Ilmar Tammelo

 EESTI JA MAAILM OLÕS SAANU OLLA PARÕMB Kitüjutt Tammelolõ

Fantaasia - olõs Ruus saanu presidendis, olõs Eesti 100. juubel ja maailm olnu targõmb.

Alustusõs aastast 1991 – väliseestläse naksi Eestin käümä. Taagepera seminäri jäi mul minemädä juhusõ peräst, a Uno Ruusi (1926-2000) “Vapu rahvidõ ideoloogia” seminärin ma naksi käümä, vabakullõja muudu. Pallusidõ kraatõga Ruus juhat meid lugõma Milli ja tõisi, inglise keeli tull lukõ. A mullõ oll uudis ja läts huvitavas, ku teemas tull Ilmar Tammelo (1917–1982). Tammelot om kitet Eestimaa kyiki aigu targõmbas juristis ja pallosin ülikoolõn, kon tä peräst opas ja muid asju ai, oll nisama väega oodõt ja kitet. Peeter Järvelaid om timäst pallu kirutanu.

Ilmar sündü Narvan, esä ja imä olli koolioppaja. Esä sai vabadussõan 1919. surma. Imä pidi poisi tüü manu üten võtma, oppus jäi poisile miilde ja tä panti kooli nimekirjä. Opmine läts ka ildaba häste, a mitu aastat oll tuberkuloosi peräst paus. Nii jõudsõ Tammelo ülikuuli juura pääle 1937.  

Ruus selet pallu Tammelo tarkusõst, kuis tä algusõst pääle ülikoolin professoridõga võrdsõlt õigusõst kirut ja kynõl, kuis tä viitteist kiilt mõistsõ, kuis sõa keeruliidsil aol ega aasta vahtsõ õigusõ opsõ: eesti-nõukogu-natsisaksa-päälesõa saksa. Edimäne kõrd lõpõt Tammelo ülikooli Tartun nõukogu aigu 1941. a saksa aigu toda es tunnistõda. Edesi tull mitu kõrda määnegi vikur, tull mitu kõrda tõestada. Tammelo sai saksa aigu 1943 stipendiumi Freiburgi ülikuuli ja peräst sõta Heidenbergin, pikembält Austraalian ja Austrian.

Pikäst Tammelo ülikuulõ riast olulidsemb oll Ruusi jutun seletüs tulõviku eukraatligust riigikõrrast. Tammelo oll opanu, kui demokraatlik kõrraldus om puudulik ja tulõ säädi riigin tarkusõ võim. Eukraatia piäs tulõma esi hindäst, ku säädüse omma targalt paigan. Eestil om võimalik nüüd alustada vahtsidõ säädüisiga. Eesti sütitäs eukraatliku tarkusõga edenemä terve ilma, selle et Tammelo tudengiq maailmaülikoolõst omma nüüd soliidsõ autoriteediq. Ruus uskõ, et nii saa. Käändmise aig oll kyigilõ nätä. Peris hää oll tedä kullõlda. Kuigi kygõst loogikast es saa arvu. Ma olõtus oll, et Ruusi jutt või täüde minnä. Mul oll meelen mynõ aasta tagunõ ODI selgüse luuminõ. Ku pandas ODI muudu aktiivsus Ruusi muudu projektiga käümä, sõs sünnütedäs sääne eukraatia paika edenemä. 

Mu arust oll meil Ruusi seminär läbi saanu, ku Eestin läts käümä presidendi valimine. Uno Ruus tahtsõ ka presidendis - ma ei mäletä inämb, kas ma kuuli toda timä hindä käest vai lehti seest. Üts vai kats kõrda ma käve ka timä kutsut poliitilise maiguga kitsamban kuunolõkil. Mul es olõ timäga lähembät läbisaamist, ma jäi presidendikandidaadist kipõn kavvõmbalõ. Peris ammõtlikus kandidaadis Uno Ruus es saaki, täl es tulõ registiirmises tarvilikkõ 10000 allkirjä kokku. Ega päiv sündü tuukõrd midägi vahtsõt ja olulist, Tammelo ja eukraatia teema jäi mu jaos tuukõrd takkapoolõ.

Kümme aastat ildaba ma näi Tartun Ülikooli 1 raamatupoodin Ilmar Tammelo raamatut “Õiglus ja hool”. Naksi sääl seminärist sündünüt tutvust uudistama ja tuust sai mullõ siiämaani üts tähtsä raamat. Tuukõrd lövvi  edimädse minutiga lk. 23 mõttõ, midä Ruus olõ es seletänü. Sääl om alapäälkiri “Humanitarism ja uus Valgustus”.  Tõsõn lõigun om miiviisi:

“…intertemporaalse õiglusõ probleem. See on õiglus, mis hõlmab mitte ainult tänaseid, vaid ka tulevikus, isegi väga kaugel tulevikus elavaid inimesi.”

Ma osti tollõ raamadu är, ei mäletä inämb kas kõrraga vai mõni järgmine kõrd. Raamat om massnu 106 EEK. Taa raamat sai ostõtus taa lausõ peräst - et meil om vastutus tulõviku iin, väega kavvõn tulõvigun elävide inemiisi iin. Niiviisi ma ütlesi parla taa mõttõ ummi synnuga.

Või olla, et taalõ Tammelo ütelüsele andva jõvvu naaq riaq, miä ette ja takka omma säedü. Tammelo tekst om mu arvamisõ perrä säet väega korgõ keele ja kirä mõistmisega. Kuigi - suur osa tekste tan raamatun omma ümbre pantu saksa vai inglise keelest, nigu tä välismaal kirut. Tä pidi naid ja mitmit muid kiili mõistma kah väega häste tarvita, pääle emakeele. Tammelo noorõpõlvõ tahtmine ollõv olnu luulõtamine. Edimädsel kursusõl ollõv timä huvi olnu luulõtamise teooria, analüüs. Majandusliku perspertiivi jaos tull juura stuudium. Targa ütlese - luulõtamine ollõv synnu kaosõst selgüse välläkasvatamine. Loomulik om sys sääl kujupilte tarvitamine, kon asi tulõ ilma nigu tõenäoga pilve seen. Tammelo tekstiq ommaq mu meelest täpside synnuga paika sünnütet, nigu muistsõ piramiidi.

