süsteem. (Isikud, kellelt õpiti emakeel ja kes täna oma suhtlusega tagavad minu suhtlustoonuse).
• sotsiaalstruktuuri kindlustav süsteem, inimesed ja struktuurid, mis võimaldavad käitumise, arenemise jne.  

Ilma nende kahe kindlustava süsteemita inimene “ei käivitu”, ilma nendeta imiku organismist ei kujune inimest, kasvab tõenäoliselt mingi ebameeldiv loomake, mis varsti hukkub.
Loomulik on sotsiaalse inimese 3D mahtu hinnata Dunbari arvu suuruseks (umbes 150). Robin Dunbar s. 1946 näitas, et inimestel on see neli korda suurem sotsiaalsete loomade karja maksimaalsest arvukusest. Dunbari ruumist väljapoole jäävad isikud, vähetuttavad isikud mängivad ilma välismäluta ühiskonnas suhteliselt  väikest rolli.   
Tänapäevases inimeseseletuses tuleb inimest pidada 4D aegruumi olendiks. Isiku olemist siin ja praegu määravad need mudelid ja seosed tema elus, mille on kujundanud tema minevik,  sotsiaalse tagamaa/kindlustuse süsteem, seega elab/toimib inimesega koos tema (teadlik?) ajalugu. Lisaks kuulub inimese juurde ka mingi osa ajamõõtmest tuleviku suunas. 21. sajandi ajuteadlaste seas saab üha selgemaks, et aju ja teadvust tuleb vaadelda prognoosimisülesande aparaadina. Teadlased ja muud targad rakendavad oma ajusid otseselt tuleviku prognoosimiseks. Samas toimub üsna sage prognoosimine ka tavalises laisas elus – kaasinimeste käitumise prognoosimine, kommunaalsete vajaduste prognoosiv lahendamine. David Deutsch seletab, et loov prognoosimine on aju/teadvuse/inimes evolutsiooni eeldus, selle eeldused on juba teadvuse eelsetes elusorganismides.  

Minu puhul ja iga teise isiku puhul kehtib tõsiasi, mida võib kirjas närkida  kui “võrdsust” 1=150. Et mind üksi ja eraldiseisvana ei saagi vaadata, see on lihtsalt Ptolemaioslik illusoorne mudel. Et tegelikult olen ma süsteemide-süsteem, kus mind oluliselt määravad minu keelelise ja sotsiaalse tagamise süsteemid, milles juba loodusrahvate ajastul oli sadakond isikut ja tänapäeval arvatavalt rohkem. Ma olen ise teinud enesevaatlusi ja teste – minu Dunbari ruum (omailm) haarab pensionipõlves umbes 100 isikut minu episoodilises mälus. Praeguses pensionieas on nii. Aktiivses eas oli ehk poole rohkem, lapsepõlves arvatavalt vähem.
Samas:
Mina, minu omailm on tsentraalne, endaküllane ja ülima väärtusega olemine. Poeet on öelnud: “Iga isik on võrdne Universumiga”.
Saab öelda, et kõik inimesed on üksteise jaoks mõistatused, mille Dunbari arvu 150 mahus suudab täiskasvanud terve inimene seada enda jaoks sidusasse mustrisse. Tegelikult saavad ka Dunbari arvu raames ainulr väike osa inimmõistatusi   adekvaatselt äramõistatatud, suur osa sobitub minu omaruumi mustrisse illussoorselt. Aga eksihinnangutes  polegi enamasti lugu – peaasi on minu ladus elamine (käitumine) kuni minu surma saabumiseni. Ses mõttes on nii adekvaatsed kui illusoorsed lahendused minu omaruumi mustris üheväärsed. Peaasi, et ma suudaks/oskaks käituda, kuni vaja on käituda.  