Tammelo tsäpendüse näütämises annami siin mõttõpunkti  timä lk. 23-35 kotsilõ, kon päälkiril  “Humanitarism ja uus Valgustus”i:

• Demokraatia ei tüütä häste kongi. Eukraatiat om vajja. Riigle jäägü ainult tuu miä täl jõukohanõ.
• Majandusidee om vanas jäänü. Kas avitas võrdsus?
• Pärit kultuur vaja üle kaia. Olnu targaq saa es nätä tämbäst.
• Vahtsõq valgustusõ iistkõnõlõja!?
• Vahtsõnõ valgustus - köüdet tiidüsega
• Tiidüsoppaja-revisjonist
• Tohi ei pelädä suurt
• Pagmatism?  ei
• Mitte alati Sokrates. Kotussilõ vajja Hipokratest.
• Olõvik ja tulõvik pääväkõrran inne, minevik peräst.
• Inemine tohi ei olla parasiit.
• Puudulikult luudu parandamine.
• Häti tervestegemine.
• Suurõq a piirat häädüseq <> õigstõt vajdusõq.
• Õigusriik? Inimõigusõq?=>valgustõt mõistus!?
• Ülesandõq valgustusõlõ? Õiglusteooria mutel. Universaalnõ kiil maailmaplaanitsõmises. Formaalsõ ja materjaalsõ olõmise ütenkoon seletämise kiil. Loomuõigusõ ja õiguspositiviste vastaossusõ tasandamine.
• Edu ja takistus. Herakleitusõ ikk om suurõmb Demokritosõ naarust. Edesi, suuri sammõga!

2024. septembri. 

Viimäte kuus aastat tagasi sai taa tekst, miä siin iinpuul loetus audiofailis, et mynõn kotsil kon kõlbas ette mängi. A olõ es vajadust vai võimalust tedä koski ette mängi. Kobisti sys kipõn ja säädse, nigu nüüd sai. 

Vahepäälse ao joosul om kogunõnu vahtsõt, midä olõs vajja kirutada taha Tammelo kotsilõ manu.

Kõgõpäält - tuu mineväkõrranõ alustus, et Uno Ruus olõs 90-dil saanu Eestile ja maailmalõ Tammelo muudu eukraatiat ja intertemporaalsõt vastutust opada ja maailm olnu ülepää tuuga nüüd parla paremb - om lihtsalt didaktiline hüperbool. Teoreetiliselt õigõ, a reaalsusõn jäi väega palju eukraatia poolõ püürdmises puudu. Inemiseq jo es tiiä taad eukraaiat, raamatki tull 10 aastat pääle valimisi viil. Tuu Ruusi lootus oll säänesama utoopia tuukõrd nigu provva Lepä Esteri soovitus Lauristinilõ tuukõrd pöördä Eesti Steineri kolmõvoldi mustri poolõ. Ega asja elluminekus vajja õks mitmide ja aju ütentegemist.

Ütles viil tollõ alapäälkirä kotsilõ, midä Tammelo oll pandnu -“Humanitarism ja uus Valgustus”. Tan on säänesama mõtõ, nigu Schweitzeri kultuurifilosoofian, et vahtsõnõ renessanss piät tulõma.  Kas ei tulõs mitte mõtõlda, et valgustus om õks tuusama, miä 500 aastat tagasi alas, aga ta om olnu katõ veerega vai katõ kiirusõga, lihtsa loodusõ valgustusõ seletüs tull virka, keerulidsest tull aigupiten; kivest ja ütleme keemiast tull virka a inemisest ja mõistusõst tull valgustõt tarkus aigupiten. “Humanitarism ja valgustusõga valmisjõudmine” võis niiviis seleteden olla päälkiräs. Vahepääl, Steineri ja Tammelo aigu ja terve eelmine aastasada oll valgustusõ keerulise teema - inemise seletämise - osan psühholoogõl “Pandora Matroska” muudu lootusõ-essütüse rida. Lihtsa - kivve - metallõ- nafta jne osan oll kipõ arõnõmine, a inemise oppusõn oll Pandora Matroska vai tapsembäle “Käkit Pandora Matroska”, selle et inemise hindätarkusõ puudus tull harva jutus.

Intertemporaalsõ õiglusõ (vastutusõ) kotsilõ. 

Mõtõ om hää. Tan om muiduki pallu seletämist ja mõistatamist - ku kavvõlõ mändse kaalu ja usaldatavusõga sääne õiglus küünüs, mändsen teeman kuvõrra om võimalik jne.

Aga nisama tulõ teemas ka interlokaalnõ vastutus ja olõmine  - inemise jagu, miä egalütel naha seest lähembäle vai kavvõmbalõ küünüs. Ukrainlisi seletüsen tulõvikuinemisest üteldäs et inemine om lahutamada inem-kõgõsusõst. («человек» ja «всечеловечество»).  Interlokaalsusõ mõtõ tulõ mängu ka 4E mõistusõseletüse man. Sõs tulõ jälki seletä - ku kavvõlõ mändse kaalu ja usaldatavusõga säǎne õiglus ruumin küünüs, mäntsen teema kuvõrra om oluline jne.

Tammelo seletüs omgi vast üts targõmbit/selgembit Eesti juurõga seletüisi 20. aastasaa elu kotsilõ. Timä kotus om kõrvuisi Schweitzeri “Kultuurifilosoofiaga”.

Georgi Petrovitš Štsedrovitski

 Georgi Petrovotš Štsedrovitski (1929-1993)

ODI müsteeriümi märkse vällä GP, tä oll´ sys joba 50 aastanõ. Aga sündü timä Moskvan lennukiehitüse kindrali perren, maja iist oll´ puul kilomeetrit Kremlini. Esä suguvõsan olli pia kyik  juudi revolutsionääri, hulga raha, aigu ja tervüst pandnu revolutsiooni sisse. Üts lell es toeta ildampa bolševikkõ, timä tõi poisilõ tsaariaost ja euroopast  raamatit. Nii või seletä, kuis  Georgil oll´ ütteaigu riigiusku julgust ja tõisist laembat silmäringi. Imä oll´ peri Moskvalõ tulnust rikkast maaperrest.

 

Georgi opsõ Moskva ülikoolin edimält füüsikat, lõpõt filosoofia, oll´ suusasportlanõ ja komsomoli aktivist. Tuu oll´ pääle sõta. Noorõ filosooi naksiva targutama, et marksistlikun kõrraldusõn tetäs pall´u viku. Kävevä väiksen summan Mosva õllõkotussit piten ja arutiva. Pia tetti ülikoolin akadeemiline ring, panti üts noorõmb kandidaat juhendaajas ja naati referaatõ pidämä. Löüti, et marksismi puudusõ tulõva loogiga vikust. Moskva Loogiline Ring oll´ edimält. Võeti loogika ette, Aristotelesest pääle ja kaeti mitmõ aasta joosul läbi terve tiidüse lugu kooni viimädse aoni - kuis tulõ mõtõlda, kuis üteldä, et viku es tulõs. Naati mõttit ja loogikat üles joonistama, skeeme tegemä, et silmäga nätä olõs.

1958 olli tuun ringin suurõ vaidlusõ ja muutusõ. Ringi vahtsõs nimes sai Moskva Metodoloogiline Ring (MMR) ja juhis Georgi Petrovitš Štsedrovitski (GP). Ringi sisus sai nüüd vahtsõmb loogika inemise ümbüse asjust - arõnõmise loogika, tegevüse loogika - tiidüsen, haridusõn, spordin, majandusõn jne. Sääl hoiti kavvõlõ psühholoogiast ja kygõst inemise lähedäsest, selle et inemine om “subjektiivne, essüjä, ullikõnõ”. Kimmäs selge loogika ja selgeq skeemi avitasõ kyikõ tetä ja arõnda ilma essümäldä. Asju seletämises kujunõsi ummamuudu kiil, kon syna peri kreeka ja ladina keelest, grammatiga ja välläütlemine vinne keelest.

Metodoloogõ asjalik stiil oll´ NSVL-n eriline. Ametlikult näid es tunnistõda, oll´ eriline “akadeemiline underground”, ku nä midägi kõrraldi avalikku, sys tull õks 200-300 inemist.

Inemisi kävi noist ringest aastide joosul läbi tuhandit. Olulidsembit, ensüklopeedia kaaluga inemiisi oll´ umbõs 250. Siinkotsil kats nimme noist. Aleksander Zinovjev (1922-2006) oll´ põhiline ringi alustaja, loogik, kiränik, Stalini ja kyiki valitsuisi vastanõ. Tedä saadõti riigist vällä, elu viimätsil aastil sai tagasi. GP opilanõ oll´ Vladimir Lefevre (1936-2020), matemaatik ja psühholoog. Timä läts 1974 Ameerikalõ, oll´ sääl kaitsõministeeriumi oluline nõuandja. GP hindä läbisaamine Moskva valitsusõga oll´ asjalik, parteist visati külh 1968 vällä.

MMR tegemiisi tipp tull peräst 25 a akadeemilist hoovõtmist. Tuu oll´ Организационно Деятельностная Игра (ОДИ), milleni jõuti 1979. ODI müsteeriumiga tull MMR  senidse Apollo vaimu kõrvalõ Dionüsos. Lähembäs iinkujus oll´ Hermann  Hesse Klaaspärlimäng. Sisulidses iinkujus või pitä Antiik-Kreeka Elüsiusõ Müsteeriumõ. Tuu oll´ 9 päivä pikk mäng pall´uside osaliisiga: kats päivä Ateenan- kolmanda õdagu tõrvikidega rong Eleuseusõ liina, sääl peris pühitsüs ja valitu osa salajanõ osa kooni lõpuni, kyik kunsti, tarkusõ ja rohu/mürgi olli mängun.

Aleksandr Levintovil om ODI müsteeriumi aastist ja inemiisist kirutõdu romaan “Игра». Parla, 40 aastat ildaba om lugõjalõ lihtsamb mõista ja eesti keeli võimalik lukõ Kotleri & Wheal “Tulevargil” Eriti algusõn, kon Prometousõ tulõ vargusõ ilmapüürdmise müüt, Merejalaväe erioperatsiooni telgitagunõ ja Google maailmavõitmise põhimõtô omma ütisen inemise muutmise kunstin seletet.

ODI müsteeriumin jõudsõ 1979 palloside inemiisi ellu sääne korgõmb vägi ja selgus, nigu 10 aastat varraba oll´ näüdänü Abraham Maslow - eupsyche teooria ja tõsõ timä 60-dide aastide juhatusõq.

Seo teema man om alati olnu määnegi kommunikatsiooniline käkmine, alati om miim jäänü ahtras.

• Muistsõn Eleyseusõ müsteeriumin oll´  pühitsemine säet surma nuhtlusõga saladusõs. Asi võidsõ olla väkev, a säädüse peräst saladus.
• Maslow selet pall´u är uma eupsüchia teooriaga, a timäl oll´ vähä praktikat. Vahtsõ ao seletūs oll´ suurõmb ku vahtsõ ao asi.
• Veneläisil oll´ 80-90-dil aastil praktika, tuun olliva seen tuhandõ inemiseq. Tuu oll´ praktiliselt väega selge. Aga neil olõ es usaldust subjektiivse inemise vasta. Nimä uhkustiva, et omma Aristotelese perija, kynõliva kreeka-ladina-slaavi segäkiilt ja tuu oll´ kõrvalsaisjalõ arusaamadu. Asi oll´ ausa, seletüs Aristotelese kammitsan.
• “Tulevargil” raamatun om näüdät ameerika muudu mõistusõ muutmise keemia, kon tarkusõ hindävõimõndus sama turu pääl narkootikumõ ja elektrihärgutusõga.  GKas valit tableti vai nätäl aigu intellektuaalsõt pingutust. Om asi, om seletüs. A õigõ asi om  haigõga segi.
• Eesti variant om ka olõman. Valdo Ruttas ja mõni sõbõr viil harjutiva 80-dil veneläisi müsteeriumen, tõi tollõ siiä. Eesti variandil sai mõttõtalgu nimi, nüüd om raamat “Koosmõtlemine: tehnika või kunst”. Eestin es olõ müsteeriumi seleüs Aristoteli raamin, ku oll´ kammits sõs lähembäl.
• Võro Seltsi jõudsõ kah Ruttasõ kuul - Loosi ja Tsiistre suvõülikoolin. Loosilõ jätse müsteerium Tallinna Seltsi ja Võru raadio, seletüst es jätä.

ODI müsteeriumist muudõtu inemiisi noorõmb jagu käü viil maapääl. Üts värss maapäält: “Me olime ilmsi sealpool Arkadia teed…” 

Abraham Maslow

 Abraham Maslow (1908-1970)

Abraham oll´ tünnüsepä poig, Brooklinin, New-Yorkin. Vanõmba olli tulnu Kiievist.  Edimäne lats perren säitsmest. Perekond oll´ armõdu, imä õudnõ, poiss elli raamadukogun paossin. Seeni ku 1928 uma täditütre Bertaga ynnõligult paari läts. Nii seletäs Abraham peräst umma latsõikä. Imä sundsõ pääle juudiusu kombit, miä poisi meelest klapi es muu eluga. 13-aastadsõlt tekk läbi juudimuudu ynnistusõ, tuuga sai õigusõ esi otsusta ja nakas ateistis. 