Isiku unikaalsus.
Üsna elujõuliselt käibib nn "puhta lehe" intuitiivne oletus. Kõik lapsed sünnivad “puhta lehena” ja sellele põhjale kujundab kasvatus ning saatus inimese teo ja näo.
Tegelikult on vastupidi – juba sündides pole lapsed puhas leht vaid igaüks väga eripärase bioloogilise alusmaterjaliga,  ning kuigi keelelise  ja sotsiaalse kindlustuse/ülesehituse süsteeme võib pidada peres/koolis/riigis samasuguseks kõigile, siis elades isikute eripära pigem kasvab kui niveleerub.
Puhta lehe nägemuse kriitika on esitanud  Steven Pinker  THE BLANK SLATE.  The Modern Denial of Human Nature. (2002) 616 lk.
Sarnaselt puhta lehe kontseptsiooniga kestab inimeseõpetuses monoteistlike religioonide järelkaja – Jumal lõi inimese oma näo järele, patuse maailma mõjul kujunevad nad omanäolisteks patusteks/jumalasalgajateks.
Aju-uuringud näitavad ajude suurt varieeruvust, eriti inimesele ainuomaste uuemate struktuuride, neokorteksi osas. Elava aju täpseid atlasi tehnoloogia veel ei võimalda, umbes 5 korda tarvis magnetresonantsi ja teiste skannerite lahutusvõimet parandada, et saada peen pilt suuremast ajupiirkonnast. Peen pilt saab kätte ehk 1cm3 mahus, terve aju pildid on seni suure pikseliga.
Täpseid ajuatlasi on seni tehtud laibaajusid uurides. Fogti-Brodmani meetodil, nagu Lenini ajuslaide uuriti ja atlasesse seati, selgub suur varieeruvus, eriti neokorteksi osas. Kümmekonna aju valimi piires uurides on selgunud, et ajusõlmedes neuronite arv erineb isikuti üle 10 korra, ehk üle 1000%. Suurimat erinevust olen mina leidnud kirjasõnas 4000%.     
Inimeste loomused ja käitumine on väga erinevad, juba geenidest kantud ajustuktuuride alusmaterjalid on sündides erinevad, elu joooksul erinevused ei vähene. Kultuurist ja elujuhtumistest ajendatuna kujuneb väga lai spekter käitumismustreid. Aegade jooksul levib inimeste seas mitmeid erinevusi siluvaid müüte – religioosseid ja parteilisi. Ajuuuringud kinnitavad pigem erinevuste sügavaid juuri. Ratsionaalsel maailmaseletusel seisab ees raske ülesanne  - tagada sidus käitumine erinevusi täis “globaalses” külas. Paratamatu erinevuste buketi silmas pidadamine annab täiendava aspekti Dunbari arvule ja paradoksile 1=150. Inimese ajul on kujunenud võime arvestada sidusalt igat MINAt kuni 150-pealises inimkarjas. Suuremate inimhulkade puhul on paratamatult keskmistavad empiirilised praktikad, millega kaasneb paljude “keskmisest Minast“ hälbivate isikute survestamine.  
      Eelnevad 950 sõna või 7000 tähemärki kannavad seekord lühikest seletust: muistne Kõne maailm 4D ruumis.
Sellised maailmad olid inimestel muiste enne kirja sündi;
umbes nii kordub see tänagi väikestel lastel enne kirjaõpetust;
sellist kihi rudimente märkab terav taju  ka kaasagses  täiskasvanute maailmas.

3.Kirja, Raamatute  + KunstMõistuse maailm

Ki,Ra+KuMõ maailm sai alguse kirja loomisega mõned tuhanded aastad tagasi, viimased aastasajad on see väga jõudalt kosunud, ka Eestis on see  (kommunikatsioonilise) käitumise tooniandjaks juba mitu põlve. See on meile igapäevane ja enesestmõistetav. Käesoleva teema jaoks toon välja mõned punktid, võrdlevalt Kõ-maailma suhtes. Kasutan seejuures MMK seltskonna Meerovitš-Štšedrovitsky süsteemse mõttetegevuse baasskeemi jaotust. 