Kooliraha tiinse raamadukogun ja erätunnõga. Wisconsini ülik, baka 1930, dok. 1938. Teema oll´ ahvõ läbisaaminõ sugulidsõ läbikäümise ja muiõ huvvõ perrä. 1937-1951 oll´ kitet oppaja Brooklyni kolledžin, miä muidu kandilinõ ja kroonulik. Maslow nalanimi sääl oll´ Frank Sinatra. Akadeemiline huvi rida läbi elu – seks, pere, normaalnõ inemine, tark tulõvigu inemine. Antsakalt  populaarsõs teemas om saanu Maslow motivatsiooni piramiit. Timä esi es tarvita kunagi piramiidi metafoori, popularisiirjä ja kooliraamatidõ kirutaja kuulutiva säänest. Tiidläne, suhtlõs pall´u, opp esi pall´usidõ mant. 

Maslow võtsõ teemas tulõvikuinemise sõtu lõpõtamise tahtmise peräst. 2. Maailmasõa aigu võtsõ timä ette, et psühholoogia piät märkmä vällä inemiseoppusõ, minka ull ja jälle sõda ja muu ullusõ põlatas är ja inemise nakkasõ targõmbalõ elämä. Tä võtsõ uurmises uma juhendaja Ruth Fulton Benedict (1887 – 1948) ja Max Wertheimer (1880-1943) ja mitmit tõisi hindäst targõmbit inemiisi, küsse psühholoogi ja antropoloogi muudu läbi kokku umbõs 250 inemist. 

Maslow oll´ oluline katõ tiidüsharu alustamise man - humanistlik psühholoogia ja transpersonaalnõ psühholoogia. Inemiseseletüs om seeni puudulik, tuu peräst omma ka suur osa inemiisi puuduliku - rumalavõitu ja neurootilidse, säänesama om ka seenine kultuur ja muu kõrraldus.  Psühholoogia piät märkmä vällä, kuis jõvvas rohkõmb tavainemiisi kasuda  “peris-inemiisis”.

Ida-Euroopan või Maslow populaarsusõ takistusõs olla “religioon” timä tähtsä tüü päälkirän «Religion, Values and Peak-Experiences», (1964) Maslow oll´ esi ateist, ja religioon om timä seletüsen nigu tarku inemiisi kiil keeruliidsi asju seletämises ja tuu man suurõmb vägi olõei üleloomulik, a pallosilõ kättesaia psühhotehnika, buda mungõl tavaline.

Kokkuvõtva raamat ilmu peräst surma: "The Farther Reaches of Human Nature"( 1971). 

Mynõn ringin põlõtas, et 60-dide Maslow aja new-age asja, olõ ei peris tiidüslik. Maslow esi arvas - inemise ja mõistusõ seletüs saaki ei olla vanna Aristotelese muudu üts ja aamen. Inemisemuudu keerulidsen luudun om seen essütüsist põrgatõt tegemise ja tõenäosusõ. Armastus om inemise üts mõõt.. Inemise man piät pääle Aristotelese selgüse rehkendämä viil mitmide asjuga. Maslow viimätsen raamatun om sordit inemise parandamise seletüste mitmõlõ 30 sammuga ritta.. Parembat tahtõn olõs hää sändsit  seletüisi teedä. 

Kuuli varra är ja või olla tuuperäst teedäski ainult timä viie kihiga piramiiti, midä tä olõ ei joonistanu.

Mille seo ameerika juut om 21 aastasaa globaalsõn külän ja Eestimaal tuntu nii vähä? Kas siin maal ei usuta, et inemise sugu või parembas saia? Ku ei usuta, milles sõs naa kirotusõ, koolitusõ ja loosungi?

Siiä olõs vajja kirutada lühembält? Kas om võimalik niimuudu kiruta midägi vai kellestki - et olõs kõrraga mõistatus, anekdoot ja kuulutus? Või olla piäs kõrdama nii nigu Mark Kolko-Rivera?

Rudolf Steiner

 Rudolf Steiner (1861-1925) ja timä kolmõ voldi maailm.

Steiner näkk, kuis inemiisi arvusaaminõ lihtsämbä luudu osan edenes, mineraalõ ja muud  lihtsämbät võetas järjest suurõmba huuga tarvitamisõlõ. A inemiisi hindäst arvusaaminõ ei edene. Steineri asjas sai inemise armastamisõ tarkus, esoteeriline salatiidüs. A timä sõtu lõpõtamisõ kolmõ-voldi-ilm oll´ peris mainõ ja materialistlik. Tõisin keelin üteldäs taad niiviisi: est. ühiskonna kolmeliikmelisus; saks. Dreigliederung des sozialen Organismus; ing. social threefolding; vin. тройное устройство общесва.

Steiner kasvi raudtiiammõtniku perren. Raudtii kyiki massinidõ, telegraafi ja muiõ värkega oll´ tuukõrd tehniga viimäne syna. Esäl oll´ rongisõidu prii pilet, timäga üten sai pallo sõita Lõuna-Austrian. Illus loodus, mitmidõ eri kiili ja kombidõga inemiseq, taiva põhjaveeren kyik aig Alpi mäki rida. Tutva keriguõpõtaja selet Kopernigu süsteemist. Sändseq asjaq tulli Steineri 19. aastagasaa aovaimun ellu. Täll oll´ pääd geomeetria alal, ekamuudu mustridõ silmämises. Tuust võisi tulla ka silmäga nägemäldä mustridõ seletämise julgus.

 

1914. aasta joululoengil selet timä, kuis saasi lahenda vastaossust vabahusõ-võrdsusõ-velemeele säädmisega. Egä riigi asõmõl tulõ kõrralda kolm esisaisvat riiki: 1) vabahusõ riik om vaimuasju ajamisõs; 2) võrdsusõ riik kaes säädüisi võrdsust; 3) velevalla riigin kaias tüü ja rikkusõ kõrraldust. Nail umavaihõl käü sõbralik diplomaatia. I ilmasya lõpõtamisõ aastil tull sääne jaotus jälki jutus. Steineri seletüs oll, et rahu maa pääle ei tulõ vana harinu perrä tulõviku sääden. Vanan Maailman om mitmõ tuhandõ aasta joosul rahvaq liikunu ja piiri ümbre säedü, kyik kirjä pantu, egal rahval uma kuldaig, huvi ja mälestüs. Rahu püsümises ei tohe säädüsekõrraldus ja elämismüüdi muusa tõnõtõist tukõ ega võimõndaq. Ei tohi tan olla positiivset tagasisidet. Mii näi viimäte säänest võimõndamist pääle 1965 Vinnemaal – ku võim ja vaim lätsi resonantsi: “Можем повторить!»

Kolmõ voldi Kesk-Õuruupa visioon – nigu tuukõrd 1917. üteldi ja võro keeli saa tõlki - edesi edimält peris häste. 19. aastasaa vana harinõmisõ perrä usuti, et avitas keisridega kynõlõmisõst, saadi jutulõ nii Saksa ku Austria keisririigi tähtsin kabineten, propaganda liinu seen ja trükisyna käve jne. A ildas jäädi, mõlõmbaq keisriq aedi minemä. Demokraatlikõ muutuisi sisse kattõ Kesk-Õuruupa initsiatiiv är.

Demokraatia mängun nõssi rahu säädjäs Woodrow Willssoni plaan. Õuruupa kõrraldus piät saama nigu USA - (osa)riike liit ja elu käü selgide säädüisi perrä. Edesi või nüüd kaia Ameerigamaa juunlavva perrä säetüisi piire ja seletä, mille ameerikläisil om lihtsä avvusta säädüisi. Võrdlusõs kaia Vana Maailma pall´u kõrdu muudõtuisi tsäbrüliidsi piire ja aruta, milles siin kynõldas sakõmbalõ vannust asjust, tõisi ülekohtust ja mii poolõ õiglusõhimust.

1917 oll´ ütel jaol rahval luutus ja edenemise usk ka Lenini rahuplaanist. Proletaarlasõ võitva är terve maailma ja tulõgi rahu. 

Maailm om olnu nüüt üle 100 aasta kõrraldõt Willssoni plaani muudu, säädüisi perrä. Taa plaani muudu sai sündü Eesti Vabariik ja kümnit muid riike maailman. Et niimuudu, USA säädüisi vaimun rahu ei tulõ, ennust Steiner ja pall´uq tõsõ targaq joba kõrraga, mii näemi nüüd esi jälki. Kuimuudu olnuq toona võimalik Steineri seletet kolmõ-voldi-kõrraldus käümä saia? Määnest edenemist olõs tuu tähendänü Eestile vai võro keelele? Midä sändsest kõrraldusõst saasi tarvita nüüt, ku keisride asõmõl om mitutsorti demokraatia, kunstmõistus? Arvada, et voltõ vai eski kruutõ, maatriksit vai muud mustrit om parla vaja hoobis viguriidsi. Aga vähämbält “maailmaparandamisõ algkoolin” piäs olõma tunniplaanin “Steineri kolmõ-voldi maailm”.

To COTEN radio.

 This is essence to コテンラジオ

 <agu.vissel@gmail.com> To: <contact@coten.co.jp>

Greetings from Estonia, Võru County.

Tue, 20. Aug at 13:51

I learned about the activities of COTEN radio in the summer of 2023, and the presenter was a Google robot. The smart system had emailed me an English manual that Mr. Ryunosuke Fukai teaches about the change in society's mental OP system with the advent of each new communication technique.

https://medium.com/@MidnightLegacy/upgrading-the-cognitive-os-of-human-society-a-dive-into-ryunosuke-fukais-theory-657a475b6afd

I have understood that myself. I've always thought that by promoting great wisdom, op-systems tend to get messed up. Modern wisdom is needed here, and COTEN Radio seems to have that wisdom.

30 years ago I experienced participation in a mystery that changes the human psychological state. It was an ODI game under the leadership of Georgy Shedrovitsky in Russia. It was a thinktank with several dozen members, like the Elysian mystery of the ancient Greeks. There was a special OP system, where with the rhythmic exchange of speaking, writing and graphics, there was an increase in wisdom and a synergistic joining of people, an increase in clarity and wisdom. In Estonia, we have developed such a mystery under the name MõtteTalgu.

For a long time, my interest has been in bringing a wise mystery to the life of local communities in Estonia, and especially to my little Võruma.

When I was a child, our Võru people (about 100,000 people on the southern part of Estonia out of 1.5 million) spoke our Võru language. Now the children initially learned the Northern Estonian language. After a while, the Võru language will be used for parties or rituals. A number of books and the internet have started to be made. Võru internet index is 

ISO 639-3 and vro.

The new world has developed at two speeds - the simpler edge is clear and technologically modified and introduced; the more complex is in man and the environment, the more complex part continues to largely use the civic mythology of the 19th century. The scientific explanation of man in recent decades is unusual. Therefore, the concept of switching the intellectual Op-system of COTEN radio is very helpful in understanding the world.

In recent years, I have sought relevant wisdom from Abraham Maslow's The Farther Reaches of Human Nature. (1971) A completely new vision has been published by the Ukrainians of 2021 "New Architecture of Humanity". In the 50 years between these texts, the science of man, especially in the field of giving birth to wisdom, has come a long way. I am writing this text in the mood that is indicated by one of the Ukrainians' thesis - the current change in people's organizational model must start from small groups. The human-like rhythms of the mystery of creating wisdom - the ways of change, sleeping, eating, the amount of information of speaking and listening, the capacity of memory and attention, the speed of change of the neural network fit within the boundaries of a small group of friends in space and time. The operating system corresponding to this is affordable even for small nations. However, you have to know how to create such a system. In the modern global village, many op-systems operate at the same time. It is necessary to be able to maneuver between them adequately, without distraction, and this is what I hope to learn from COTENradio.

If I could sync my OS with yours, I would try to ask something like this:

How do you connect and maintain different operating systems in your project?

How much do you know about very old operating systems?

Or even about the organization of the wisdom of monkeys and other animals?

But I understand how busy your work schedule is. So I'll just end: I wish you continued success. I will stay to learn from You. 