(Seda tabelit täites mõistsin, et neid minu mõtteid siin ei saa aastal 2021 pidada kuigi targaks ega adekvaatseks. Paremal juhul on selles kaudne vihje kaasaja oludele ja adekvaatsele mõttele. Kolm saamatust on ses tabelis: Esiteks lõpetasin ma TRÜ füüsika aastal 1980. Ma tegelilult ei valda 21. sajandi füüsikat ega loodusteadusi. Teiseks on ka Meerovitš-Štšedrovitsky süsteemipõhi täna küündimatu/nürivõitu. Kolmandaks on võrdlus tabeli keskmises (kommunikatsiooni) reas seni väheteadvustatud, kuigi kannab minu põhiväidet. Loodetavasti saab teema ladusama kirjelduse üsna pea.)

4.VäeKõne polüloog.  

Iga Inimene on
150-pealine omailma kari
keelest seotud ja sünteesitud
universaalne mõistatuste lahendaja ning rakendaja
Iga on oma õnne tipp
igaviku mõõt
sündi ei mäleta, surmatundi ei tea

Nutikus leidis toona välise mälu-võimendite tee,
läbi kirja/raamatute kunstmõistuseni
Inimese elav kõne
hoidis sokraatilist logost.
Ei olnud tookord vaja tihedamat kõnet
inimene tavatseb astuda
ühtejalga aasta- ja eluringiga

Ammu on aeg äratada
kirja/raamatute varjust jälle kõne
lasta  logosel väidelda

• söögivahet seitsmel häälel
• sädet lisada enne igat ringi
• et peaks piip ja prillid... 

Seletus viimasele 6-realisele kalanbuurile.
1. (söögivahet seitsmel häälel) Aju suudab korraldada (tähele panna, lühimälus pidada) ainult ühte juttu/teemat. Kõnelda või kuulata. Aga keskmälus suudab aju korraldada kuni 7 inimese vaidlust, hajutades mõnele tunnile, (söögivahele.) 8 või rohkem inimese puhul – vaidlus või polüloog “läheb lõhki”.
2. (sädet lisada enne igat ringi) Jätkamiseks peale (söögi)pausi  on vaja täiendavat lisasädet. Ilma selleta saabub küllastus, eelkõneldu otsitud kordamine.
Süntees saabub 7 (või rohkema) söögivahe järel. Vahepeale jääb mitu öörahu.
3 öö-päeva on tarvis jätkata, sest nii pikalt kestab kindlama püsimälu kujunemine, kindlate uute sünapsite tekkimine ja kosumine neuronvõrgus.
3. (et peaks piip ja prillid... ). Oluline on otsus pühenduda, vajadus saavutada, ehk positiivne stress. Ajaviiteks, korraks läbi käia, püüda teha kiirkorras… ei saa.

Veel kord.
 VäeKõne polüloog on:

• seni vähetuntud muudetud teadvuseseisundiga Omailm; 
• seda saab võrrelda muistse šamaanireisiga tarkuste maailma.
• või libahundiks käimisega.

VäKõPo asend elukorralduses on sarnane kui Yuval Harari viimane õppetund “Meditatsioon” raamatus “21 õppetundi 21. sajandile”
Harari tehnika on meditatsioon ja tema isiklik rütm elukorralduses 2 tundi mõtelust päevas + 1-2 kuud aastas laagris, treeningrühmas.
VäKõPo puhul on rütm üks söögivahe nädalas 3-7 inimese polüloogi + 2x1nädal aastas 20+ inimese väekõnelusi.

Meditatsiooni puhul käiakse muudetud seisundis ära ka igapäevasel mõteluses (rituaalis).
VäKõPo puhul iganädalses söögivahe kestvas grupitöös väge ei saavutata, toimub ainult ettevalmistus ja piilumine-selgitamine-korraldamine Väeseisundi suunas. Ses mõttes on need iganädalased rühmatööd (või individuaalsed tööd) nagu kosmonautide treening maapeal, ilma kosmost kogemata.
Võimalike kaasteeliste tarvis on oluline korraldada üksikute  rühmatööde avatud köögipool – nagu skandinaavlastel on avatud vaade elutubadesse.