INIMENE alfa3 2021_12_11 referaat

 Polüloogiline väekõnelemine

(Agu Vissel. 11.dets.2021)

2021 aasta augustis vornistasin "Uma Leht" jaoks väekõnelemise teemal mõtte: https://umaleht.ee/article/toruplatsi-platoni-akadeemia/ Oktoobris kordasin Stedingi majas seda mõtet kui üleskutset - hakata artendama inimeselähedast "polüloogilist väekõnelemist". Mõnikord varem olen ma sama teema puhul kasutanud nimetust "sotsiaalne jooga". Sellised nimetused om minu enda leitud.
Asjassepuutuvat kogemust nimetavad minu kaasvõitlejad-veteranid: 

organisatsioonilis-tegevusliku mäng (Организационно-деятельностная игра (ODI)) Venemaal,  nagu G.P. Štšedrovitski eestvõtmisel Moskva Metodoloogilises Ringis (MMR) loodi.
mõttetalgud.  Eestis nimetavad veteranid ennast praegu Talgujate klubiks ja praktikat - mõttetalguteks.

MMK inimestel eelnes ODI käivitamisele 1979 aastal veerand sajandit tõsist eeltööd. Valdo Ruttas sai nendega kontakti kohe ODI-de alguses, tal oli kogemus kümmkond aastat arendust kõrghariduse "inimesenäoliseks" muutmisega. Eestis me kasutasime üldistust - kollektiivse mõttetöö vorm. Venelaste taotlus on professionaalne loogika - üldistav määratlus kõlab системная мыследеятельность. Omamoodi paradoks ilmneb venelaste juures - nemad töötasid tegelikult välja selle stiili või lausa aparaadi, milles kujuneb inimeste võimeid sünteesiv vägevs polüloog. Samas ei pea nad oluliseks seda väge või sünergiat, mis inimeste vahel saavutatakse, nende tähelepanu on loogilistel skeemidel, mis sellises praktikas ilmnevad.
See praktika oli umbes 15 aasta jooksul tuhandetele inimestele tiivustavaks ja pöördeliseks kogemuseks aga läänest tulevates uutes tuultes hajus seltskond. Veteranid targutavad ja nostalgitsevad seniajani, et mis see oli ja kas midagi veel tuleb jne
Paar venelaste ilukirjanduslikku seletust: Калугина Лена, naistekas, "Ее величество игра"; Александр Левинтов romaan ja seletus "Игра", "Методология!"

1.Teadvuse muudetud seisund.

Nimetasin teema "Polüloogiline väekõnelemine", sest siin on oluline teadvuse muudetud seisundi aspekt. Grupp inimesi saavutab rühmadünaamika reegleid järgides kõrgendatud energeetilise ja mentaalse seisundi, ette võetud keerulise teema lahenduse.

Ajaloolase prof. Jevgeni Vjatšeslavovits Morozovi (s.1984) raamatus "Еволюция сознания. Современная наука и dревние учения."(M-2013). lk. 140 esitatakse üldistav loetelu inimese võimalikest muudetud teadvuse seisundistest:
• meditatsioon ja mõtisklus;
• muusika kuulamine ja tantsimine;
• aktiivne loominguline tegevus;
• armastus ja seks;
• isolatsioon;
• uni;
• enesehüpnoos ja transs;
• surmalähedased ja sünnilähedased kogemused;
• süvenemine kirjanduse ja kunsti alternatiivsetesse reaalsustesse,
samuti raadio, televisiooni, filmi ja arvutimaailma;
• psühhodeelikumid;
• luupainajad, nägemused, hallutsinatsioonid ja vaimuhaigused.

Mõned nähtused selles reas on kõigile tuttavad. Teised jälle nõuavad organismi ja eriti meeleorganite mõjutamist eriliste vahenditega, Mõned sellised muutused on tervisele kahjulikud aga mõned jälle soovitud. Mõnedest soovitud seisunditest sobib eesti keeles lugeda Ilmar Tammelo (1917-1982) "Pagulaspäevikud", selles lk 47-49 "Vaimsest kontrsentratsioonist" ja lk.95-99 "Arutlus müstikast".

Meie sotsiaalne jooga/polüloogiline väekõnelemine mahutub Morozovi esitatud reas "aktiivne loominguline tegevus" alla. Asjasse puutuvad protsessid toimuvad kommunikatsioonis. Inimese kommunikatsioonisüsteeme kannavad tema organism, eriti aju, siis ümbritsev loodus ja kultuur, viimase sees on kiirenevalt tekkinud kiri, ja hiljuti mitmesugused kommunikatsioonitehnoloogiad. Siinkohal sobib tänase inimese kommunikatsioonid jagada kolmeks maailmaks:
• inimese (isiku) looduslik kommunikatsioonide maailm, loomulik kõne, nn Dunbari ruum;
• kiriatarkuse ja raamatute maailm;
• arvutisüsteemid, internet, kunstmõistusekatsetused;
Käesolevas tekstis arendatakse vaadet, et Loomuliku Kõne baasil on võimalik (ja vajalik) arendada Polüloogiline VäeKõne Maailm.  
   

Olemistüüpe maailmadeks jagamist on kasutanud Jakob von Uexküll (1864-1944) loomade puhul. Omailmad

2.Kõne maailm 4D ruumis.

Loomulik (looduslik) inimeste kõne on nii vana, kui inimene ise. Selle sisse arvame siinkohal ka sotsiaalsete loomade suhtluses kasutavad keeletasemed.
Meil, nn. kultuurrahvastel kasutavad loomulikku keelt ainult lapsed enne lugemaõppimist. Nii väidab ka Valdur Mikita. Meie, palju aastaid kirjatarkusel põhinevas koolides käinud inimeste kõnepruuk on enamasti tugevasti mõjutatud kirjatarkusest ja “raamatuloogikast”. Tegelikult saab TV ja teiste kanalite kaudu mõjutatud ka väikelaste kõne ja käitumine.
Inimestele iseloomuliku keerulise süntaksilise keele kujunemisest esitab sisukaid hüpoteese Vilayanur Subramanian Ramachandran s.1951 “The Tell-Tale Brain: A Neuroscientist's Quest for What Makes Us Human, 2010”
Loomuliku kõne ajastu inimese käitumisilma/ruumi saab tänapäevaselt materialistlikult seletada nagu kahe- (kolme?) osalist matrjoshkat:
Isiklik ruum – 1 Mina-isik.
Dunbari ruum. Inimese puhul 100-300 inimest.  Inimeste hulk, mida inimese aju suudab meeles pidada ja jälgida kui tuttavaid/sõpru nende elupraktikas ja seostes.
Keeleruum. Meie-keelsete isikute hulk. See võib olla tuhandeid ja miljoneid.     Kõnekeele ajastul ei küündinud ükski keeleruum miljardini.

Kõne maailma võib seletada kahest seisukohast.
Kõigepealt – muistse inimese seisukohalt. Muisted inimesed  jagasid oma universumi väga sageli kolmeks: Meie igapäevane omailm. Maa-alune allilm, kus on meilt lahkunud surnud. Ülemine ilm, kus on jumalad.  Šamaan oskab nende maailmade vahel rännata.
Tänapäevase kognitivistika seisukohalt   selgub inimesest mitmeid üllatavaid asju. Siinkohal ainult kaks: 1)inimese maht maailmaruumis ja 2)isikute ainulaadsus/unikaalsus.    
Esiteks: üksikisik 3D ruumis on illusioon, eksitus, võibolla ainult imik esimestel elutundidel.  Normaalne inimene saab olla ja käituda ikkagi 4D ruumis, mis on oluliselt suurem ja keerulisem tema 3D kehast/organismi süsteemidest. Iga inimene on täna (ja kogu  aeg olnud) väga keeruline süsteemide-süsteem. Inimenseks olemine on iidstest aegadest alates sisaldama peale oma organismi süsteemide ka vähemalt kahte kindlustavat süsteemi:

• keelelise kindlustuse süsteem. (Isikud, kellelt õpiti emakeel ja kes täna oma suhtlusega tagavad minu suhtlustoonuse).
• sotsiaalstruktuuri kindlustav süsteem, inimesed ja struktuurid, mis võimaldavad käitumise, arenemise jne.  

Ilma nende kahe kindlustava süsteemita inimene “ei käivitu”, ilma nendeta imiku organismist ei kujune inimest, kasvab tõenäoliselt mingi ebameeldiv loomake, mis varsti hukkub.
Loomulik on sotsiaalse inimese 3D mahtu hinnata Dunbari arvu suuruseks (umbes 150). Robin Dunbar s. 1946 näitas, et inimestel on see neli korda suurem sotsiaalsete loomade karja maksimaalsest arvukusest. Dunbari ruumist väljapoole jäävad isikud, vähetuttavad isikud mängivad ilma välismäluta ühiskonnas suhteliselt  väikest rolli.   
Tänapäevases inimeseseletuses tuleb inimest pidada 4D aegruumi olendiks. Isiku olemist siin ja praegu määravad need mudelid ja seosed tema elus, mille on kujundanud tema minevik,  sotsiaalse tagamaa/kindlustuse süsteem, seega elab/toimib inimesega koos tema (teadlik?) ajalugu. Lisaks kuulub inimese juurde ka mingi osa ajamõõtmest tuleviku suunas. 21. sajandi ajuteadlaste seas saab üha selgemaks, et aju ja teadvust tuleb vaadelda prognoosimisülesande aparaadina. Teadlased ja muud targad rakendavad oma ajusid otseselt tuleviku prognoosimiseks. Samas toimub üsna sage prognoosimine ka tavalises laisas elus – kaasinimeste käitumise prognoosimine, kommunaalsete vajaduste prognoosiv lahendamine. David Deutsch seletab, et loov prognoosimine on aju/teadvuse/inimes evolutsiooni eeldus, selle eeldused on juba teadvuse eelsetes elusorganismides.  

Minu puhul ja iga teise isiku puhul kehtib tõsiasi, mida võib kirjas närkida  kui “võrdsust” 1=150. Et mind üksi ja eraldiseisvana ei saagi vaadata, see on lihtsalt Ptolemaioslik illusoorne mudel. Et tegelikult olen ma süsteemide-süsteem, kus mind oluliselt määravad minu keelelise ja sotsiaalse tagamise süsteemid, milles juba loodusrahvate ajastul oli sadakond isikut ja tänapäeval arvatavalt rohkem. Ma olen ise teinud enesevaatlusi ja teste – minu Dunbari ruum (omailm) haarab pensionipõlves umbes 100 isikut minu episoodilises mälus. Praeguses pensionieas on nii. Aktiivses eas oli ehk poole rohkem, lapsepõlves arvatavalt vähem.
Samas:
Mina, minu omailm on tsentraalne, endaküllane ja ülima väärtusega olemine. Poeet on öelnud: “Iga isik on võrdne Universumiga”.
Saab öelda, et kõik inimesed on üksteise jaoks mõistatused, mille Dunbari arvu 150 mahus suudab täiskasvanud terve inimene seada enda jaoks sidusasse mustrisse. Tegelikult saavad ka Dunbari arvu raames ainulr väike osa inimmõistatusi   adekvaatselt äramõistatatud, suur osa sobitub minu omaruumi mustrisse illussoorselt. Aga eksihinnangutes  polegi enamasti lugu – peaasi on minu ladus elamine (käitumine) kuni minu surma saabumiseni. Ses mõttes on nii adekvaatsed kui illusoorsed lahendused minu omaruumi mustris üheväärsed. Peaasi, et ma suudaks/oskaks käituda, kuni vaja on käituda.  

Isiku unikaalsus.
Üsna elujõuliselt käibib nn "puhta lehe" intuitiivne oletus. Kõik lapsed sünnivad “puhta lehena” ja sellele põhjale kujundab kasvatus ning saatus inimese teo ja näo.
Tegelikult on vastupidi – juba sündides pole lapsed puhas leht vaid igaüks väga eripärase bioloogilise alusmaterjaliga,  ning kuigi keelelise  ja sotsiaalse kindlustuse/ülesehituse süsteeme võib pidada peres/koolis/riigis samasuguseks kõigile, siis elades isikute eripära pigem kasvab kui niveleerub.
Puhta lehe nägemuse kriitika on esitanud  Steven Pinker  THE BLANK SLATE.  The Modern Denial of Human Nature. (2002) 616 lk.
Sarnaselt puhta lehe kontseptsiooniga kestab inimeseõpetuses monoteistlike religioonide järelkaja – Jumal lõi inimese oma näo järele, patuse maailma mõjul kujunevad nad omanäolisteks patusteks/jumalasalgajateks.
Aju-uuringud näitavad ajude suurt varieeruvust, eriti inimesele ainuomaste uuemate struktuuride, neokorteksi osas. Elava aju täpseid atlasi tehnoloogia veel ei võimalda, umbes 5 korda tarvis magnetresonantsi ja teiste skannerite lahutusvõimet parandada, et saada peen pilt suuremast ajupiirkonnast. Peen pilt saab kätte ehk 1cm3 mahus, terve aju pildid on seni suure pikseliga.
Täpseid ajuatlasi on seni tehtud laibaajusid uurides. Fogti-Brodmani meetodil, nagu Lenini ajuslaide uuriti ja atlasesse seati, selgub suur varieeruvus, eriti neokorteksi osas. Kümmekonna aju valimi piires uurides on selgunud, et ajusõlmedes neuronite arv erineb isikuti üle 10 korra, ehk üle 1000%. Suurimat erinevust olen mina leidnud kirjasõnas 4000%.     
Inimeste loomused ja käitumine on väga erinevad, juba geenidest kantud ajustuktuuride alusmaterjalid on sündides erinevad, elu joooksul erinevused ei vähene. Kultuurist ja elujuhtumistest ajendatuna kujuneb väga lai spekter käitumismustreid. Aegade jooksul levib inimeste seas mitmeid erinevusi siluvaid müüte – religioosseid ja parteilisi. Ajuuuringud kinnitavad pigem erinevuste sügavaid juuri. Ratsionaalsel maailmaseletusel seisab ees raske ülesanne  - tagada sidus käitumine erinevusi täis “globaalses” külas. Paratamatu erinevuste buketi silmas pidadamine annab täiendava aspekti Dunbari arvule ja paradoksile 1=150. Inimese ajul on kujunenud võime arvestada sidusalt igat MINAt kuni 150-pealises inimkarjas. Suuremate inimhulkade puhul on paratamatult keskmistavad empiirilised praktikad, millega kaasneb paljude “keskmisest Minast“ hälbivate isikute survestamine.  
      Eelnevad 950 sõna või 7000 tähemärki kannavad seekord lühikest seletust: muistne Kõne maailm 4D ruumis.
Sellised maailmad olid inimestel muiste enne kirja sündi;
umbes nii kordub see tänagi väikestel lastel enne kirjaõpetust;
sellist kihi rudimente märkab terav taju  ka kaasagses  täiskasvanute maailmas.

3.Kirja, Raamatute  + KunstMõistuse maailm

Ki,Ra+KuMõ maailm sai alguse kirja loomisega mõned tuhanded aastad tagasi, viimased aastasajad on see väga jõudalt kosunud, ka Eestis on see  (kommunikatsioonilise) käitumise tooniandjaks juba mitu põlve. See on meile igapäevane ja enesestmõistetav. Käesoleva teema jaoks toon välja mõned punktid, võrdlevalt Kõ-maailma suhtes. Kasutan seejuures MMK seltskonna Meerovitš-Štšedrovitsky süsteemse mõttetegevuse baasskeemi jaotust. 

(Seda tabelit täites mõistsin, et neid minu mõtteid siin ei saa aastal 2021 pidada kuigi targaks ega adekvaatseks. Paremal juhul on selles kaudne vihje kaasaja oludele ja adekvaatsele mõttele. Kolm saamatust on ses tabelis: Esiteks lõpetasin ma TRÜ füüsika aastal 1980. Ma tegelilult ei valda 21. sajandi füüsikat ega loodusteadusi. Teiseks on ka Meerovitš-Štšedrovitsky süsteemipõhi täna küündimatu/nürivõitu. Kolmandaks on võrdlus tabeli keskmises (kommunikatsiooni) reas seni väheteadvustatud, kuigi kannab minu põhiväidet. Loodetavasti saab teema ladusama kirjelduse üsna pea.)

4.VäeKõne polüloog.  

Iga Inimene on
150-pealine omailma kari
keelest seotud ja sünteesitud
universaalne mõistatuste lahendaja ning rakendaja
Iga on oma õnne tipp
igaviku mõõt
sündi ei mäleta, surmatundi ei tea

Nutikus leidis toona välise mälu-võimendite tee,
läbi kirja/raamatute kunstmõistuseni
Inimese elav kõne
hoidis sokraatilist logost.
Ei olnud tookord vaja tihedamat kõnet
inimene tavatseb astuda
ühtejalga aasta- ja eluringiga

Ammu on aeg äratada
kirja/raamatute varjust jälle kõne
lasta  logosel väidelda

• söögivahet seitsmel häälel
• sädet lisada enne igat ringi
• et peaks piip ja prillid... 

Seletus viimasele 6-realisele kalanbuurile.
1. (söögivahet seitsmel häälel) Aju suudab korraldada (tähele panna, lühimälus pidada) ainult ühte juttu/teemat. Kõnelda või kuulata. Aga keskmälus suudab aju korraldada kuni 7 inimese vaidlust, hajutades mõnele tunnile, (söögivahele.) 8 või rohkem inimese puhul – vaidlus või polüloog “läheb lõhki”.
2. (sädet lisada enne igat ringi) Jätkamiseks peale (söögi)pausi  on vaja täiendavat lisasädet. Ilma selleta saabub küllastus, eelkõneldu otsitud kordamine.
Süntees saabub 7 (või rohkema) söögivahe järel. Vahepeale jääb mitu öörahu.
3 öö-päeva on tarvis jätkata, sest nii pikalt kestab kindlama püsimälu kujunemine, kindlate uute sünapsite tekkimine ja kosumine neuronvõrgus.
3. (et peaks piip ja prillid... ). Oluline on otsus pühenduda, vajadus saavutada, ehk positiivne stress. Ajaviiteks, korraks läbi käia, püüda teha kiirkorras… ei saa.

Veel kord.
 VäeKõne polüloog on:

• seni vähetuntud muudetud teadvuseseisundiga Omailm; 
• seda saab võrrelda muistse šamaanireisiga tarkuste maailma.
• või libahundiks käimisega.

VäKõPo asend elukorralduses on sarnane kui Yuval Harari viimane õppetund “Meditatsioon” raamatus “21 õppetundi 21. sajandile”
Harari tehnika on meditatsioon ja tema isiklik rütm elukorralduses 2 tundi mõtelust päevas + 1-2 kuud aastas laagris, treeningrühmas.
VäKõPo puhul on rütm üks söögivahe nädalas 3-7 inimese polüloogi + 2x1nädal aastas 20+ inimese väekõnelusi.

Meditatsiooni puhul käiakse muudetud seisundis ära ka igapäevasel mõteluses (rituaalis).
VäKõPo puhul iganädalses söögivahe kestvas grupitöös väge ei saavutata, toimub ainult ettevalmistus ja piilumine-selgitamine-korraldamine Väeseisundi suunas. Ses mõttes on need iganädalased rühmatööd (või individuaalsed tööd) nagu kosmonautide treening maapeal, ilma kosmost kogemata.
Võimalike kaasteeliste tarvis on oluline korraldada üksikute  rühmatööde avatud köögipool – nagu skandinaavlastel on avatud vaade elutubadesse.